2-17-14997/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-14997 Kohtuasi KK avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale või alternatiivselt laste elukohta, tervist ja haridust puudutavate küsimuste otsustusõiguse üleandmiseks avaldajale ning lastega suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.02.2018 määrus Kaebuste esitaja ja kaebuste liik OO määruskaebus ja KK vastumääruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja KK (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Puudutatud isikud RR (IK XXXXXXXXXX) ja CC (IK XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alan Biin Puudutatud isik OO (IK XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kehtna vald (Kehtna Vallavalitsuse kaudu), volitatud esindaja lastekaitsespetsialist Evelin Raadik Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu), vallavanem Alari Kirt Väike Maarja vald (Väike-Maarja Vallavalitsuse kaudu), vallavanem Indrek Kesküla RESOLUTSIOON:

1. Muuta osaliselt Pärnu Maakohtu 07.02.2018 määrust, täpsustades maakohtu määruse resolutsiooni OO suhtluskorra osas RR-ga ja CC-ga.
2. Lugeda Pärnu Maakohtu 07.02.2018 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks: 2.
3. Jätta KK avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks KK-le rahuldamata. 2.
4. Lõpetada KK ja OO ühine hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus RR ja CC elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise, laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste otsustamise osas üle KK-le. 2.
5. Määrata kindlaks OO suhtluskord RR ja CC-ga järgmiselt: 1) Lastel isal on õigus kohtuda lastega vähemalt kahel nädalavahetusel kuus kestusega reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Graafiku koostamisel arvestatakse laste sõprade sünnipäevade ja muude ürituste aegadega. 2) Lastega kokkusaamise soovist teatab laste isa laste emale ette vähemalt kolmapäeval. Ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole kolmepäevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik. Haigeid (sh palavikus) lapsi üle ei anta ning ravitakse kodus (laste ema elukohas) ning ema teavitab laste haigusest isa viivitamatult. Lapsevanem võib haiget last lühikest aega külastada. 3) Kui laste isa ei saa lastega koos olla, siis teavitab ta sellest laste emale viivitamatult. 4) Muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool viivitamata. 5) Isa võtab lapsed reede õhtuti lasteaiast, edaspidi koolist, ja viib lapsed enda koju. Ema viib lapsed isa juurest koju pühapäeva õhtuti kell 17.
6. 6) Laste isa on kohustatud lastega kokkusaamise planeerimisel arvestama laste igapäeva elu ja huvidega (lasteaed, kool, trenn jms). Juhul, kui planeeritud kokkusaamise ajale jääb üritus, kus lapsed soovivad osaleda, on laste isa kohustatud sellega arvestama ja võimaldama lastel seal osaleda. Kui lapsed viibivad isa juures, siis isa viib lapsed lapsi huvitavatele üritustele. 7) Laste üleandmisel ja muudel lastega seotud kohtumistel ei tohi viibida kolmandaid isikuid, v.a vajadusel lastekaitseametnik. Kolmandad isikud võivad viibida autos, ei või tulla teise vanema koju. 8) Laste üleandmine peab olema viisakas ning rahumeelne. Provotseerivad tegevused laste üleandmisel on keelatud. Laste üleandmine peab toimuma eelkõige laste ning ka täiskasvanute jaoks emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalisena. Laste asjad antakse käest kätte ning iga vanem paigutab ise laste asjad oma autosse. 9) Kõik lastega kaasa antavad asjad (riided, mänguasjad, jalanõud jms) tuleb tagastada laste üleandmisel laste emale. Vastasel juhul tagab laste isa maha jäänud asjade tagastamise laste emale samal päeval. Maha jäetud asjade kättesaamine ei tohi tekitada laste emale ajalist ja materiaalset kahju. 10) Vajalikud käsimüügiravimid peavad olema igal vanemal endal olemas. Kaasa antakse kodust vaid arsti poolt antavad retseptiravimid. Mõlemad vanemad on kohustatud jälgima ja teostama laste ravimisel arsti nõuandeid ning ravimite kasutusjuhiseid. 11) Vanemad teavitavad viivitamatult teineteist laste haigestumisest sms-i teel. Laste haigestumisel isa juures tagab laste isa arvestades laste tervise seisundit laste erakorralise toomise ema juurde, vajadusel võtab isa laste eest hoolitsemisel haiguslehe. 12) Lastega kokkusaamise aja raames viibivad lapsed isaga isa elukohas. Laste viibimisel isa juures tagab laste isa, et lapsed viibivad laste isaga 2 ning lapsi ei viida pikemaks ajaks kolmandate isikute juurde nende elukohta. 13) Lapsed viibivad isa juures korraga maksimaalselt 2 ööd (tavaliselt reede õhtust pühapäeva õhtuni). Antud ajalimiit on seatud arvestades laste heaolu. Pikem kodust eemalolek on võimalik ainult ema nõusolekul ja kokkuleppel. 14) Lapsi sõidutades (nt autos) ning liikuvate sõiduvahendite (rula, rulluisud, ratas, elektriauto, tõukerattad vms) kasutamisel, kus on ette nähtud kaitsevahendite kasutamine, tagab kumbki vanem ise, et lapsed oleksid kaitstud. Kaitsevahendeid tuleb kasutada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. 15) Vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga. Laste hooletusse jätmine, laste vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sh alavääristamine, hirmutamine, kehaline karistamine mistahes muul viisil, mis ohustab laste vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist, on keelatud. 16) Sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus teise eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel iga päev kahel korral kuni kellani 19.
7. Telefon antakse lapse kätte ning tagatakse, et lapsel oleks võimalik vanemaga suhelda (nt heli on kuuldav). Vanem peab arvestama, et telefonisuhtluses lastega arvestaks laste magamamineku aegasid ja päevakava. Juhul, kui koheselt pole võimalik lastega telefoni teel, tagab lapsevanem, kelle juures lapsed on, et helistatakse tagasi esimesel võimalusel. 17) Vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid. Lapsi teise vanema suhtes negatiivselt mõjutada ei tohi ei ise ega lasta seda teha ka teistel. Lastega suhtlemisel kasutada tiitlid „ema“, “isa“, „vanaema“, „vanaisa“. Igasuguste halvustavate väljendite kasutamine ja laimamine on keelatud. 18) Kolmandate isikute (lapsevanemate uute elukaaslaste, onude-tädide) solvav nimetamine on keelatud. 19) Kogu lastega seotud poolte vaheline suhtlus on heatahtlik, s.t kõikidele küsimustele, arupärimistele ja teadetele vastatakse koheselt ning vastused on viisakad ning laste heaolu arvestades. 20) Lasteaias, koolis vmt asutuses käimine toimub antud asutuse vastutava isiku kokkuleppel ning kodukorda arvestades. Lapsi, nende õppetööd ja tegevusi ei tohi häirida. 21) Mõlemad lapsevanemad järgivad lastele sobivaid ja arengut toetavaid toitumisviise, hügieenireegleid ja päevarežiimi. Lastega toimuvad tegevused olgu nende eale kohased ning arengut soodustavad. Maiustusi ja kiirtoitu antakse lastele väga piiratud kogustes. Lastel on mõlema vanema juures oma magamisase. 22) Arvutimängud, telefoni vaatamine olgu piiratud maksimaalselt 1 tund päevas ja televiisori vaatamine olgu piiratud maksimaalselt 3 tundi päevas. Telefoni ja arvuti jms kasutamiseks ei anta lastele kõrvaklappe. 23) Paarisaastatel veedavad lapsed jõulupühad isaga, paaritutel aastatel emaga. Aastavahetused veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga, paarisaastatel emaga. 24) Paaritute aastate jaanipäevad veedavad lapsed koos isaga ja paaris aastate jaanipäevad koos emaga. 3 25) Isadepäeval on laste isal õigus olla lastega koos isa poolt valitud kohas. Emadepäeval on laste emal õigus olla laste emaga koos ema poolt valitud kohas. 26) Laste sünnipäevadel on laste isal õigus lastega kohtuda. 27) Perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Laste toomine jääb selliseks, et isa tuleb lastele ema juurde järgi hommikuti kell 10.00 ja ema tuleb lastele järgi isa juurde õhtuti kell 17.
8. 28) Selleks, et kooskõlastada laste kokkusaamised isaga vanemate puhkuste ajal kohustuvad vanemad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad. Puhkuse ajal on isa lastega koos 3 päeva kaupa. Isa pikem koosolemine lastega võib toimuda ainult ema nõusolekul. Aja möödudes saab isa lastega kauem järjest koos olla puhkuse ajal. 29) Käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve. 30) Kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik lastega määratud ajal kokku saada, teavitab laste isa sellest viivitamatult sms-i teel lapse ema. Kohtumist ei asendata. 31) Mõlemal vanemal on õigus reisida lapsega Eestis ja väljaspool Eestit. Pikemad kui 7-päevased reisid tuleb kooskõlastada teise vanemaga. Reisil tagab vanem lastele võimaluse üks kord päevas suhelda eemal viibiva vanemaga telefoni teel. Reisiga kaasnevad kulud (vaktsiinid, viisa jms) tagab see vanem, kes lapsed reisile viib. 32) Kui isal tekib vajadus kasutada lastega seotud dokumente, annab isa selle vajaduse põhjustest emale teada ning laste ema annab need dokumendid koos lastega isale kaasa. Laste isa tagastab laste dokumendid laste emale koheselt laste emale üleandmisel. 33) Kõik kohtumistega seotud täpsustavad asjaolud lepivad pooled omavahel läbirääkimiste teel kokku, kuulates ühiselt ära ka laste arvamused ja soovid. 34) Erimeelsuste tekkimisel pöörduvad vanemad mõlema poolt aktsepteeritud erialaspetsialisti (psühholoog, pereterapeut) poole ning kohustuvad tegema koostööd ning järgima neile antud nõuandeid lapsega käitumise ja vajadusel ka omavahelise suhtluse osas. 35) Lastevanemad ei tohi seatud suhtluskorda kuritarvitada oma vimma väljaelamiseks. Lapsevanem peab hoolima laste heaolust.
9. OO määruskaebus rahuldada osaliselt.
10. KK määruskaebus jätta rahuldamata.
11. Jätta lastele CC-le ja RR-le riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebemenetluses tekkinud menetlusosaliste muud kulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse ärakirja kättesaamisest. 4 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik KK (avaldaja, laste ema) esitas 09.10.2017 Pärnu Maakohtule avalduse OO (puudutatud isik I, laste isa) vastu alaealiste laste RR (puudutatud isik II, laps) ja CC (puudutatud isik III, laps) suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja üleandmiseks avaldajale ning lastega suhtluskorra määramiseks. Alternatiivselt palus avaldaja anda laste emale osalise hooldusõiguse laste elukoha ning igakordse viibimiskoha määramise, laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste otsustamise osas. Avalduse kohaselt sündisid avaldaja ning puudutatud isiku I kooselust lapsed, kes elavad praegusel ajal koos emaga. Ema kolis koos lastega uude elukohta Lääne-Viru maakonnas. Lapsed on elanud avalduse esitamise ajaks uues kodus 4 kuud ning käivad elukoha lähedal asuvas lasteaias, kuid laste isa ei anna nõusolekut laste registreerimiseks uude elukohta. Laste isa ei tee emaga koostööd, teeb ainult etteheiteid, ähvardab ning esitab oma nõudmisi. Isa ei lähtu laste huvidest ja heaolust, vaid tegeleb kiusamise ja ahistamisega. Isa ei pühendu laste eest hoolitsemisele. Isa ei järgi kokku lepitud suhtluskorda. Mitmetel kordadel on avaldaja palvel pidanud olukorra lahendamiseks sekkuma lastekaitsespetsialist. Seetõttu tuleb laste hooldusõigus anda üle emale ning määrata kindlaks isa ja laste suhtlemise kord. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt ei ole laste huvidega vastuolus, et ühine hooldusõigus läheb emale üle laste elukoha, tervise- ja haridusküsimuste üle otsustamiseks. Puudutatud isik I vaidles avaldusele osaliselt vastu. Laste isas nõustus, et tema ja ema ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt laste viibimiskoha ja terviseküsimuste otsustamise osas. Kehtna Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale kooskõlas laste huvidega. Tamsalu Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on vanematel omavahel palju erimeelsusi laste kasvatamise ning suhtlemise korra osas. Korduvalt on pidanud sekkuma lastekaitsetöötajad olukorra lahendamiseks. Ema asus lastega Tamsalu valda elama mõned kuud tagasi ning isa ei ole andnud nõusolekut laste uude elukohta sisse kirjutamiseks. Lõpliku arvamuse avalduse osas saab kujundada kohtumenetluse kestel, mille käigus tuleb ka välja selgitada, kas ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud. Väike-Maarja Vallavalitsuse seisukoha järgi on vanemate lahuselu korral vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Lapsed on rõõmsameelsed, neile meeldib lasteaias olla. Lapsed on leidnud endale ka sõbrad. Lapsed selgitasid, et varem nad elasid Raplas. Lastele meeldib XXX elada. Lapsed 5 rääkisid koer Tommist, kelle üle nad on väga rõõmsad. Isa juures meeldib lastele samuti. Lapsed rääkisid XXX vanaemast, kellega neile meeldib suhelda. Kurvaks tegevaid asju lapsed nimetada ei osanud. XXX lasteaiast iseloomustati lapsi õpihimuliste ja rõõmsameelsetena, kes osalevad meelsasti erinevates tegevustes. Lapsed on hoolitsetud, kõik vajalik on lasteaias käimiseks olemas. Vanematel on lahkuminekuga tekkinud omavahelised pinged, mis on jätkuvalt suured. Soovitavalt tuleks hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimus lahendada ema ja isa vahel kompromissi sõlmimisega. Esimese astme kohtu määrus Pärnu Maakohus lõpetas 07.02.2018 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes laste elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise, laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste otsustamise osas ja andis selle üle laste emale. Kohus määras isa suhtluskorra lastega järgmiselt: 1) lastel isal on õigus kohtuda lastega vähemalt kahel nädalavahetusel kuus kestusega reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Graafiku koostamisel arvestatakse laste sõprade sünnipäevade ja muude ürituste aegadega 2) lastega kokkusaamise soovist teatab laste isa laste emale ette vähemalt kolmapäeval. Ettenägematute olukordade, sh. haigestumiste puhul, ei ole kolmepäevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik. Haigeid (sh palavikus) lapsi üle ei anta ning ravitakse kodus (laste ema elukohas) ning ema teatab laste haigusest isa viivitamatult. Lapsevanem võib haiget last lühikest aega külastada 3) kui laste isa ei saa lastega koos olla, siis teavitab ta sellest laste emale viivitamatult 4) muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool viivitamata 5) isa võtab lapsed reede õhtuti lasteaiast, edaspidi koolist, ja viib lapsed enda koju. Ema viib lapsed isa juurest koju pühapäeva õhtuti kell 17.00 6) laste isa on kohustatud lastega kokkusaamise planeerimisel arvestama laste igapäeva elu ja huvidega (lasteaed, kool, trenn jms). Juhul, kui planeeritud kokkusaamise ajale jääb üritus, kus lapsed soovivad osaleda, on laste isa kohustatud sellega arvestama ja võimaldama lastel seal osaleda. Kui lapsed viibivad isa juures, siis isa viib lapsed lapsi huvitavatele üritustele 7) laste üleandmisel ja muudel lastega seotud kohtumistel ei tohi viibida kolmandaid isikuid v.a. vajadusel lastekaitseametnik. Kolmandad isikud võivad viibida autos, ei või tulla teise vanema koju 8) laste üleandmine peab olema viisakas ning rahumeelne. Provotseerivad tegevused laste üleandmisel on keelatud. Laste üleandmine peab toimuma eelkõige laste ning ka täiskasvanute jaoks emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalisena. Laste asjad antakse käest-kätte ning iga vanem paigutab ise laste asjad oma autosse 9) kõik lastega kaasa antavad asjad (riided, mänguasjad, jalanõud jms) tuleb tagastada laste üleandmisel laste emale. Vastasel juhul tagab laste isa maha jäänud asjade tagastamist laste emale samal päeval. Maha jäetud asjade kättesaamine ei tohi tekitada laste emale ajalist ja materiaalset kahju 10) vajalikud käsimüügiravimid peavad olema igal vanemal endal olemas olema. Kaasa antakse kodust vaid arsti poolt antavad retseptiravimid. Mõlemad vanemad on kohustatud jälgima ja teostama laste ravimisel arsti nõuandeid ning ravimite kasutusjuhiseid 11) vanemad teavitavad viivitamatult teineteist laste haigestumisest sms-i teel. Laste haigestumisel isa juures tagab laste isa arvestades laste tervise seisundit laste erakorralise toomise ema juurde, vajadusel võtab isa laste eest hoolitsemisel haiguslehe 6 12) lastega kokkusaamise aja raames viibivad lapsed isaga isa elukohas. Laste viibimisel isa juures tagab laste isa, et lapsed viibivad laste isaga ning lapsi ei viida pikemaks ajaks kolmandate isikute juurde nende elukohta 13) lapsed viibivad isa juures korraga maksimaalselt 2 ööd (tavaliselt reede õhtust pühapäeva õhtuni). Antud ajalimiit on seatud arvestades laste heaolu ning psühhiaatri soovitusi. Pikem kodust eemalolek on võimalik ainult ema nõusolekul ja kokkuleppel 14) lapsi sõidutades (nt autos) ning liikuvate sõiduvahendite (rula, rulluisud, ratas, elektriauto, tõukerattad vms) kasutamisel, kus on ette nähtud kaitsevahendite kasutamine tagab kumbki vanem ise, et lapsed oleksid kaitstud. Kaitsevahendeid tuleb kasutada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele 15) vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga. Laste hooletusse jätmine, laste vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sh alavääristamine, hirmutamine, kehaline karistamine mistahes muul viisil, mis ohustab laste vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist, on keelatud 16) sõltumata sellest kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus teise eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel kuni kellani 19.
12. Telefon antakse lapse kätte ning tagatakse, et lapsel oleks võimalik vanemaga suhelda (nt heli on kuuldav). Vanem peab arvestama, et telefonisuhtluses lastega arvestaks laste magamamineku aegasid ja päevakava. Juhul, kui koheselt pole võimalik lastega telefoni teel, tagab lapsevanem, kelle juures lapsed on, et helistatakse tagasi esimesel võimalusel 17) vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid. Lapsi teise vanema suhtes negatiivselt mõjutada ei tohi ei ise ega lasta seda teha ka teistel. Lastega suhtlemisel kasutada tiitlid „ema“, “isa“, „vanaema“, „vanaisa“. Igasuguste halvustavate väljendite kasutamine ja laimamine on keelatud 18) kolmandate isikute (lapsevanemate uute elukaaslaste, onude-tädide) solvav nimetamine on keelatud 19) kogu lastega seotud poolte vaheline suhtlus on heatahtlik s.t. kõikidele küsimustele, arupärimistele ja teadetele vastatakse koheselt ning vastused on viisakad ning laste heaolu arvestades 20) lasteaias, koolis vmt asutuses käimine toimub antud asutuse vastutava isiku kokkuleppel ning kodukorda arvestades. Lapsi, nende õppetööd ja tegevusi ei tohi häirida 21) mõlemad lapsevanemad järgivad lastele sobivaid ja arengut toetavaid toitumisviise, hügieenireegleid ja päevarežiimi. Lastega toimuvad tegevused olgu nende eale kohased ning arengut soodustavad. Maiustusi ja kiirtoitu antakse lastele väga piiratud kogustes; lastel on mõlema vanema juures oma magamisase 22) arvutimängud, telefoni vaatamine olgu piiratud maksimaalselt 1 tund päevas ja televiisori vaatamine olgu piiratud maksimaalselt 3 tundi päevas. Telefoni ja arvuti jms kasutamiseks ei anta lastele kõrvaklappe 23) paarisaastatel veedavad lapsed jõulupühad laste isaga, paaritutel aastatel emaga ning aastavahetused emaga 24) paaritute aastate jaanipäevad veedavad lapsed koos isaga ja paaris aastate jaanipäevad koos emaga 25) isadepäeval on laste isal õigus olla lastega koos isa poolt valitud kohas. Emadepäeval on laste emal õigus olla laste emaga koos ema poolt valitud kohas 26) laste sünnipäevadel on laste isal õigus lastega kohtuda 27) perekondlikud tähtpäevad (nt. sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Laste toomine jääb selliseks, et isa tuleb lastele ema juurde järgi hommikuti kell 10.00 ja ema tuleb lastele järgi isa juurde õhtuti kell 17.00 7 28) selleks, et kooskõlastada laste kokkusaamised isaga vanemate puhkuste ajal kohustuvad vanemad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad. Ka puhkuse ajal kohustuvad vanemad järgima laste psühhiaatri soovitusi. Puhkuse ajal on isa lastega koos 3 päeva kaupa. Isa pikem koosolemine lastega võib toimuda ainult ema nõusolekul. Aja möödudes saab isa lastega kauem järjest koos olla puhkuse ajal 29) käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve 30) kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik lastega määratud ajal kokku saada, teavitab laste isa sellest viivitamatult sms-i teel lapse ema. Kohtumist ei asendata 31) mõlemal vanemal on õigus reisida lapsega Eestis ja väljaspool Eestit. Pikemad kui 7päevased reisid tuleb kooskõlastada teise vanemaga. Reisil tagab vanem lastele võimaluse üks kord päevas suhelda eemal viibiva vanemaga telefoni teel. Reisiga kaasnevad kulud (vaktsiinid, viisa jms) tagab see vanem, kes lapsed reisile viib 32) kõik kohtumistega seotud täpsustavad asjaolud lepivad pooled omavahel läbirääkimiste teel kokku, kuulates ühiselt ära ka laste arvamused ja soovid 33) erimeelsuste tekkimisel pöörduvad vanemad mõlema poolt aktsepteeritud erialaspetsialisti (psühholoog, pereterapeut) poole ning kohustuvad tegema koostööd ning järgima neile antud nõuandeid lapsega käitumise ja vajadusel ka omavahelise suhtluse osas 34) lastevanemad ei tohi seatud suhtluskorda kuritarvitada oma vimma väljaelamiseks. Lapsevanem peab hoolima laste heaolust. Kohus jättis laste õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §116 lg-le 2, § 118 lg-le 1, §-le 137 ja §-le
13. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb rahuldada ema avalduse alternatiivne nõue ning toodud asjaoludel on vajalik määrata kindlaks laste ja isa suhtlemiskord. Maakohus nõustus ema arvamusega, et laste huvides on arvestada, kus nad elavad, ning sellest lähtudes tuleb valida lähim kool, kus käimine oleks mugavam ja kus on lastele välja kujunenud suhtlusvõrgustik. Avaldaja seletusest nähtus, et ta ei ole varjanud laste elukohta laste isa ees. Ema saatis laste isale 25.juulil kirja, et nad elavad Tamsalu vallas ja lapsed lähevad XXX lasteaeda. Ema väitel normaalset koostööd vanemate vahel ei ole. Rapla valla sotsiaaltöötajad on pere elukäiguga kursis alates
14. aastast, kuna pere üks elukohtadest asus Rapla vallas XXX külas. Laste emapoolne vanaema SS on pöördunud mitmel korral Rapla valla sotsiaalnõuniku poole sooviga saada nõu vanemate vaheliste arusaamatuste lahendamisele kaasaaitamiseks ja laste toetamiseks. Laste isale on selgitatud laste hooldusõiguse, vanema õiguste ja kohustuste, lapse elukoha registreerimise tingimusi. Laste huvide kaitseks ja isaga regulaarse isikliku suhtlemise tagamiseks soovitasid sotsiaaltöötajad kohtus kokku leppida lahuselava vanema lastega suhtlemise korra. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vanemate lahuselu korral võib osal juhtudel vajalik olla vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. 8 Kohtuistungil leidis tuvastamist, et lastel on head suhted mõlema vanemaga. Kehtna Vallavalitsuses kinnitas kolmepoolse kokkulepe lastega suhtlemiskorra määramisel, mis toimis ja samas distsiplineeris lapsevanemaid. Küll aga pidi tihti laste üleandmise juures viibima lastekaitsetöötaja (ema soovil). Lastevanemate omavahelised pingelised suhted on kestnud tänaseni. Ja selles osas ei ole kumbki lapsevanem sotsiaaltöötaja pilgu läbi teisest adekvaatsem olnud. Lapsevanemad on siiani keskendunud üksteise süüdistamisele ja vigade otsimisele. Mõlemad vanemad on võimelised hooldusõigust teostama ja neil on mõlemal emotsionaalne side oma lastega. Ei ole alust eelistada üht vanemat teisele, kuid lähtuda tuleb praeguses olukorras mõningatest olulistest ja elulistest faktidest. Puudutatud isik I ei nõustunud lõpetama ühist hooldusõigust laste hariduse küsimuste otsustamise osas. Kuna aga vanemate vahel on tõsine vaidlus, siis laste seisukohalt on oluline selle vaidluse lahendamine, mis tagaks lastele edaspidi rahulikuma ja turvalisema elu. Põhjendatud on ema alternatiivne ettepanek anda osaline hooldusõigus laste elukoha- ja viibimiskoha määramise, laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste otsustamise osas üle emale. Lapsed elavad reaalselt koos emaga, nende põhikodu on ema juures. Osaliselt hooldusõiguse üleandmise eesmärk on vanemate vaheliste vaidluste vähendamine ja reaalses elus vajaminevate otsuste langetamine lapsevanemal, kelle juures lapsed elavad. On loomulik, et last kasvataval vanemal tuleb teha sagedamini last puudutavaid otsuseid ja kõiges võrdselt seisukohti jagada pole võimalik. Lapsed liiguvad vanemaga kaasas ja on oluline, et lapsed on registreeritud vanemaga samale aadressile, kus nad ka reaalselt elavad. Selles osas takistusi teha ei ole laste huvides. Ka teenused, sh haridusteenused, mida kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil pakub, on suunatud eelkõige selle haldusterritooriumil elavatele kodanikele, lastele ja see on laste heaolust lähtuvalt oluline. Laste huvides ei ole laste isa poolt olukorra tekitamine, kus isa ei ole praeguse ajani andnud nõusolekut laste elukoha muutmiseks. Laste suhted oma isaga peavad jätkuma, mistõttu on suhtluskorra määramine vältimatu, aidates lõpptulemina lõpetada vaidlusi tekitava olukorra ja arvestab ühtlasi esmajärjekorras laste huvidega säilitada suhted nendest lahus elava isaga. Vanemate omavahelise suhtluse iseloom ei tohi saada takistuseks laste suhtlemisele nendest lahus elavast vanemast. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Kuna menetlusosalised jõudsid kohtuistungil laste isa lastega suhtlemise korras ühele meelele, siis tuleb suhtlemise kord kindlaks määrata vastavalt kohtuistungil saavutatud menetlusosaliste kokkuleppele. TsMS § 172 lg 1 järgi on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, laste õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad Isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ning teha uue määruse, millest nähtuks ühise hooldusõiguse tervikuna lõpetamise ja ainuhooldusõiguse üleandmise nõude rahuldamata jätmine, samuti tühistada määrus laste haridust puudutavate küsimuse otsustamise ühise hooldusõiguse lõpetamises ja üle andmises avaldajale ja täiendada määrust laste elukoha määramise otsustamise ühise hooldusõiguse lõpetamises ja üle andmises emale piiranguga, mille kohaselt selline õigus puudutab vaid laste elu- ja viibimiskohta Eesti Vabariigi piires. Isa palub täiendada suhtluskorra punkte 13, 16 ja 23 sellisel viisil nagu olid vanemad maakohtu istungil kokku leppinud. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. 9 Maakohus jättis avaldaja nõude laste ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale rahuldamata, kuid maakohtu määruse resolutsioonist selle nõude rahuldamata jätmine ei nähtu. Maakohus ei ole põhjendanud laste haridusküsimuste osas otsustuõiguse laste emale üleandmist. Mingit vaidlust laste hariduse küsimustes vanemate vahel pole kunagi olnud, laste isa on nõus, et lapsed käivad oma elukohajärgses lasteaias ja hiljem elukohajärgses koolis. Laste isa õigusi riivab olulisel määral see, et tema õigusi piiratakse ja võetakse ära ilma põhjuseta. Isa tahab oma laste kasvatamises ka hariduslikes küsimustes aktiivselt osaledes. Muuhulgas tähendaks see laste arenguvestlustest osavõttu, laste aitamisel koolitükkide tegemisel, koolis lastevanemate koosolekutel, aktustel jms osalemisel. Maakohus ei ole selgitanud, miks kohus pidas vajalikuks seda kõike isale keelata. Maakohus jättis arvestamata ning määruse resolutsioonis märkimata, et ema elamis- ja viibimiskoha otsustamisõigus laste osas peab olema piiritletud Eesti Vabariigi territooriumiga. Laste isa nõustus laste elu- ja viibimiskoha osas otsustusõiguse üle andmisega laste emale üksnes tingimusel, et see puudutab vaid Eesti Vabariigi territooriumi. Maakohtu määrust tuleb selles osas täiendada. Maakohus märkis suhtluskorra kindlaksmääramisel p-s13, et laste viibimine isa juures korraga maksimaalselt 2 ööd on seotud psühhiaatri soovitusega. Tegelikult mingit psühhiaatri soovitust, mida täna järgida, ei ole olemas ning selle märkimine suhtluskorras ei ole kooskõlas asja materjaliga. Seetõttu tuleb viide psühhiaatrile kustutada ning suhtluskorra see punkt kehtestada järgmises sõnastuses: lapsed viibivad isa juures korraga maksimaalselt 2 ööd (tavaliselt reede õhtust pühapäeva õhtuni). Antud ajalimiit on seatud arvestades laste heaolu. Pikem kodust eemalolek on võimalik ainult ema nõusolekul ja kokkuleppel. Maakohus märkis suhtluskorra p-s16, et sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus teise eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel kuni kellani 19.
15. Telefon antakse lapse kätte ning tagatakse, et lapsel oleks võimalik vanemaga suhelda (nt heli on kuuldav). Vanem peab arvestama, et telefonisuhtluses lastega arvestaks laste magamamineku aegasid ja päevakava. Juhul, kui koheselt pole võimalik lastega telefoni teel, tagab lapsevanem, kelle juures lapsed on, et helistatakse tagasi esimesel võimalusel. Laste vanemad leppisid maakohtu menetluses kokku, et kõnede arv oleks päevas piiratud ning et see oleks 2 korda päevas. Seetõttu tuleb suhtluskorra nimetatud punkti täiendada lausega: lastega kõnesid on maksimaalselt kaks ühes päevas. Maakohus on suhtluskorra p 23 sõnastanud ebaõnnestunult. Suhtluskorra nimetatud punkti tuleb täiendada järgmiselt: paarisaastatel veedavad lapsed jõulupühad laste isaga, paaritutel aastatel emaga. Aastavahetused veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga, paarisaastatel emaga. Maakohus on suhtluskorrast jätnud välja protokollis kajastatud kokkuleppe, mis puudutab lastega seotud dokumentide üleandmist. Nimelt nõustus ema, et kui isal tekib vajadus laste dokumentide järgi, siis need antakse lastega kaasa. Seetõttu tuleb suhtluskorda täiendada järgmise punktiga: kui isal tekib vajadus laste sünnitunnistuste või muude lastega seotud dokumentide järele, annab laste ema need lastega kaasa. Ema vaidles määruskaebusele osaliselt vastu ning palus jätta rahuldamata kaebaja nõude maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks ainuhooldusõiguse üleandmise nõude 10 rahuldamata jätmise, laste elamis- ja viibimiskoha otsustamisõiguse Eesti Vabariigi territooriumiga piiritlemise, laste haridust puudutavate küsimuse otsustamise ühise hooldusõiguse lõpetamises. Ema nõustus muutma suhtluskorra punkte selliselt: p 13 - lapsed viibivad isa juures korraga maksimaalselt 2 ööd (tavaliselt reede õhtust pühapäeva õhtuni). Antud ajalimiit on seatud arvestades laste heaolu ja erialaspetsialistide soovitusi. Pikem kodust eemalolek on võimalik ainult ema nõusolekul ja kokkuleppel; p 16 - sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus teise eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel kuni kellani 19.
16. Telefon antakse lapse kätte ning tagatakse, et lapsel oleks võimalik vanemaga suhelda (nt heli on kuuldav). Vanem peab arvestama, et telefonisuhtluses lastega arvestaks laste magamamineku aegasid ja päevakava. Juhul, kui koheselt pole võimalik lastega telefoni teel saada, tagab lapsevanem, kelle juures lapsed on, et helistatakse tagasi esimesel võimalusel. Lastega kõnesid on maksimaalselt kaks ühes päevas. Lisaks tuleb nimetatud punkti täiendada selliselt, et suhtlus telefoni teel käib Eesti numbritel, kuna laste isal on olemas nii Eesti, kui ka Soome kõnekaart. Soome numbri peale helistamine ja SMS-ide saatmine on väga kulukas. p 23 - ema on seisukohal, et sellise täpsustuse „aastavahetused veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga, paarisaastatel emaga“ võib suhtluskorda sisse viia. Suhtluskorda võib ka täiendada sõnastusega: kui isal tekib vajadus laste sünnitunnistuste või muude lastega seotud dokumentide järele, annab laste ema need lastega kaasa. Laste isal on kohustus selgitada laste emale, millisel konkreetsel eesmärgil lastega seotud dokumente vaja on. Laste isa tagastab laste dokumendid laste emale koheselt laste üleandmisel. Ema palus täiendada suhtluskorda selliselt: • kui laste isa ei talitse ennast ja käitub laste üleandmisel ebaviisakalt või provotseerivalt, siis peab ta ise lapsed edaspidi laste ema koju tooma • laste üleandmine lõppeb, kui lapsed on autosse sisenenud. Kehtna Vallavalitsus on seisukohal, et maakohus on teinud otsused lähtuvalt laste parimatest huvidest ning maakohtu määrus on põhjendatud. Tamsalu Vallavalitsus (praegune Tapa Vallavalitsus) arvamuse kohaselt tegi maakohus otsuse laste haridust ja laste elukohta ning igakordse viibimiskoha määramist puudutavates küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuõiguse üleandmise osas laste emale põhjendatult. Vaidluste jätkumine nimetatud küsimustes ei saa olla laste huvides. Väike-Maarja Vallavalitsus asus seisukohale, et maakohus on laste haridust ja laste elukoha ja igakordse viibimiskoha määramist puudutavates küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuõiguse üleandmist emale põhjendanud. Maakohtu määruse muutmiseks ei ole põhjust. Puudutatud isikutele II ja III määratud korras esindaja leidis, et kohtumääruse resolutsioonis suhtluskorra täpsustamine muudab suhtluskorra selgemaks. Mis puudutab suhtluskorda pühade ajal, siis aitab määruse täpsustus selles osas määrust paremini mõista. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Menetluse edasine käik 11 Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tegi 18.04.2018 kirjaga menetlusosalistele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks, arvestades isa määruskaebuses esitatud seisukohti ning ema vastumääruskaebuses kajastatud nõusolekuid. Menetlusosalised kokkulepet ringkonnakohtule kinnitamiseks ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et isa määruskaebus on osaliselt põhjendatud isa ja laste suhtlemiskorda kindlaks määravas osas ning maakohtu määrust tuleb täiendada osas, milles ema ja isa jõudsid maakohtu menetluses kokkuleppele, kuid mis on jäänud maakohtu määruse resolutsioonis kajastamata. Seega tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määruse resolutsiooni tuleb muuta. Kuna maakohus rahuldas avalduse alternatiivse nõude ning jättis rahuldamata nõude anda laste ainuhooldusõigus üle laste emale, täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni selle selguse huvides ka nimetatud osas. Osas, millega maakohus rahuldas ema avalduse ning andis emale üle laste hooldusõiguse laste elukoha ja igakordse viibimiskoha, laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste otsustamise osas, ei anna isa määruskaebuse väited alust vaidlustatud määrust sisuliselt muuta. Määruskaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kolleegium leiab, et ema vastumääruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, küll aga arvestab ringkonnakohus ema nõusolekut suhtluskorras olevate punktide muutmiseks osas, milles ema ja isa olid maakohtu menetluses kokku leppinud. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1 esimese lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb sellisel juhul kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus lähtus hooldusõiguse küsimuses otsustust tehes eelkõige alaealiste laste huvidest, arvestades kõiki menetluses esile kerkinud asjaolusid. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole otsustust tehes ületanud diskretsioonipiire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul tuleb laste huvidest lähtudes rahuldada ema avalduse alternatiivne nõue vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste ainuhooldusõigus laste viibimiskoha, sh elukoha, hariduse- ja tervishoiuküsimustes, tuleb üle anda laste emale. Vastuseks isa määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hariduse andmise asjades peavad vanemad PKS § 125 kohaselt arvestama ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult. Kolleegium märgib, et kuigi seadusest ei tulene, et haridusküsimuse otsustamisel oleks määrav, kellel vanematest on lapse viibimiskoha määramise õigus, on siiski maakohus jõudnud õigele järeldusele, et ühine hooldusõigus tuleb lõpetada ka laste haridusküsimuses. Vanemate omavahelised konfliktid võivad viia olukorrani, kus nad ei suuda ühiselt otsustada, 12 millises lasteaias, koolis, vmt haridusasutuses, nende lapsed peaksid käima. Lastele on aga eakohaseks arenguks ja kasvamiseks vaja stabiilset ning turvalist keskkonda, sh selgust küsimuses, millises haridusasutuses nad õpivad. Seega ei ole praegusel juhul põhjendatud jätkata vanemate ühist hooldusõigust laste haridust puudutavates küsimustes. Isa ei olnud maakohtu menetluses vastu sellele, et lapsed käivad edasi ema elukohajärgses lasteaias ning lähevad kooli, mis on vanema elukohajärgne (tl 172, II kd). Määruskaebuses leidis isa siiski, et maakohus on põhjust esile toomata võtnud temalt võimaluse osaleda laste arenguvestlustel, aidata lapsi koolitükkide tegemisel, osaleda koolis lastevanemate koosolekutel, aktustel jmt üritustel ning maakohus ei ole selgitanud, miks kohus pidas vajalikuks seda kõike isale keelata. Kolleegium osundab, et isa on määruskaebuses laste haridusküsimuste üle otsustusõiguse sisustanud ekslikult. Määruskaebuses esile toodu, sh isa õigus aktiivselt osaleda laste kooliüritustel, abistada lapsi koolitöödes jms, ei ole laste haridusküsimuste üle otsustamise õigus, vaid lapsevanema kohustus ning lapsevanemaks olemise elementaarne osa. Maakohtu määrusega ei ole keelatud ega piiratud isa osalemist laste kasvatamises. Laste vanematel ei olnud maakohtus erimeelsust laste tulevase elukoha osas ning isa nõustus, et lapsed elavad koos emaga. Laste isa on küll menetluse kestel avaldanud soovi, et ema õigus laste elukoha üle otsustamisel oleks piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga, kuid ei ole taolise piirangu kehtestamise põhjust selgitanud. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, millises riigis lapsed viibivad või kus nad koos emaga elama hakkavad. Praegusel juhul ei ole olnud küsimuse all võimalus, et ema soovib koos lastega kolida elama kolmandasse riiki. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud asjas tõendeid hinnates menetlusõiguse normi vastu, mistõttu ei ole põhjendatud isa taotlus piiritleda ema õigust laste viibimis- ja elukoha määramisel konkreetse riigi territooriumiga. PKS § 118 lg-st 1 ja PKS § 143 lg-st 2 tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p-d 18-21). Praegusel juhul on laste vanemate omavahelised suhted sedavõrd konfliktsed, et laste huvides ühisel meelel tegutsemine ei ole üheski küsimuses kokkuleppel võimalik. Seetõttu soovisid vanemad ka maakohtu menetluses isa ja laste suhtluskorda reguleerida võimalikult üksikasjalikult. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu määrust isa ja laste suhtlemise korra osas täiendada ja täpsustada, kuna määrus ei vasta osaliselt poolte maakohtu istungil (vt kohtuistungi protokoll tl 162-172, II kd) läbi räägitule või ei ole selgelt arusaadav. Ringkonnakohus saab järgnevad parandused suhtlemist korraldavatesse punktidesse määruses sisse viia ilma, et see muudaks isa ja laste vahelist suhtlemise korda sisuliselt. Maakohtu istungil (tl 166, II kd) nõustus ema, et kui isal tekib vajadus laste dokumentide järgi, annab ema dokumendid lastega kaasa. Vastuses määruskaebusele ei vaielnud ema sellele vastu, ema märkis, et soovib teada, mis põhjusel laste dokumente vaja on ning palus lisada, et isa tagastab dokumendid emale koos lastega. Kuna maakohus on nimetatud kokkuleppe ekslikult määruse resolutsioonist välja jätnud, tuleb taoline punkt isa ja laste suhtluskorda lisada. 13 Pooled leppisid maakohtu istungil kokku ka selles, et ajal, kui lapsed viibivad isa juures, võib laste ema helistada lastele kahel korral päevas (tl 168, II kd). Nimetatud kokkulepe on ekslikult suhtluskorra p-st 16 välja jäänud ning tuleb sinna lisada. Vastuses isa määruskaebusele ei vaielnud ema suhtluskorra sellisele täiendamisele vastu. Suhtluskorra p 23 sõnastusest nähtub, et see on jäänud ekslikult poolikuks, mistõttu võib tekkida probleeme selles sätestatud suhtluskorra täitmisega. Seetõttu tuleb p 23 sõnastada selguse huvides järgnevalt: paarisaastatel veedavad lapsed jõulupühad isaga, paaritutel aastatel emaga ning aastavahetused veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga, paarisaastatel emaga. Kolleegium leiab muuhulgas, et suhtluskorra p-st 13 tuleb eemaldada selles nimetatud „psühhiaatri soovitusi“ ja p-st 28 lause „Ka puhkuse ajal kohustuvad vanemad järgima laste psühhiaatri soovitusi“. Laste vanemad ei ole menetluses väitnud, et tegemist oleks erivajadustega lastega, kellega suhtlemisel tuleks järgida erialaspetsialistide ettekirjutusi või soovitusi. Kuna menetluses ei ole psühhiaatri ega teiste erialade spetsialistide soovitusi või ettekirjutusi kohtule esitanud ei ema (vt kohtuistungi protokoll lk 170, II kd) ega isa, võivad sellised sisutühjad nõuded suhtlemise korraldamisel osutuda eksitavaks. Kolleegium märgib, et maakohus on võtnud arvesse mõlema vanema soove, kuid juhib vanemate tähelepanu asjaolule, et kõiki elulisi olukordi ei ole siiski võimalik ette näha. Laste ja nende vanemate vahelist suhtlemist ei ole võimalik kõigi peensusteni kohtulahendiga reguleerida. Laste ema esitas kohtule väga põhjaliku ettepaneku suhtluskorra kindlaksmääramiseks, millega laste isa ka suuremas osas maakohtu menetluse ajal on nõustunud (kohtuistungi protokoll tl 162-172, II kd). Maakohus määras kindlaks kokku 34-st punktist koosneva suhtluskorra, millele ringkonnakohus lisab punkti, mis puudutab laste dokumentide üleandmist. Kolleegium leiab, et taoline regulatsioon on piisav. Eeltoodu tõttu ning arvestades, et ema vastumääruskaebuses nõutud punktide üle ei ole maakohtu menetluses arutlust olnud, tuleb need jätta suhtluskorda lisamata. Kolleegium jätab arvestamata ka isa vastuses ringkonnakohtu kompromissi sõlmimise ettepanekule esitatud soovi lisada suhtluskorda kompromissina seitse laste haridust puudutavat punkti. Kolleegium on eelnevalt selgitanud, et laste haridusküsimuste üle otsustusõiguse emale üleandmine ei tähenda sisuliselt isalt õiguse võtmist osaleda laste kasvatamises ning arendamises, samuti säilib isal õigus võtta osa laste üritustest, saada informatsiooni laste arengu, koolikohustuse täitmise ning õpiandmete kohta. Menetluskulud Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud (riigi õigusabi tasu) TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda ning muud määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 14