lg-s 1 sätestatud määras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 2017.a 235 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.08.
) § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2016. a 215 eurot, alates 2017. a 235 eurot).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanem on kohustatud oma alaealist last
Kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue mõista kostjalt välja elatusraha
lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 01.09.2016 igakuuliselt lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. 5.
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 2 elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kostjalt elatise maksmist alates 01.09.
§-le 96 on vanemad kohustatud oma lastele ülalpidamist andma ja kuna kostja on kinnipidamisasutuses oma kriminaalsete tegude eest, siis see ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustusest ega ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist alla
lg-s 1 sätestatud määra mõistliku summani, s.o mõista kostjalt alates 01.10.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatis, mis vastab ¼ suurusele igakordsest kehtivast elatise miinimummäärast, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast. Kui ringkonnakohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud, palub kostja mõista alates 01.09.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatise, mille suurus vastab ¼ suurusele igakordsest kehtivast miinimummäärast, millest on maha arvutatud pool riigi poolt tasutavast lapsetoetuse summast. Samuti palub kostja määrata, et välja mõistetud elatis tuleb kanda hageja isiklikule arvelduskontole.
Maakohus oleks pidanud arvestama sellega, et kostja varaline seisund ei luba anda hagejale rahalist toetust kahjustamata oma teise lapse ja enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodust tulenevalt pidanuks maakohus vähendama igakuist elatist mõistliku summani. Lisaks saab vastavalt Riigikohtu praktikale lähtuda sellest, et osa lapse vajadusi on kaetud riiklike peretoetustega. Kostja leiab, et riikliku peretoetust tuleb ülalpidamiskulude kandmisel arvestada ½ ulatuses kummagi last kasvatava vanema kasuks.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (s.o 2016.a 215 eurot, 2017.a 235 eurot ja 2018.a 250 eurot kuus). Mõjuval põhjusel võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimummäära (
Kostja on taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära. 13.
lg 1 tulenevalt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Mõjuvaks põhjuseks miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koosmõjus muude asjaoludega, nt vanema halva varalise seisundiga või kui 4 pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1-28.2). 14. Kuigi kostja on vastuses hagile märkinud, et ta ei vaidle nõudele vastu, on ta ka palunud kohtul arvestada, et ta viibib kinnipidamisasutuses ning ei oma kindlat sissetulekut. Maakohus on seda väidet hinnanud muuhulgas taotlusena vähendada elatist alla miinimummäära, ning leidnud, et kuna kostja viibib tema enda tegude tõttu vangistuses, siis puudub vähendamiseks alus. Seda, et kostja sooviks oli elatise vähendamine alla miinimummäära, nähtub ka apellatsioonkaebuses esitatust. 15.
lg 1 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus
lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). 16. Kuna praegusel juhul palus kostja vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, tulnuks maakohtul asja lahendamiseks muu hulgas tuvastada, millised on hageja vajadused ning nende rahuldamisega seotud kulutused. Need asjaolud on maakohus jätnud kindlaks tegemata. Kuigi maakohus märkis, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudub alus, ei selgitanud maakohus välja asjaolusid, mille tõttu kostja taotleb elatise vähendamist alla miinimummäära, ega saanud neid asjaolusid seetõttu ka nõuetekohaselt hinnata. Riigikohus on selgitanud, et kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, tuleb kostjale seda selgitada, andes talle võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Seda eriti olukorras, kus kostja oli eelnevalt edututult taotlenud maakohtult riigi õigusabi, märkides, et ta ei ole võimeline oma õigusi ise kaitsma. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus
MS § 436 lg 1, § 442 lg 8).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.