MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada Margus Saar tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 26.03.2013 määrusega Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistatud Soome kohtute kohtuotsustega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o. 06.04.2021 ja määrata tema katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Margus Saare suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Margus Saar vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Margus Saarele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Saar on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 18.04.2008 otsusega, Espoo I astme kohtu 03.07.2009 otsusega ja Hyvinkää I astme kohtu 25.08.2010 otsusega. Nimetatud otsused on jõustunud. Harju Maakohtu 26.03.2013 määrusega tunnistati eelnimetatud kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Sama kohtumäärusega kvalifitseeriti Margus Saare süüteod 18.04.2008 Helsingi I astme kohtuotsuse järgi
lg 2 p-de 1, 2 järgi ja teda karistati vangistusega 11 aastat 6 kuud ja § 392 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 10 aastat.
kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 aastat 6 kuud vangistust. Margus Saare süüteod 03.07.2009 Espoo I astme kohtuotsuse järgi kvalifitseeriti
lg 2 p-de 1, 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud ning § 392 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta.
kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt liideti 18.04.2008 Helsingi I astme ja 03.07.2009 Espoo I astme kohtuotsused ja liitkaristuseks mõisteti Margus Saarele 13 aastat vangistust. Margus Saare süüteod Hyvinkää I astme 25.08.2010 otsuse järgi kvalifitseeriti
järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud.
lg 2 kohaselt liideti Helsingi I astme 18.04.2008 otsuse ja Espoo I astme 03.07.2009 otsuse alusel mõistetud liitkaristusele Hyvinkää I astme otsuse alusel mõistetud vangistus 5 kuud ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Margus Saarele 13 aastat 5 kuud vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 06.11.2007. Isikut on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglas viibib teist korda. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine omandamine ja üle riigipiiri toimetamine ning kehaline väärkohtlemine. Soodusteguriks oli soov saada suurt rahalist kasu. Varasemalt on Margus Saart karistatud röövimise, varguse, tulirelva omandamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise ja tahtliku tapmise eest. Tulenevalt Margus Saare ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. 2 Kohtuistung Margus Saar taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et läheb ema juurde elama, töökoht saab olema xxxx xxxx tegelevas firmas. Selgitas, et on vanglas omandanud programmeerimise eriala ja seega leidnud tegevuse, mis teda tõeliselt huvitab. Lähedasteks on ema ja noorem õde, on lahutatud. Kahetses toimepandud kuritegu märkides, et see oli häbiväärne. Kinnitas, et on suurima heameelega valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja alkoholi tarvitamise absoluutne keeld on jõukohane. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Margus Saare saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Margus Saarele saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Margus Saare käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see eeldus täidetud. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav töötab alates 10.02.2014 vanglatööstuse metallitsehhis, ennem seda töötas vanglas majandustöödel. Ka on kinnipeetav läbinud vanglas sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“, sõltuvusvõõrutuse „Usk ja teadmine“, „Igapäevane valik“ ning taastava õiguse programmi „Tee“. Vangla hinnangul paistis Margus Saar programme läbides silma oma arutlemisoskusega, oli väga aktiivne ja avatud ning omandas hästi praktiseeritavaid oskusi. Seega on Margus Saar vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vabanemise korral asub Margus Saar elama tema emale kuuluvas talukompleksis, seega on tal olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Lähedasteks on ema ja noorem õde, suhted lähedastega on toetavad. Ka on kinnipeetaval tekkinud lähedane kontakt ühe naisterahvaga. Väljaspool vanglat oleva suhtlusringkonna kohta küll täpsed andmed puuduvad, kuid isiku enda sõnul ta kriminaalse taustaga tuttavate ning kuriteokaaslastega enam ei suhtle, mida saab lugeda positiivseks. 3 Vabanemisjärgse töökoha on isikule garanteerinud xxxx, mis tegeleb xxxx ja töökoht asub xxxx. Seega saab isikul olema igakuine kindel sissetulek, mis on oluline tema iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivne on siinjuures asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad tasumata nõuded ning vabanemisfondis on 1500 eurot. Margus Saarel ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid alkoholi tarvitamisega seotud risk on olemas, kuna 1994.a. sooritas ta kuriteo alkoholijoobes. Isik saab aru, et alkohol vähendab kriitika- ja tegude tagajärgede hindamise võimet ja empaatiat ning suurendab impulsiivsust ja agressiivsust. Samuti tunnistab Margus Saar eelnevat narkootikumide tarvitamist, kuid sõltuvust ei tunnista. Positiivne on sealjuures aga see, et isik on läbinud vanglas sõltuvusvõõrutusprogrammi ja järeltegevused, mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust ning on motiveeritud hoiduma sõltuvusainete tarvitamisest. Vangla iseloomustuse kohaselt suudab kinnipeetav analüüsida oma kuritegu, tunnistab oma süüd ja muutuste vajalikkust ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Tuleviku suhtes on olemas reaalsed ja positiivsed plaanid, isik väärtustab peret, sõprust ja headust ning ei sea endale suuri võimatuid eesmärke. Ametnike suhtes on viisakas ja positiivse hoiakuga. Mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab nii õigusi kui ka kohustusi, on valmis võtma vastutuse oma tehtud tegude eest. Kohtu hinnangul näitavad süüdimõistetu püüdlikkus ning positiivsed hoiakud, et karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest ja seetõttu leiab kohus, et Margus Saar kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohus märgib, et kuigi prokuratuur ja vangla ei toeta Margus Saare ennetähtaega vangistusest vabastamist, ei ole nende seisukoht kohtu jaoks siduva iseloomuga. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Margus Saar lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Margus Saar suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.