2-17-15321/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Elen Rasmussen Istungisekretär Otsuse teatavakstegemise 02.05.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-15321 Hagi ja vastuhagi ese Ühisvara jagamise nõue Hagi ja vastuhagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis kostja: T V xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, e-post: xxx@xxx Lepinguline esindaja: Ants Kuningas e-post: ants.kuningas@gmail.com Kostja/vastuhagis hageja: O V xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxxxx xxx xx Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar Niguliste Advokaadibüroo e-post: nigulisteab@hot.ee Kohtuistungi toimumise aeg 03.04.2018 RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Rahuldada vastuhagi ja mõista T V välja O V kasuks enamsaadud ühisvara arvelt 6100 (kuus tuhat ükssada) eurot. 2 T V on kohustatud hüvitamisele kuuluvalt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tühistada hagi tagamine, millega seati Pärnu Maakohtu 21.11.2017 määrusega korteriomandile asukohaga xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxxx xx x-x (registriosa nr xxxxxxx) kohtulik hüpoteek summas 7000 eurot O V kasuks. Menetluskulude jaotus Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Hagi asjaolud ja nõue

1. Hageja ja kostja abielu registreeeriti xx.xx.xxxx ja lahutati Järva Maakohtu xx.xx.1990 otsusega. Põhjusel, et riigilõiv 90 rubla jäi abielulahutuse toimingult tasumata, abielu lahutamise kohta vastavat kannet ei tehtud. Hageja tasus riigilõivu
2. aastal ja temale väljastatud abielulahutuse tunnistuse kohaselt on poolte abielu lahutatud xx.xx.
4. Hageja ostis 04.06.1998 oma vahendite arvel vallasvarana korteri asukohaga xxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx, xxxxx x, xxxxxx x (praegune aadress xxxxxx xx x-x). Vara soetamist tõendab 04.06.1998 sõlmitud ostu-müügileping /tl 7/. Hageja poolt vallasvarana omandatud korter kanti kinnistusregistrisse 01.05.2009 esitatud kinnistamisavalduse alusel 15.07.
5. Kui hageja soovis
6. aastal korteriomandit võõrandada, selgus, et kostja ei anna tehinguks oma nõusolekut, kuna peab korteriomandit poolte ühisvaraks.
7. Hageja selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi abielulahutus on registrisse kantud ja abielulahutuse tunnistus väljastatud xx.xx.2004, lõppesid poolte abielulised suhted
8. aastal. Kuigi pooled elasid pärast lahutust ühisel elamispinnal xxxxxxx kuni
9. aastani ja seejärel xxxxxxxx, ei taastanud nad abielulisi suhteid. Poolte intiimsuhetest sündis xx.xx.xxxx tütar V, xx.xx.xxxx poeg D ja xx.xx.xxxx poeg A, kuid kostja oma lastest ei hoolinud. Kuigi kostja oli xxxxxxxx xxxxxx xx x-x korterisse sisse kirjutatud, elas ta xxxxxxx erinevatel aadressidel ja käis xxxxxxxx vaid skandaale korraldamas, mille tõttu oli hageja sunnitud kutsuma korduvalt politsei.
10. Poolte ühisvara tuleb jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel ning kooskõlas PKS § 210 lg 2 tuleb asjaolule või toimingule kohaldada selle toimumise või tegemise ajal kehtinud seadust. Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Sama seaduse § 18 lg 2 sätestas, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolete abielusuhted lõppesid hiljemalt xx. xxxxxxxxxx 1990, kui Järva Maakohus abielu lahutas. Seega ei saanud pärast nimetatud kuupäeva enam ühisvara tekkida ja hageja poolt 8 aastat pärast abielusuhete lõppemist omandatud korter on hageja lahusvara.
11. Hageja taotleb hageja ja kostja ühisvara jagamist ning palub kohtul tuvastada, et korteriomand xxxxxx xx x-x, xxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) kuulub hageja omandisse lahusvarana. 3
15. Vastuhagi asjaolud ja nõue Pärast Järva Maakohtu xx.xx.1990 otsust jätkasid pooled kooselu ja neil sündis neli last, kellest üks on surnud. Hageja seisukoht abielusuhete lõppemise kohta jääb kostjale arusaamatuks, sest abielulisi suhteid iseloomustab kooselu, ühine majapidamine ja intiimsuhted, millest sünnivad lapsed. Poolte kooselu lõppes
16. aasta lõpus ja seejärel vormistati ka lahutus. Perekonnaseaduse kohaselt on abielu kestel abikaasade poolt ühiselt omandatud vara nende ühisvara. Abielu ajal erastas kostja eluruumi xxxxxxx xxxxx xx x-xx ja müüs selle 28.05.
17. Tehingust saadud raha kanti üle hagejale ja selle arvelt osteti uue eluruum xxxxxxxx. Tegemist oli abikaasade ühiste vahenditega. Hagejal puudusid isiklikud säästud või rahalised vahendid eluruumi ostmiseks. Kuna pooled omandasid eluruumi xxxxxxx, xxxxxx x-x vallasvarana abielulise kooselu ajal ühiste vahendite arvel, oli tegemist ühisvaraga. Hageja ei pidanud tegema eluruumi korteriomandiks kinnistamisel märkimisväärseid kulutusi ja seega ei saa seada korteriomandi omandamist sõltuvusse selle kinnitamise ajast. Eluruumi omanikule anti eluasemealune maa korteriomaniku kaasomandisse tasuta. Seega on vaidlusalune korteriomand abikaasade ühisomand, kuigi korteriomand kinnistati pärast poolte kooselu lõppemist ja eluruumi kasutas alaliseks elamiseks hageja. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel pärast abielu lõppemist kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. AÕS § 77 lg 1 ja lg 2 järgi jagatakse kaasomadi lõppemisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagatakse asi kaasomanike vahel reaalosadeks, antakse asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas või müüa asi enampakkumisel. Kuna hagejal puuduvad rahalised vahendid asja väljaostmiseks ning kostja ei ole huvitatud asja omandamisest, taotles vastuhageja korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamist poolte vahel võrdsetes osades. 23.02.2018 esitatud menetlusdokumendis täpsustab vastuhageja oma nõuet. Kohtutäitur Õnne Pajur müüs avalikule enampakkumisel 23.01.- 31.01.2018 vaidlusaluse korteriomandi xxxxxx xx x-x, xxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx hageja võlgnevuste katteks. Seega võib asuda seisukohale, et vara jäi AÕS § 77 lg 2 mõistes hageja ainuomandisse ja vastuhageja soovib, et hageja hüvitaks talle tema osa rahas. Kuna korteriomand müüdi hinnaga 12 200 eurot ja ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, taotleb vastuhageja 6100 euro tasumist hageja poolt ning tasumisega viivitamise korral tasumisele kuuluvalt summalt viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht ja põhjendused
18. 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse § 210 lg 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevats seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielu sõlmiti xx.xx.
19. Abielu registreerimise ajal kehtinud ENSV Abielu- ja Perekonnakoodeksi § 20 lg 1 järgi oli abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisomand. Hageja on hagi esitamisel lähtunud seisukohast, et poolte abielu lõppes Järva Maakohtu xx.xx.1990 otsusega, mis lõpetas ka abikaasade varaühisuse. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei lõppenud poolte abielulised suhted ei juriidiliselt ega faktiliselt Järva Maakohtu xx.xx.1990 otsusega.
20. Järva Maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud Eesti NSV Abielu- ja Perekonnakoodeksi § 4 46 sätestas, et abielu loetakse lõppenuks momendist, mil abielulahutus registreeritakse perekonnaseisuorganis. Nimetatud toiming tehti ja abielulahutuse tunnistus väljastati xx.xx.2004, millisel kuupäevast alates tuleb poolte abielu lugeda lõppenuks. Kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne
21. aasta
22. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Seega ei saanud hageja poolt 04.06.1998 ostu-müügilepingu alusel omandatud korter olla tema lahusvara.
23. Kostja (vastuhageja) selgituste kohaselt olid pooled xx.xx.1990 toimunud abielulahutuse järgselt lühikest aega lahus, kuid jätkasid siis kooselu xxxxxxx. Kostja erastas korteri, milline otsustati
24. aastal müüa, kuna oli liiga väike. Kostja müüs korteri asukohaga xxxxxx, xxxxx x-xx 28.05.1998, mida kinnitab kohtule esitatud ostu-müügileping /tl 71/. 04.06.1998 osteti korter xxxxxxx xxxxxxxx (praegu xxxxxx xx x-x) eelmise korteri müügist saadud raha eest. Kuna perre oli vahepeal sündinud kolm last ja hageja ei töötanud, ei saanud tal olla sääste ega muud isiklikku vara. Poolte kooselu jätkus xxxxxxxx ja xx.xx.2000 sündis perre viimane laps. Kooselu kinnitab nii xxxxx Vallavalitsuse tõend, et O V omas sissekirjutus xxxxx vald, xxxxxxx xxxxxx, xxxxxx xx x-x ajavahemikul 15.06.1998 kuni 19.02.2004 /tl 156/ kui hageja taotlus, kes palus asja juurde võtta nimetatud perioodil tehtud politsei väljakutsed poolte ühisesse elukohta /tl 96/. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei kummutaks vaid pigem kinnitaks hageja taotletud tõendid kostja väideid, et poolte kooselu nimetatud perioodil kestis. Hageja kostja esitatud faktiväiteid ei vaidlusta, eitades abieluliste suhete ja kooselu puudumist eelkõige põhjusel, et abikaasade suhted olid halvad.
25. Eeltoodust tulenevalt ei olnud poolte abielulised suhted vaidlusaluse korteri ostmise ajal 04.06.1998 ei juriidiliselt ega faktiliselt lõppenud ning tegemist on poolte ühisvaraga. Vallasvarana omandatud korter kanti korteriomandina kinnistusraamatusse 15.07.2009, s.o pärast poolte abielu ja kooselu lõppemist. Kuna kostja lahkus poolte ühisest elukohast
26. aasta lõpus, esitas kinnistamisavalduse ning kanti omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kuna eluruumide erastamise seaduse § 21-1 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul, on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-164-05 ja 3-21-23-09 asunud seisukohale, et korteriomandi seadmisel saavad selle omanikeks isikud, kes olid korteri kui vallasasja omanikud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-15-06 asunud seisukohale, et vallasasjana ühisvaraks olnud korter on abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhte lõppemist. Seega on vaidlusaluse korteriomandi puhul tegemist T ja O V ühisomandiga.
27. Perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse abikaasade ühisomand abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, või müüa asi avalikul enampakkumisel või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja taotles ühisvara jagamist selliselt, et korteriomand xxxxxx x-x tunnistatakse tema lahusvaraks ja antakse temale, kohustuseta kostjale midagi tasuda. Kostja/vastuhageja taotles esmalt korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist võrdselt ühisomanike vahel. Kohtumenetluse käigus müüs kohtutäitur vaidlusaluse korteriomandi enampakkumisel hageja võlgade katteks hinnaga 12 200 eurot, mistõttu muutis kostja/vastuhageja oma nõuet vara jagamise suhtes. Kohus nõustub vastuhageja seisukohaga, et kujunenud olukorda võib hinnata selliselt, et ühisomandis olnud vara on antud ühele ühisomanikest, kes seda on kasutanud oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Seega on vara saajal, s.o hagejal tekkinud kohustus maksta teisele ühisomanikule 5 välja tema osa rahas. Kuna PKS § 37 lg 3 järgi on abikaasade osad ühisvaras eelduslikult võrdsed ning vaidlusaluse vara väärtus oli 12 200 eurot, tuleb hagejal kostjale välja maksta ½ vara väärtusest, s.o 6100 eurot.
28. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi § 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt lg 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja taotleb tema õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikulud 02.04.2018 seisuga 1001 eurot, millele lisanduvad õigusabikulud seoses 03.04.2018 toimuva kohtuistungiga lähtuvalt tegelikust istungi ajast. Kostja, toetudes TsMS § 164 lg 1, menetluskulude nimekirja ja menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise nõuet esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei esine kõnesoleva kohtuvaidluse puhul asjaolusid, millised annaksid alust kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldpõhimõttest. Selliseid asjaolusid ei ole välja toonud ka hageja, esitades kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõude. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik