KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19.03.2018 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-15-966 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2018 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim JANKOVSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Maksim JANKOVSKI sünd.09.10.1985, isikukood 38510090264, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 28.08.2014 ja lõpp 28.08.2021 Jätta Maksim JANKOVSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Maksim Jankovski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Jankovski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.05.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 7 aastat alates 28.08.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest, mis oli toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka eelmised kaks karistust olid mõistetud narkootikumide käitlemise eest. Soodusteguriks on halb majanduslik olukord. Vangistuses sooritas kinnipeetav eesti keele A1, A2 ja B1 taseme eksamid, osales suitsetamisest loobumise nõustamisel, läbis vestluse narkootikumide teemal, töötab komplekteerimistsehhis, õpib eesti keelt tasemele B
- Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama endisesse elukohta. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Kinnipeetava töökogemus on katkendlik, kuid tema enda väitel oli sissetulek rahuldav. Kinnipeetava abikaasale kuulub pandimaja, teised kinnipeetava tegevused, töötamised ja firmad ei ole kontrollitavad. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 63 057 €. Kinnipeetava abikaasa ja ema kinnitasid, et hakkavad kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas töökoht xxx-s. Kinnipeetavat kasvatas peamiselt ema, suhted isaga on säilinud. Kinnipeetava vanem vend on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on abielus, neil on alaealine poeg. Korduvad narkokuriteod viitavad kriminaalse taustaga tutvuskonna olemasolule. Nii kuriteod kui sõidukiiruse ületamised viitavad riskivalmidusele ja teistega mittearvestamisele. Vanglal puudub informatsioon, et kuriteod oleksid seotud alkoholi või narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav põeb kroonilist nahahaigust, saab ravi. Kinnipeetava enesehinnang on pisut kõrge. Kinnipeetav on kärsitu ja orienteeritud kiiretele tulemustele, tagajärgedest ei hooli. Kuritegu võib korrata selleks, et tegutseda eelmisest korrast oskuslikumalt ja vältida vahelejäämist. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav positiivselt. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 10%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend, abikaasa ja poeg. Abikaasa sõnade kohaselt on nende omavahelised suhted head, kuid kinnipeetava suhtlusringkonda abikaasa ei tea. Arvestades kinnipeetava karistust võib järeldada, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad kinnipeetavat mõjutada negatiivselt. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Korter on 3-toaline, heas seisukorras, kuulub kinnipeetava abikaasale ja seal elavad käesoleval ajal kinnipeetava abikaasa ja poeg. Abikaasa andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta korteris, korter vastab tehnilistele nõudmistele. Kinnipeetava abikaasa töötab, töötasu on xxx € kuus, kinnipeetava ema on xxx. Kinnipeetava varasem töökogemus on väike. Peale vanglast vabanemist on tal võimalik asuda tööle xxx-sse tegema xx või xxx. Töötamine xxx-s võimaldab täita elektroonilise valve tingimusi. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 28.08.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata käitumiskontroll 14 kuud ja elektrooniline järelevalve 7 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused – KarS §75 lg.2 p.2-1, 4, 7,
- Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Maksim Jankovski seletas maakohtu istungil, et ta on muutunud ja tahab muutuda ka edaspidi. Prokuröri abi Sergei Listov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud 3 aastat 6 kuud 19 päeva. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et 3 antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. prognoosida uute kuritegude Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootikumide käitlemisega, kusjuures kogus on viimasel korral suurem. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale varasemaid karistusi. Seetõttu leiab maakohus, et kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on pigem negatiivne. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav kuritegu taaskord korrata, et toimida eelmisest korrast oskuslikumalt ja vältida vahelejäämist. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja õppinud keelekursustel, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav läbis suitsetamisest loobumise nõustamise ja vestluse narkootikumide leviku mõju analüüsimiseks. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama perekonna juurde Tallinna. Alalise elukoha olemasolu ja abikaasa toetus on küll antud asjas positiivsed asjaolud, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka vahistamisel ja antud kriminaalasjas süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ja abikaasa toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et tegelikkuses ei tunne abikaasa üldse kinnipeetava suhtlusringkonda, mis veelgi toetab seisukohta, et abikaasa ei suuda kinnipeetavat takistada uute, s.h. narkokuritegude toimepanemisest. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx ja xxx. Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetava töökogemus siiani katkendlik ja väike. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 63 tuhande euro. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks eelkõige halb majanduslik olukord. Selline suur kohustuste summa kõrgendab maakohtu arvates uute, nii varavastaste, kui ka narkokuritegude toimepanemise tõenäosust. Mõistes kinnipeetava 2015 süüdi, pidas kohus talle sellise kuriteo eest kohaseks karistuseks 7 aastat vangistust. See tähendab, et Harju Maakohtu hinnangul oli just 4 see karistusmäär sobiv selleks, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohus, arvestades kõike käesolevas kohtumääruses eelpooltoodut, leiab, et antud kinnipeetava karistuse eesmärgid ei ole täidetud juba rohkem kui kolm aastat enne karistusaja lõppu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele kõrgohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 10%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal ka kinnipeetava korduvakaristatust narkokuritegude toimepanemise eest. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5