← Eesti

2-17-19300/13

Obsah (10)§ 371§ 226§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 177

2-17-19300 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 03. mai 2018 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-19300 Tsiviilasi

§ 371lg 1 p 3 toodud menetlusse võtmise keeldumise alus.

Kostja leidis, et kohtusse hagi esitamine ei ole põhjendatud, kuna asja oleks saanud lahendada kiiremini kohtuväliselt. Kostja ei tunnista hagi, sest see on tekitatud väidetava hageja esindaja H. K’u pahatahtliku tegevuse tulemusena (ei öelnud korduvalt arvete numbrilisi suurusi, kuigi kostja küsis seda mitu korda). Samuti ei tunnista kostja viivisenõuet, kuna ei ole saanud hagejaga kontakti, samuti ei tunnista hageja kohtukulusid ega riigilõivu, mis on täiesti ebavajalikud ja põhjendamatud. Hageja oleks võinud kostjaga ühendust võtta telefoni teel nagu varem on tehtud ja asi oleks lahendatud nagu varematel aegadel kui pooltel ei tekkinud kunagi mingeid lahkarvamusi. Ühel päeval tuli hageja kinnistule mingi naine, kes ütles et tema on nüüd hageja endise naise asemel ja palus kostjal sealt ära kolida, kuna tal on üür maksmata. Varem oli kostjal hagejaga vaikiv kokkulepe, et tema annab kostjale numbrid, mida ta peab maksma ja kostja maksab talle sularahas. Sellepärast kostja ootaski, et hageja võtab temaga ühendust. Hageja ei olnud kostjale eelnevalt teatanud mingitest muutustest ega teatanud ka, et teda hakkab esindama H. K. HAGEJA ARVAMUS 6. 26. veebruaril 2018 esitatud arvamuses hageja teatas, et kostja ei ole viidanud seadusega sätestatud kohustuslikule korrale, mida hageja oleks pidanud üürilepingulises suhtes järgima. Kostja ei ole eitanud, et on saanud kätte hageja 30.06.2016 avalduse. Kostja ei ole üürilepingu lõppemist vaidlustanud. Samuti on hageja pöördunud enne hagi esitamist korduvalt ka muudel viisidel kostja ja tema pereliikmete poole, kuid kostja on andnud vaid katteta lubadusi ega pole oma kohustusi täitma asunud. Väide, et kostjale ei ole võimaldatud võlgnevuse tasumist, on meelevaldne. Kostja ei ole teadlikult 2015. aasta sügisest üürilepinguga seotud kohustusi täitnud. Kostja ei ole 05.02.2018 3

(6)2-17-19300 vastuses vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid: üürilepingut ja selle tingimusi, üüritud xxxx kinnistu kasutamist, võlgnevuse olemasolu, 30.06.2016 avalduse kättesaamist ja üürilepingu lõppemist. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid nõude arvestusele. Kostja vastuväited toetuvad asjaolule, et hageja on kasutanud kostjaga suhtlemiseks või temale avalduste kättetoimetamiseks esindajaid. Hageja töötab xxxx ja xxxx ning ei pea pärast mitu aastat kestnud tulemusteta arutelusid vajalikuks kostjaga enam otse suhelda. Hagejal on õigus kasutada esindajat. Advokaadi esindusõiguse olemasolu eeldatakse (

§ 226lg 1).

  1. Puudub vaidlus, et 30.06.2016 avaldus on hageja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Ei ole oluline, kas 30.06.2016 avalduse toimetas kostjale kätte postitöötaja, hageja elukaaslane või mõni muu selleks volitatud isik. Hageja 30.06.2016 avalduses on detailselt kirjeldatud kostja võlgnevuse suurust ning öeldud üürileping erakorraliselt üles. Hagile on lisatud kõik vajalikud dokumendid nõude suuruse ning üürilepingu lõppemise tõendamiseks. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejaga ise mistahes kontakti otsinud. Mõistlik inimene oleks hiljemalt 30.06.2016 avalduse saamisel oma üürileandjaga viivitamatult ühendust võtnud. Kostja ei ole seda teinud.
  2. Viiviste osas tuleb märkida, et neid on kostjalt nõutud alates hagi esitamisest. Seega ei ole elektriarvete kostjale kättetoimetamise küsimus enne hagi kohtusse esitamist määrav. Ometi ei ole kostja oma kohustusi täitma hakanud. Kostja vastuväited on omased nn puuküürnikule, kes asjakohatute vastuväidetega püüab pidevalt edasi lükata kohustuse täitmist, venitada menetlust ning pikendada seeläbi kinnisvara alusetu kasutamise võimalusi. Kostja ei ole ka pärast hagi kättesaamist võlgnevusest sentigi tasunud ega kinnistut vabastanud. KOHTUISTUNG
  4. aprillil 2018 toimunud kohtuistungil hageja jäi hagi juurde.
  5. Kostja võttis hagi õigeks ning teatas, et on nõus pinna vabastama
  6. maiks. Kostja kinnitas, et ta ei ole ka pärast hagi esitamist võlgnevuse katteks midagi tasunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
  8. Hagiavalduse kohaselt kostjal on tekkinud kohustus hageja ees summas 1 841.99 eurot, s.o üürivõlgnevus 619.73 eurot, kahju 1 013.09 eurot, kõrvalkulude võlgnevus 209.17 eurot. Samuti lisandub kahjuhüvitis xxxx, xxxx linn kinnistul (registriosa nr xxxx) asuvate eluruumide tagastamisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni kinnistul asuvate eluruumide tagastamiseni summas 57.52 eurot kuus ning viivis võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuste täitmiseni. Kostja kohustub vabastama ja M. K valdusesse välja andma xxxx, xxxx, kinnistul asuvad eluruumid. Kuigi oma vastuses hagiavaldusele kostja vaidles hagile vastu, kohtuistungil on kostja võtnud hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 4

(6)2-17-19300 13.

§ 444

lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis.

§ 468

lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on 28.12.2017 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 525 eurot (maksekorraldus nr 5, toimikus lk 83). Samuti on hagejale osutatud õigusabi Advokaadibüroo Mets OÜ poolt 8,5 tunni ulatuses summas 850 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 170 eurot, kokku koos käibemaksuga 1 020 eurot. Hageja on kandnud ka esindaja kulu istungile sõidu eest summas 74.40 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 14.88 eurot, kokku koos käibemaksuga 89.28 eurot. Istungiga seoses tekkinud menetluskulud palus hageja arvestada vastavalt istungi pikkusele tunnihinnaga 120 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu, õigusabikulud ja sõidukulud.
  2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 17.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 28.12.2017 hagiavalduse (t. lk. 3-7, millest sisuline tekst 3,75 lk) ja 26.02.2018 hageja arvamuse (t. lk. 102-104, millest sisuline tekst 1,75 lk). Hageja esindaja on osalenud 16.04.2018 kohtuistungil, mis kestis 52 min (II kd t. lk. 115-116). Samuti on hageja esindajal tekkinud sõidukulud summas 89.28 eurot. 18. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 3 tundi ja 40 minutit (5,5 lk x 40 min = 220 min) ning kohtuistungitel osalemiseks 52 minutit, kokku 4 tundi ja 32 minutit ehk 4.53 tundi. 5

(6)2-17-19300
  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  2. Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 543.60 eurot (120 x 4,53 tundi). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 1 157.88 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 543.60 eurot, riigilõiv 525 eurot, sõidukulud 89.28 eurot. 21.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 22. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.