1-14-6910/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-6910 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jaanus Naani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JAANUS NAAN, isikukood 38409220265, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 02.04.2014 ja lõpp 02.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.05.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada Jaanus Naan tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 26.08.2014 otsustega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o. 02.04.2020 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Jaanus Naani suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1 - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata; osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Jaanus Naan vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Jaanus Naanile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Naani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jaanus Naan on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.08.2014 otsusega KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi ja karistatud 6 aasta vangistusega. Kohus luges karistuse alguseks 02.04.
4. Isikut on viiel korral kriminaalkorras karistatud (kaks kehtivat kriminaalkaristust), vangistuses viibib kolmandat korda. Jaanus Naani on kolmel korral karistatud narkootikumide käitlemise eest (k.a käesolev kuritegu), varasemalt on ühel korral karistatud raske avaliku korra rikkumise, kelmuse ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimases kuriteos vägivalda ei kasutanud, kuid kuriteod on muutunud ulatuslikumaks ja raskemaks, ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, puudulikud probleemilahendus oskused, impulsiivsus ning grupi mõju. Tulenevalt Jaanus Naani ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Jaanus Naan taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et läheb õe ja õemehe juurde elama, töökoht saab olema õemehe ettevõttes, hakkab xxxx tegema. Soovis oma elus uue lehekülje pöörata ja märkis, et käesolev vangistus on talle raske olnud, kuid minevikku ta muuta ei saa. Avaldas arvamust, et alkoholi ja narkootikumidest hoidumise keeld on talle jõukohane ja lubas teha kõik, et vana elu juurde tagasi mitte pöörduda. Kinnitas, et on oma vigadest õppinud ja tahab tulevikus elada seaduskuulekat elu. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega, kuid toetab Jaanus Naani ennetähtaegset vabastamist vangla materjalides märgitud tingimustel. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Jaanus Naani saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Jaanus Naanile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab alates 08.10.2015 puidutsehhis, ennem seda töötas vanglas koristajana. Ka on kinnipeetav läbinud vanglas sotsiaalprogrammid „Igapäevane valik“ ja „Õige hetk“ ning nende jätkutegevused. Vangla hinnangul on Jaanus Naan programme läbides muutnud oma mõtteviisi, on hakanud tajuma oma probleeme ning suudab neid analüüsida, enne otsuste langetamist suudab ja oskab kaaluda poolt ja vastu argumente. Seega on Jaanus Naan vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vabanemise korral asub Jaanus Naan elama õe ja tema pere juurde, seega on tal olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Õe sõnul on nad oma perega nõus Jaanus Naanile elamiskohta pakkuma, sest siis on isik xxxx sõpradest eemal ning saab näha toimivat pereelu. Samuti on õe sõnul neil rohkem ruumi kui Jaanus Naani emal ning seega oleks tema sõnul isikul xxxx parem olla kui xxxx ema juures. Kuna enamus kinnipeetava kriminaalse taustaga tutvusringkonnast elab xxxx, siis on keskkonna vahetus kohtu hinnangul äärmiselt positiivne. Lisaks õele ja tema perele on kinnipeetava lähedasteks veel ka tema vanemad. Õde on Jaanus Naani korduvalt vangistuses külastanud ning ka rahaliselt toetanud. Õega suhtleb telefoni teel peaaegu iga päev. Kinnipeetavat on vangistuses külastanud ka ema ja isa. Kohtu hinnangul on suhted lähedastega igati positiivselt toetavad. Samas ei saa jätta märkimata, et Jaanus Naani suhtlusringkonda kuulusid varem kriminaalse taustaga isikud, kuid väidetavalt on isik nendega suhtlemisest viimasel ajal hoidunud. Jaanus Naani enda sõnul kuuluvad tema sõpruskonda nüüd vaid seadusekuulekad inimesed. Positiivne on see, et isik saab ise aru, et ta on mõjutatav ja seetõttu on parem negatiivse mõjuga tuttavatega läbikäimisest hoiduda. Vabanemisjärgse töökoha on isikule garanteerinud xxxx ja tööd saab ta ehitusobjektidel abitöölisena (xxxx). Seega saab isikul olema igakuine kindel sissetulek, mis on oluline tema iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivne on siinjuures asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad tasumata nõuded ning vabanemisfondis on 1500 eurot. Kinnipeetava enda sõnul oskab ta planeerida oma sissetulekuid ja väljaminekuid ning on valmis ja võimeline elama ära legaalsest sissetulekust, kuigi varem pani kuritegusid toime selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda. 3 Jaanus Naanil ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid alkoholi tarvitamisega seotud risk on olemas, kuna teda on ühel korral väärteokorras ja ühel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Muid alkoholi tarvitamisega seotud rikkumisi ei ole fikseeritud. Ka enda sõnul tarvitab alkoholi vähe, agressiivsust alkoholi tarvitamisel ei ole täheldatud. Narkootikume ise ei tarvita, küll aga käitles neid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt on Jaanus Naan teinud jõupingutusi enda muutmiseks ning sotsiaalprogrammide läbimise tulemusena on kinnipeetav avatud, räägib meelsasti ning on võimeline oma tegu analüüsima, teadvustab tagajärgi, toob välja kuriteoni viinud põhjused. Jaanus Naan tunnistab oma süüd ja saab aru, et käitus valesti, kahetseb. Isik on võimeline adekvaatselt hindama oma tegude tagajärgi ning mõju teistele ning ühiskonnale. Arengu tulemusena oskab tuua välja konkreetseid meetmeid, kuidas edaspidi kuritegusid vältida ning kuidas vältida üldse põhjuseid, mis kuritegudeni viivad. Ka range karistus motiveerib edaspidi kuritegudest hoiduma. Ametnike suhtes on viisakas ja positiivse hoiakuga. Vangla on hinnanud Jaanus Naani käitumise vangistuse jooksul rahuldavaks, kuigi tal on korduvalt olnud distsipliinirikkumisi seoses sigarettide valdamisega. Ka on isikul üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomituse näol ebakorrektse riietuse pärast, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd suure rikkumisega, mis välistaks kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu püüdlikkus ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Ja kuigi vangla ei toeta Jaanus Naani ennetähtaega vangistusest vabastamist, ei ole tema tema seisukoht kohtu jaoks siduva iseloomuga. Edasi leiab kohus Jaanus Naani vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning ta on eemal kriminaalse taustaga endistest sõpradest. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Jaanus Naan on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Jaanus Naani õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud juba pikka aega ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Jaanus Naani üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad temal varasem alkoholi tarbimisest tingitud liiklusalane rikkumine, tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ja asjaolu, et tema kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Lisaks on kohus seisukohal, et taasühiskonnastavad tegevused sotsiaalprogrammis osalemise näol maandavad uue kuriteo toimepanemise riski. 4 Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Jaanus Naan lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Jaanus Naan suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5