) § 381 lgs 1 sätestatud nõuetega, sh on esitatud
Samuti vastab hagiavaldus
lg 1 pdes 1–3 sätestatud nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (
Eeldades hageja põhjenduste õigsust, on hageja väited usutavad. Hageja on esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Hageja on põhistanud ka oma õiguslikku huvi allüürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja on esile toonud asjaolud, millest nähtub, et hagi tagamine on taotletud viisil vajalik hagejale olulise kahju tekkimise vältimiseks. Hagi tagamine taotletud viisi ei ole kostja jaoks ülemäära koormav. Vaidlusaluse õigussuhte reguleerimise korral taotletud viisil säilib hagejal kohustus tasuda üüri. Kostja 2
lg 2 alusel selliselt, et kohustada hagejat tasuma kostjale koostöölepinguga ettenähtud tasu. Kohus ei saa hageja hagi tagamise taotluse lahendamisel panna hagejale kohustusi, mis ei ole seotud õigussuhtega, mille reguleerimist hageja hagi tagamise korras taotleb (hageja palus reguleerida vaidlusalust õigussuhet selliselt, et lubada tal kasutada allüürilepingu esemeks olevaid äriruume).
See tähendab, et üldjuhul ei tohiks ringkonnakohus sellises olukorras tagamisabinõusid tühistada hagi perspektiivikuse tõttu. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et kohaldatav hagi tagamise abinõu ei ole esitatud asjaolude põhjal kostja jaoks liiga koormav. Hageja on teinud usutavaks, et hagi tagamata jätmine tekitab talle märkimisväärset kahju. Hageja on teinud investeeringuid, arvestades allüürilepingu kehtivuse tähtajaga, sõlminud koostöölepinguid äripartneritega ja töölepinguid töötajatega. Lisaks võimalikule tekkivale kahjule kannataksid hagi tagamata jätmise korral ka hageja töötajad, kes kaotaksid töö. Hageja on põhistanud kahju, mis temale tekiks hagi tagamata jätmise korral, seevastu kostja ei ole neid asjaolusid esile toonud. Kostja on ainult üldsõnaliselt esile toonud, et talle tekib hagi tagamise korral kahju, kuid usutavaks on ta muutnud ainult selle väite, et tal jääb kohaldatud hagi tagamise tõttu saamata koostöölepingu järgi saadav tulu. Seda, et kostja peaks hagi tagamise tõttu kandma kulutusi, ei saa kostja esiletoodust järeldada. Samuti on jäänud paljasõnaliseks kostja väited, et ta soovib allüürile antud pinnal ise osutada toitlustamisteenust ja selle arvel kasu saada. Kostja ei ole selgitanud, kas tal on olemas selliseks tegevuseks vajalikud eeldused. Eeltoodust järeldub, et kostjale märkimisväärset kahju hagi tagamise korral ei teki ning hageja kahju hagi tagamata jätmise korral on suurem kui kostja kahju. Kostja majanduslik huvi teenida allüürilepingu esemeks olevatelt äriruumidelt tulu on tagatud selliselt, et kui hagi jääb rahuldamata, saab kostja nõuda hagejalt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist
lgs 4 sätestatud põhimõtet ning jätnud kostja huvid tähelepanuta, lähtudes üksnes hageja väidetavatest õigustest ja huvist. Määrusest ei selgu, millest tulenevalt on ringkonnakohus leidnud, et valitud hagi tagamise abinõu kohaldamine ei ole kostjat ülemäära koormav ega ebaproportsionaalselt kahjustav. Ringkonnakohus leidis valesti, et kohus on tagamisnõude rakendamisel seotud hageja esitatud hagi tagamise avaldusega. Kohtul on esmase õigussuhte reguleerimisel ulatuslik diskretsiooniõigus ning kui kohus leidis, et hagi tagamiseks on alus, saanuks ta kohaldada mõlema poole huve tagavat õiguskaitset (võimaldada hagejal tegutseda vaidlusalustes ruumides kohustusega tasuda allüürilepingu alusel üüri ja koostöölepingus kokkulepitud hüvitist). 9. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 11. Hageja on esitanud mh tuvastushagi (hagi koostöölepingu ja allüürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks) ning on palunud hagi tagamise korras reguleerida pooltevahelist õigussuhet
lg 2 alusel selliselt, et lubada hagejal kasutada allüürilepingu esemeks olevaid äriruume kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohtud on hageja taotluse rahuldanud ning lubanud hagejal tegutseda vaidlusalustes äriruumides allüürilepingus sätestatud tingimustel kuni asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kostja taotluse kohustada hagejat äriruumide jätkuval kasutamisel tasuma kostjale koostöölepingus ettenähtud tasu kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni jätsid kohtud rahuldamata. 12. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab
lgs 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud
§s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab
lg 1 pdes 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige
lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (
lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (
veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3218316, pd 13–18). Kolleegium märgib hagi õigusliku perspektiivikuse hindamise kohta lisaks, et kohus võib juhul, kui ta jätab hagi 4
§s 377 sätestatud eeldused. Hageja taotluse kohaselt kohaldub asjas
lg 2.
lg 2 esimeses ja teises lauses sätestatakse, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
Kolleegium on selgitanud, et kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik (vt Riigikohtu määrus viidatud tsiviilasjas nr 3218316, p 15). Kolleegiumi hinnangul kohaldasid kohtud
Hageja tõi hagi tagamise aluseks olevate asjaoludena välja, et kostja avaldas hagejale esitatud nõudekirjas, et kui hageja ei tasu koostöölepinguga sätestatud hüvitist hiljemalt
Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hageja on esile toonud asjaolud, et kostja on hagejaga sõlmitud koostöölepingu ja allüürilepingu ennetähtaegselt üles öelnud. Määruse põhjendustest ei nähtu, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel pidas ringkonnakohus vajalikuks neil asjaoludel hagi tagada. Asjas ei nähtu, et kostja oleks esitanud kohtule hageja vastu hagi vaidlusaluste äriruumide vabastamiseks ning kohus oleks sellise hagi rahuldanud. Praeguses asjas otsustab kohus selle üle, kas allüürileping on kehtivalt üles öeldud ning kas hagejal on sellest tulenevalt kohustus vaidlusalused äriruumid vabastada, kohtuotsuse tegemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja ekslikult, et talle on tekkida võiva kahju vältimiseks vajalik tagada vaidlusaluste äriruumide kasutamise võimalus pärast 31. detsembrit 2017 kuni praeguses asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Kirjeldatud olukorras ei saa hagejale kahju tekkida, sest hageja kasutab jätkuvalt allüürilepingu esemeks olevaid ruume (hagejale säilib praegune olukord) ning hageja kohustus äriruumid vabastada tekib juhul, kui praeguses kohtuvaidluses jääb jõustunud kohtuotsusega tema tuvastushagi rahuldamata. Eeltoodut arvestades ringkonnakohtu määrus tühistatakse ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pea kolleegium vajalikuks vastata määruskaebuse ülejäänud väidetele. Hagi tagamise staadiumis ei hinda kolleegium, kas väidetavalt näiliku tehinguga võidi varjata mõnda teist tehingut ja kas varjatud tehing võiks olla tühine. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on praeguses asjas hagi tagamine vajalik. 5
lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.