Obsah (5)
§ 526§ 171§ 172§ 696§ 532KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1904 Tsiviilasi Piiratud
) § 526 lg 2 p 3, täpsustatud ülesanded lähtuvalt perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg-st 1) maksimaalseks viieks aastaks (
§ 526
lg 2 p 5 ja lg 3 ja PKS § 203 lg 4), lubamata temal eestkostja nõusolekuta tehinguid teha (
§ 526lg 2 p 4).
Kohus märkis esindaja seisukohtade osas järgnevat. Eestkostetav toimetati koostöös sotsiaaltöötajaga SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele ravile eesmärgil selgitada välja tema võime omaette elada pärast seda, kui oli selgunud, et ta ei tulnud kodus iseseisvalt enda elu korraldamisega toime. Eestkostetav ei ole kuni ema surmani üksi elanud ega iseseisvalt toimetanud, ka tema enda poolt esindajale avaldatud toimingud tegi ta ema suunamisel ja juhendamisel, mitte iseseisvalt. Kohtu jaoks ei ole usutav eestkostetava poolt esindajale avaldatud väide, et ta tasus poes kaardiga. Eestkostetava nimel ei olnud avatud arvelduskontot ja seega puudus tal pangakaart. Kohtule avaldatud asjaolude kohaselt toodi pensionid eestkostetavale ja tema emale sularahas, mistõttu toimus majandamine sularahas (seda kinnitas ka raamatupidaja). Tõenäoliselt ei olnud eestkostetava ema arvelduskontol raha, mille eest oleks võimalik poes tasuda. Esindaja veendus ise, et eestkostetav ei oska arvutada, kuigi väitis vastupidist. Kogutud tõenditest järelduvalt ei ole eestkostetav psüühikahäire tõttu suuteline mõistma keerukamaid sotsiaalseid suhteid, analüüsima ühiskondlikku ja poliitilist olukorda ega tegema teadlikku valikut erinevate poliitiliste jõudude vahel. Eestkostetava hääleõigust võidakse ära kasutada, mõjutades teda hääletama teiste isikute soovi kohaselt ja tema oma tahtest sõltumata. Kohtule on nõusoleku eestkostjaks määramise kohta andnud avaldaja. Eestkostetav avaldas kohtule ärakuulamisel, et tal ei ole vastuväiteid, kui avaldaja hakkab tema eestkostjaks. Avaldaja on eestkostetava õepoeg, kes on tema eest hoolitsenud ja seega sobiv eestkostjaks. Kõik menetlusosalised ja ärakuulatud isikud nõustusid, et avaldaja hakkab eestkostjaks. KK ei avaldanud ärakuulamisel soovi hakata eestkostjaks ja ilma isiku nõusolekuta ei ole kohtul võimalik kedagi eestkostjaks määrata. MÄÄRUSKAEBUS Eestkostetav esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel 4. aprillil 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada:
(1)eestkostjaks määratud isiku osas;
(2)osas, millega määrati eestkostja ülesanneteks eestkostetava kõikide asjade ajamine ning et eestkostetaval ei ole lubatud eestkostja nõusolekuta tehinguid teha ja
(3)osas, millega eestkostetav loeti valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning kaotas hääleõiguse. 4
(6)Kaebuses palutakse saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks maakohtule. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus välja selgitanud asjaolusid, mis näitaksid, milliseid ülesandeid eestkostja peab täitma ning millistega eestkostetav seni ise toime tuli ja ka tulevikus võiks hakkama saada. Kohus ei ole järginud uurimisprintsiipi ega kogunud piisavalt tõendeid järgnevate asjaolude kohta: menetlusosaliste selgituste kohaselt sai isik koduse eluga ise hakkama, kuid kohus ei ole võtnud neid asjaolusid arvesse, samuti ei ole kohus neid teemasid eestkostetavaga suheldes arutanud; eestkostetav avaldas, et soovib edasi elada oma kodus. Kohus on jätnud analüüsimata, miks selline elukorraldus ei võiks tulla kõne alla tugiisiku abiga; miks ei võiks eestkostetavale jääda pisitehingute tegemise õigus arvestades tema suutlikust ise majandada oma elukorraldusega; miks ei võiks eestkostetavale jääda valimisõigus; kohus ei ole piisavalt uurinud eestkostetava soovi eestkostjaks määratud isiku osas. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja vastamiseks. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, kuna eestkostetav on elanud terve elu oma emaga ega suuda iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Eestkostja isiku osas on korduvalt olnud juttu eestkostetava emaga tema eluajal ja alati viibis vestluse juures ka eestkostetav, kes kordagi sellele vastuväiteid ei esitanud. Eestkostetava soov elada oma kodus on mõistetav, kuna seal on ta veetnud kogu oma elu. Samas viimasel XXX Hooldekodu külaskäigul
- aprillil 2018 oli eestkostetav oma uue elukorraldusega üpris kohanenud ja rääkis õhinal oma tegemistest. Eestkosteasutus ei nõustu määruskaebusega eestkostjaks määratud isiku osas, kuna KK ei ole eestkostetav eestkosteasutusele kordagi maininud. Lisaks oli eestkostetava ema soov avaldaja eestkostjaks määramisega ja samuti ei ole KK andnud nõusolekut eestkostjaks hakkamiseks. Kohtule on eestkostetav avaldanud, et nõustub avaldaja eestkostjaks määramisega. Eestkostetav ise nõustus hooldekodusse minemisega ja on allkirjastanud selleks ka hooldekodus taotluse. Samuti avaldas ta, et ei saa üksinda iseseisvalt hakkama. Samas möönab eestkosteasutus, et olenevalt raha ülejäägist, mis kulub eestkostetava ülalpidamiseks, võib jätta eestkostetavale pisitehingute tegemise õiguse, lisaks ka valimisõiguse. KK määruskaebusega ei nõustu, sest eestkostetav ei saa iseseisvalt hakkama. Enda eestkostjaks määramisega ei nõustu, sest puudub võimalus eestkostja ülesannete täitmiseks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
- aprilli 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Vastavalt
§-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Isikule eestkoste seadmise üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Vaidlustatud määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks eestkostetavale tuleb PKS § 203 lg 1 järgi määrata eestkostja. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud kõiki tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. 5
(6)Kaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt määruskaebuses esitatud väited, mis esindaja esitas ka maakohtu menetluses ja millele maakohus on põhjalikult vastanud, ei anna alust muuta maakohtu määrust olukorras, kus isiku eestkostevajadus PKS § 203 lg 1 mõistes on tuvastatud täies ulatuses. Vaidlustatud määruses on maakohus piisavalt põhjendanud tuginedes kogutud tõenditele, miks eestkostetav ei ole võimeline iseseisvalt asju ajama, sh elama üksinda oma kodus, kus ta terve oma elu on veetnud koos oma käesolevaks ajaks lahkunud emaga. Lisaks on eestkostetav ise nõustunud minema hooldekodusse. Kohus uuris mitme suulise ärakuulamise kaudu isikutelt, kellega eestkostetav tihedamalt kokku puutus, kuidas toimis eestkostetava igapäevane elukorraldus. Vastustest nähtub, et kõik tegemised ja tehingud toimusid eestkostetava ema suunamisel, ta iseseisvalt otsuseid vastu ei võtnud. Eestkostetav on ka ise avaldanud, et ta ei soovi ei üks elada ega saa üksinda hakkama. Arvestades eelnevat ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõeldav ja eesmärgipärane tugiisiku teenuse rakendamine isikule, kes vajab ööpäevaringset järelevalvet ja suunamist. Samuti ei ole põhjendatud pisitehingute tegemise õiguse jätmine eestkostetavale, kes ei suuda iseseisvalt asjaajamistega hakkama saada. Kuna eestkoste on seatud isiku kõigi asjade ajamiseks, siis
§ 526
lg 5 järgi ei pea eraldi põhjendama valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega nagu ei oleks maakohus veendunud eestkostjaks määratud isiku sobivuses. Kuigi eestkostetav on teinud erinevaid avaldusi eestkostjaks määratavate isikute osas, ei tähenda see veel, et kohtu määratud eestkostja poleks sobiv. Eestkostetaval ei olnud vastuväiteid avaldaja eestkostjaks määramise osas. Lisaks ei saa kohus PKS § 204 lg-st 4 tulenevalt eestkostjaks määrata isikut, kes pole sellekohast tahet (nõusolekut) kohtule avaldanud.
§ 171
lg 1 järgi kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Hagita menetluses kannab menetluskulud
§ 172
lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
§ 172
lg 3 järgi võib kohus jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a määruskaebuse esitaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad
§ 172
lg 3 alusel riigi kanda.
§ 696
lg 3 teine lause koosmõjus
§ 532lg-tega 1–3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6
(6)