Obsah (6)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15343 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvas

) § 101 lg 1 sätestatud alammäära. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks pool lapse igakuistest kuludest, so 135 eurot kuus. Kostja ei ole täitnud viimase 2-3 aasta jooksul hageja ülalpidamiskohustust, kuna viibib alates 2015 aastast Vanglas. Vanglas viibides puudub kostjal tulu teenimise võimalus ja kohustuste täitmata jätmine ongi sellega põhistatud. Kostja on nõus Xxxx poolt esitatud lapse vajaduste loeteluga, välja arvatud spordivarustuse maksumus 50 eurot kuus ja spordikooli kuutasu 50 eurot kuus. Igakuiselt võiks spordivarustuse maksumus olla 10 eurot ja spordikooli kuutasu 30 eurot.

1. Kostja praegune võimalus maksta elatist on rangelt piiratud. Kostja viibib hetkel kinnipidamiskohas, kus reeglina ei ole võimalik teenida rohkem, kui 30-50 eurot kuus. Kostjale on määratud 70% töövõimetus ja seega on elatise maksmine raskendatud. Kostjal on ka teine laps Xxxx, kes elab praegu kostja abikaasa Xxxx. Kostja abikaasa sissetulek on väga väike, kuna sissetulekuallikateks on vaid lapsetoetus ja õppetasu. Isegi miinimummääras hagejale elatise väljamõistmisel oleks kostja teine laps varaliselt vähemkindlustatud, kui hageja.
2. 15.02.2018 seisukoha kohaselt viibib kostja Vanglas alates 2015 kuni
3. 30.09.2017 lõppes töövõimetuspensioni väljamaksmine ja pikendada seda praegu ei ole võimalik, kuna selleks peab kostja pöörduma raviarsti poole. Kostja ravikuur vanglas jätkub arstide järelevalve all, kostja on jätkuvalt töövõimetu. Kostja töötab vanglas töölepingu alusel tunnitasuga 0,63 senti tund. Tervislikel põhjustel saab kostja töötada 1 tund nädalas kuupalgaga 2,52 eurot. Muud sissetulekud ja vara kostjal puuduvad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 9.

§ 96

alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (

§ 101lg 1), mis on 2017.

aastal 235 eurot ja 2018. aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi (

§ 99

) ning vanemate varalist seisundit (

§ 102ja § 105 lg 3).

Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 2 nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). 10.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 96ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et xxxx(endine xxxx) ja kostjal on ühine alaealine poeg Xxxx(hageja), sündinud 08.06.2005 (tl 6). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja ei ole viimase 2-3 aasta jooksul hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Kohus on pooltele 29.01.2018 selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (tl 35-36). 11. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt pool hageja vajadusest, so 135 eurot. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära tuues põhjuseks, et kostjal on teine laps ja halb majanduslik olukord.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on märkinud, et muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu otsus nr 216-118651, p 12). Riigikohus on 22.03.2017 lahendis 3-2-1-174-16 p 13 selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte ning leidnud, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 lahend nr 3-2-1-119-15, p 11).

1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb tuvastada hageja tegelikud vajadused. Hageja on toonud välja enda igakuised vajadused 270 eurot kuus. Hageja igakuised vajadused koosnevad kulutustest toidule 100 eurot; sidekuludest 10 eurot; kulutustest hügieenitarvetele 15 eurot, kulutustest lapse koolikohustuse täitmisele 15 eurot, kulutustest riietele ja jalanõudele 30 eurot, kulutustest spordikoolile 50 eurot ja kulutustest spordivarustusele 50 eurot. Kostja vaidlustab hageja kulutusi spordivarustusele ja spordikoolile. Spordivarustusele kulub 10 eurot kuus ning spordikooli tasu võiks olla 30 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et hageja vajadused spordivarustusele ja spordikoolile on väiksemad hageja poolt näidatust. Seega arvestab kohus lapse põhjendatud vajadusteks ühes kuus 270 eurot.
2. Järgnevalt teeb kohus selgeks hageja vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kohus kogus 3 muuhulgas omal algatusel hageja vanemate majandusliku seisundi kohta tõendeid (tl 57-84). Lisaks tegi kohus päringud kinnistusraamatusse ja äriregistrisse. Hageja seaduslikule esindajale realiseeritavat vara, sh sõidukeid, ei kuulu. Hageja seadusliule esindajale kuulub korteriomand xxxx. Hageja seaduslikule esindajale makstakse iga kuu peretoetust, 2017 aastal 138 eurot kuus ja alates jaanuarist 2018 148,36 eurot kuus (tl 82-83). Kostjal realiseeritav vara, sh sõidukid ja kinnistud puuduvad. Kostja sissetulekuks on töötasu majandustööde abitöölise ja üldkasutatavate ruumide koristaja ametikohal töötamise eest tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Kohus, hinnanud poolte arvelduskonto väljavõtteid, leiab, et hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on kostja omast parem.
4. Kostja on vastuses hagile tuginenud 70% töövõime kaotusele, mistõttu on tal raskendatud ka elatise maksmine. Kohtule esitatud otsusest nr xxxx on tuvastatud kostjal osaline töövõimetus 70% ulatuses kuni 30.09.
5. Kohus selgitas kostjale 29.01.2017, et kostjal tuleb täpsustada töövõimetusega seonduvat, sh kas kostja on jätkuvalt töövõimetu ning esitada sellekohane tõend. Samuti tuleb kostjal tõendada töövõimetuspensioni suurus ja selgitada muu hulgas, millist laadi tööd ta oma tervislikku seisundit arvestades ja millise tasu eest vanglas teha saaks (tl 35-36). Kohtule esitatud 05.02.2018 Vangla käskkirja kohaselt on kostja meditsiiniosakonna arsti 05.02.2108 hinnangu kohaselt terviseseisundi poolest töövõimeline (tl 43).
6. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lisaks eelnevale, vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-12 p 15). Käesoleval juhul tuleb arvestada kostja viibimisega kinnipidamisasutuses kuni aastani 2022 ning sellest tulenevalt tulu teenimise võimaluse piiratusega. Kostjal ei ole kinnipidamisasutuses viibimise ajal võimalik oma varalist seisu parandada.
7. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära tuues põhjuseks ka, et kostjal on teine laps. Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendatud, et kostjal on teine laps xxxx aastal sündinud poeg Xxxx (tl 32). Riigikohus on selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Kohtule esitatud xxxx pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud, et xxxx igakuiseks sissetulekuks on xxxxigakuiselt saadav elatis 195 eurot, peretoetus 100 eurot ja õppetoetus perioodil 05.01.2017 – 06.06.2017 135 eurot kuus ja alates 08.09.2017 – 03.11.2017 220 eurot kuus (tl 29-31).
8. Vaatamata kohtu 29.01.2018 selgitamiskohustusele ei toonud kostja välja, millised on kostja igakuised kulutused teisele lapsele ja millest need koosnevad. Samuti ei selgitanud kostja ega esitanud tõendeid selle kohta, milline on Xxxx ema panus lapse ülalpidamises. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud xxxxenda kontolt 04.12.2017 200 eurot ja 26.01.2018 200 eurot (tl 47). Sellel vaatamata asub kohus esitatud tõendite ja kostja majanduslikku olukorra alusel seisukohale, et xxxx peab käesoleval ajal üleval tema ema xxxx. Kohus leiab, et kostja on tõendanud menetluses mõjuva põhjuse olemasolu vähendamaks elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks on kostja halb majanduslik olukord ning kostja teine laps, xxxxsündinud Xxxx.

1. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad sellised asjaolusid, mis tingivad kostjalt väljanõutava elatise vähendamise alla miinimummäära. Käesoleval juhul esineb olukord, kus kostjal on lisaks hagejale teine laps, kes elatiseväljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samuti 4 on kostja majanduslik olukord halb, kuna kinnipidamisasutuses viibimise tõttu on kostja sissetuleku hankimine piiratud ning kostjal ei ole võimalik parandada vanglas viibimise ajal enda majanduslikku olukorda. Oluline on ka see, et kostja viibib käesoleval ajal kuni aastani 2022 kinnipidamisasutuses. Arvestades asjaolu, et kostjal ei ole käesoleval ajal võimalik suurendada oma sissetulekut tööga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 135 eurot. Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestab kohus ka sellega, et hageja igapäevased vajadused on nimetatud summaga rahuldatud. Seega on hageja arenguks piisavad vahendid tagatud.
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega, juhul kui kostja poolt on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. MENETLUSKULUD
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
5. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5