RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 21715902 Määruse kuupäev Tartu, 6. juuni 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi Baram Pang

) § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse täielikult ning sellest tulenevalt koormab kostjat ebaproportsionaalselt, võrreldes hagi tagamise eesmärgi ja teiste võimalike hagi tagamise abinõudega. Hageja nõude 2

§ 63lg 1 p 1).

Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, mis kohaldub ka sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes, kuid see ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse (

§ 63lgd 3 ja 4).

Seega tagab hageja nõuet kinnistu tagasivõitmiseks ka eelmärge, kuid samas on eelmärkega tagatud ka kostja õigused. Ringkonnakohus ei saa ise teha uut määrust, millega kantakse kinnistusraamatusse eelmärge hageja kasuks, arvestades, et hagimenetluses otsustab hageja ise taotluste esitamise ning hageja vastutab TsMS § 391 lg 1 alusel hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju eest. Hageja saab soovi korral taotleda eelmärget uue hagi tagamise avaldusega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta kostja II määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata või saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja arvates on eelmärke asemel õigem sisse kanda keelumärge. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei ole eelmärge piisav − eelmärge ei keela kinnistu võõrandamist ega asjaõigustega koormamast. Hagi eesmärk on saada kinnistu hageja omandisse tagasi. Hagi tagamata jätmise korral on ilmselge, et kostja II võõrandab kinnistu ning siis ei ole kohtuotsust võimalik ei kostjate ega uue omaniku suhtes täita. Ringkonnakohus ei ole kaalunud hagi tagamise tühistamise tagajärgi hagejale. Hageja endine juhatuse liige on tunnistanud vara võõrandamist lähikondsetele, ta on teinud hageja varast tühjaks. Kostja II on hageja endise juhatuse liikme kasupoeg. Ringkonnakohus pole lahendanud kostja II määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust seada keelumärke asemel kohtulik hüpoteek.
2. Kostja II leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et maakohus rikkus TsMS § 378 lgt
3. Keelumärge koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja II palub kassatsiooniastme menetluskuludena kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista 1065 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
5. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et hageja esitatud nõuet tagav sobilik ja lubatav vahend on praegusel juhul eelmärge. 9.
6. Hageja on praeguses asjas esitanud pankrotiseaduse § 111 lg 1 p 2, lgte 2 ja 3 ning § 116 lg 2 pde 1 ja 2 alusel kinnistu müügilepingute ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt pankrotiseaduse § 119 lg 1 alusel kinnistu omandi üleandmise nõude. Selline omandi üleandmisele suunatud nõue on kolleegiumi hinnangul tagatav eelkõige eelmärkega.

§ 63

lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks.

§ 631lg 2 esimese lause alusel võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi 3

§ 63

lg 3 esimene lause, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Sama kehtib

§ 63

lg 4 kohaselt sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. Nii on leidnud Riigikohus ka 28. märtsil 2018 tsiviilasjas nr 2178524 tehtud määruse ps 9.1. 9.2.

§ 63

lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge kannete tegemist kinnistusraamatusse erinevalt keelumärkest. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega. Ka menetluslikult on hagejale eelmärke sissekandmine lihtsam, sest

§ 631

lg 2 teise lause kohaselt ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Muul juhul tuleks TsMS § 377 lg 1 esimese lause ja § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise alust (kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks muutumise oht) kohtule põhistada.

1. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kohus ei saa ise omal algatusel teha uut määrust, millega kantakse kinnistusraamatusse eelmärge taotletud keelumärke asemel. Riigikohus on leidnud rahalise nõude korral, et kui hageja on palunud kanda kinnistusraamatusse keelumärke ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, on kohtul kooskõlas TsMS § 378 lgga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek keelumärke tegemise asemel (vt nt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3211814, p 36). Sarnaselt on kolleegiumi arvates kohtutel õigus kanda taotletud keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärge. Sisuliselt oleks tegu avalduse osalise rahuldamisega. Nii leidis Riigikohus ka
4. märtsil 2018 tsiviilasjas nr 2178524 tehtud määruse ps
5. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium selgitab, et asja õige lahenduse huvides oleks siiski otstarbekas, kui kohus määraks enne märke tegemise otsustamist tähtaja, mille jooksul hageja peaks kohtule teatama, kas ta soovib eelmärke seadmist. Selle tähtaja jooksul saaks hageja teatada ka sellest, kas ta soovib eelmärkega koos sisse kanda ka märkuse (vt määruse p 11). Kolleegium märgib, et kui hageja soovib eelmärke sissekandmist, tuleb ringkonnakohtul TsMS § 381 lg 2 alusel kontrollida ka esitatud haginõude põhistatust (vt ka Riigikohtu
6. veebruari
7. a määrus tsiviilasjas nr 3218316, p 16). Kostja II on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väitnud, et hagi on põhistamata.
8. Kolleegium selgitab, et hageja huvide kaitseks võib osutuda otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele sisse ka märkus, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Sissekantav märkus tagab kolleegiumi hinnangul ka seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja II peaks kinnistu võõrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka kostja II üld- või eriõigusjärglase suhtes. Õigusjärgluse olemasolu tehakse vajaduse korral kindlaks täitemenetluse seadustiku § 18 kohaselt. Põhjalikumalt vt kohtuvaidluse märkuse kohta Riigikohtu
9. märtsi
10. a määrus tsiviilasjas nr 2178524, p
12. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Tambet Tampuu 4