← Eesti

2-17-103257/15

Obsah (12)§ 407§ 468§ 367§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 177§ 416§ 142§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus koos kirjeldava ja põhjendava osaga) Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Ann Meriluht 09. aprill 2018.a Talli

) § 448 lg 41 kohaselt käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 4. Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.11.2017.a (t/l 99). Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 2

(4)päeva, arvates vastamise ettepaneku kättetoimetamisest alates. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.
  1. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
  2. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

7. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalisel rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 143 lg 1, § 145 lg 1 ja 2 ning

§ 367. 9.

Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 03.08.2016.a sõlmitud käendusleping on tarbijakäendus VÕS § 143 lg 1 mõttes. Õiguskirjanduses on leitud, et tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 751).

  1. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s
  2. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine (vt. Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-25-16 punkt 13).
  3. Riigikohus on oma lahendi nr. 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab 3

(4)sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
  1. Kuivõrd Credit Invest OÜ ja kostja vahel 03.08.2016.a sõlmitud käendusleping on tarbijakäendus VÕS § 143 lg 1 mõttes, on eelpool viidatud lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2 % päevas ebamõistlikult suur, s.o ületab aastast seadusjärgset viivisemäära 3 korda ning on kohtu hinnangul kostjat liigselt kahjustav. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 5 000 eurolt alates 04.10.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 1 650 euro.
  2. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 03.08.2016.a käenduslepingust nr. Xxxx tulenev võlgnevus kokku 5 300 eurot, millest põhivõlgnevus 5 000 eurot ja intress 300 eurot ning viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 5 000 eurolt alates 04.10.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 1 650 euro. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 14.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 10 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 15. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 550 eurot (t/l 2, 49, 70).
  2. Kohus leiab, et kooskõlas

§ 138

lg 2 ja § 143 p 1, 2 kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv summas 550 eurot. 18. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 19. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon, lg 2 järgi kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. 20.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.