Obsah (5)

§ 118§ 192§ 114§ 70§ 2

4-18-2252 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2252 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu Jüri

§ 118lg 2 p-st 1 kohtunik määras: 1.

Jätta Jüri Kiviselja (Kiviselg) taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

1. Jätta Jüri Kiviselja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.05.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,17,003249 läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega.
3. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule Jüri Kiviseljale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ning edastada kohtumäärus pooltele. 4-18-2252 Edasikaebamise kord

§ 192

lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS 29.05.

1. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits väärteoasjas nr 2316,17,003249 üldmenetluse otsuse, millega karistas Jüri Kiviselga liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristusena 225 trahviühiku ehk 900 euro suuruse rahatrahviga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks (KVM tl 11-13). Väärteootsuse kohaselt (KVM tl 11) karistati Jüri Kiviselga selle eest, et ta 07.05.
2. a kell 20:23 Harjumaal Tallinnas Pelguranna 23 aadressil juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg. 25.04.
3. a esitas Jüri Kiviselg Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.05.
4. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,17,003249 (kohtu tl 1). Kaebuses taotles menetlusalune isik temalt äravõetud juhtimiseõiguse kehtivuse taastamist või karistuse asendamist muu karistusega, sest ta ei saa teha füüsilist tööd ja peab maksma ka kahele alaealisele lapsele elatist. Kaebaja selgitas, et 07.05.
5. a peatas teda politseipatrull, kes tuvastas alkoholijoobeks 0,6 promilli. Samal päeval teisaldati auto tasulisse parklasse. Kaebaja sai alles aprillikuus teada, et tema juhtimisõigus on peatatud 6 kuuks. 03.05.
6. a esitas Jüri Kiviselg Harju Maakohtule ennistamistaotluse ning kaebuse täienduse (kohtu tl 7-8). Kaebaja selgitas, et peale alkomeetrisse puhumist viidi teda Kolde pst 64 aadressil olevasse politseijaoskonda, kus täideti pabereid ning tal lubati koju minna. Sel päeval otsust kaebajale ei antud. Peale seda juhtunut käis menetlusalune isik Venemaal emal külas ning tagasi Eestisse tuli septembrikuus, mil soovis jätkata tööd taksojuhina, kuid selgus, et juhtimisõigus on peatatud. Esmalt arvas kaebaja, et juhtimisõigus on peatatud elatise maksmata jätmise tõttu, aga selgus, et ei ole. Taksofirma omanik ütles samuti, et tema juhtimisõigus ei ole kehtiv. Seejärel hakkas menetlusalune isik enda sõnul erinevatelt politseijaoskondadelt aru pärima. Lisaks märkis kaebaja, et tal on juhtimisõigust vaja, sest peale Venemaalt tagasitulekut avastati tal haigus nimega SM ja määrati invaliidsus, mistõttu mingit füüsilist tööd ta teha ei saa. Saab teha ainult taksojuhitööd. Lisaks on vaja kaebajal maksta elatist kolmele lapsele ning ka enda heaolu eest hoolitseda. Teooriaeksami tegemiseks puudub kaebajal raha. Seetõttu soovib kaebaja muu karistuse määramist, et ta saaks juhtimisõiguse tagasi ning jätkata tööd taksojuhina. 16.05.
7. a edastas Jüri Kiviselg täiendava e-kirja, mille kordab taaskord enda taotlust muuta juhtimisõigus kehtivaks, sest see takistab temal taksojuhina töötamast ning muud tööd ei ole ta võimeline tegema. Jüri Kiviselg lisas täiendavalt, et ta töötas taksojuhina veel juunikuust kuni augustikuuni, kui sõitis emale Venemaale külla. Otsuse juhtimisõiguse peatamise kohta sai kätte alles aprillikuus. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 16.05.
8. a saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja ehk Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht Jüri Kiviselja esitatud ennistamistaotluse osas (kohtu tl 13-14). Kohtuväline menetleja leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad alused. 2 4-18-2252 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.12.
9. a otsuses nr 3-1-1-99-10 on sedastatud, et

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Jüri Kiviseljale 07.05.

1. a koostatud väärteoprotokolli nr AB1541567 kohaselt oli kohtuvälise menetleja poolt tehtav otsus käesolevas väärteoasjas kättesaadav hiljemalt 07.06.
2. a. Menetlusalune isik on väärteoprotokollil märkinud, et ta on väärteoprotokolliga tutvunud ning allkirjastanud nimetatud protokolli. Tähtaeg kaebuse esitamiseks möödus 22.06.
3. a. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kohtuvälise menetleja otsus jõustunud 23.06.
4. a.

§ 114

kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalistele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest arvates.

§ 70

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmises (

§ 70lg 2).

Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku väärteoprotokolli koopiast keeldumist väärteotoimikust ei nähtu ning samuti ei ole menetlusalune isik maininud seda ka kaebuses, seega on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Sellest tulenevalt on

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellele, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes ei ole suvatsenud minna kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Jüri Kiviselja poolt kaebuses esitatud väidete näol ei ole tegemist kaebetähtaja ennistamist tingivate asjaoludega. Väärteotoimikus puuduvad viited sellele, et kaebaja oleks taotlenud kohtuvälise menetleja lahendi toimetamist temani kas e-posti või posti vahendusel. Seega puudus kohtuvälisel menetlejal

§ 70

lg-st 4 tulenev kohustus edastada väärteoasjas tehtav otsus kas e-posti või postiga. Käesoleval juhul ei ole otsuse postiga edastamata jätmise puhul tegemist minetusega, mis võiks kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise. Tulenevalt

§ 70

lg 5 viimasest lausest ei mõjuta lahendi edastamine või edastamata jätmine

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Väärteoprotokollil on loetavalt märgitud kuupäev, millal oli kohtuvälise menetleja lahend menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ning kuivõrd väärteoprotokolli koopia anti menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte, oli ta teadlik lahendi kättesaamise ajast. Lisaks märkis kohtuväline menetleja, et Jüri Kiviselja suhtes kohaldatud 6-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algas 23.06.2017. a ja lõppes 22.12.2017. a. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi:

) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul

§ 114

lg-st 3 4-18-2252 4, mille kohase tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, leiab, et kaebus tuleb

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata ning tagastada Jüri Kiviseljale.

§ 70

lg 4 kohaselt peab üldreeglina kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest.

§ 70

lg 5 kohaselt kantakse väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Käesoleval juhul on Jüri Kiviselja suhtes 07.05.2017. a koostatud väärteoprotokollis nr AB1541567 märgitud: Kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 07.06.2017 a (KVM tl 1).

§ 70

lg 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Samuti selgitatakse, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile.

§ 70

lg 2 esimese lause kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Praegusel juhul nähtub Jüri Kiviselja suhtes koostatud väärteoprotokollist, et see on temale kätte antud allkirja vastu selle tegemise päeval ehk 07.05.

1. a ning menetlusalune isik on ka kinnitanud, et ta on väärteoprotokolliga tutvunud (KVM tl 1). Seega tuleb käesoleval juhul väärteoprotokoll lugeda kättesaaduks 07.05.
2. a. Ühtlasi tuleb lugeda, et 07.05.
3. a on Jüri Kiviseljale tehtud teatavaks, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 07.06.
4. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal: Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16).

§ 114

lg 4 ja eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatava kaebuse kaebetähtaja alguseks lugeda seega kuupäev, mis oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud ehk kuupäev, millal kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Eeltoodust arvestades tuleb seega praegusel juhul lugeda kaebetähtaega alates 07.06.

1. a, mis on kuupäev, mis on märgitud väärteoprotokolli kui kuupäev, millest alates on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega oli käesoleval juhul 15päevase kaebetähtaja viimane päev kohtuvälise menetleja otsuse peale 22.06.
2. a. Jüri Kiviselg on Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale esitanud aga alles 25.04.
3. a (kohtu tl 1). Seega on käesoleval juhul Jüri Kiviselg esitanud kaebuse Harju Maakohtule ca 10 kuud peale selleks ettenähtud kaebetähtaja möödumist.

§ 118

lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, mida kohus järgnevalt analüüsibki. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja ennistamiseks sätestatud, siis tuleb

§ 2kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: Kr

MS) sätteid. 4 4-18-2252 KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõike 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kaebaja esiletoodud argumendid kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuvad KrMS § 172 lg 2 mõttes ning kui esines mõjuv põhjus, siis, kas ennistamistaotlus on esitatud 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Kohus selgitab siinkohal esmalt, et mõjuv põhjus, mis takistab õigeaegselt kaebuse esitamist peab olema selline, mille tõttu ei olnud isikul füüsiliselt võimalik kogu seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebust tähtaegselt esitada. Kaebetähtajad on sätestatud õigusrahu tagamise eesmärgil. Isik, kes saab teada tema suhtes tehtud lahendist, mida ta võib soovida vaidlustada, peab võtma koheselt meetmeid enda õiguste kaitseks, mitte lükkama kaebamist (ja sellele eelnevalt lahendiga reaalset tutvumist) ilma mõjuva põhjuse esinemiseta edasi määramata ajaks. Jüri Kiviselg on maakohtule kaebuse hilinenult esitamist põhjendanud sellega, et ta viibis augustikuust Venemaal emal külas ning tuli tagasi Eestisse alles septembrikuus (kohtu tl 8, 15). Kohtu hinnangul võib välisriigis viibimist võiks teatud olukorras pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 2 p 1 mõttes (äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega). Samas nähtub praegusel juhul Jüri Kiviselja selgitustest, et ta läks Venemaale alles augustis ning tuli septembrikuus tagasi. Sealjuures selle ajani töötas ta Eestis taksojuhina. Kohtuvälise menetleja lahend pidi olema kättesaadav aga alates 07.06.2017. a. Seega enam kui 2 kuu jooksul ei tundnud Jüri Kiviselg mitte mingisugust huvi tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse vastu. Samas viibis ta Eestis ning tegi taksojuhina tööd. Venemaal viibimine ei saanud takistada isikul kaebust tähtaegselt maakohtule esitada, sest Venemaale minemise ajaks oli kaebetähtajast möödas juba enam kui kuu. Muid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud Jüri Kiviseljal esiteks kohtuvälise menetleja juures kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumast ning seejärel tähtaegselt kaebust maakohtule esitamast, ei ole Jüri Kiviselg ennistamistaotluses ega kaebuses märkinud. Seega ei esinenud Jüri Kiviseljal mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta esiteks ei läinud 07.06.2017. a kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma ning seejärel ei esitanud kaebetähtaja jooksul ehk hiljemalt 22.06.2017. a kaebust maakohtule. Seetõttu tuleb Jüri Kiviselja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Lisaks ülaltoodule peab kohus vajalikuks selgitada veel järgmist.

§ 70

lg-d 4 ja 5 näevad ette: Kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Seega nähtub tsiteeritud sätetest sõnaselgelt, et kohtuvälisel menetlejal on lahendi, sh otsuse, edastamise kohustus ainult siis, kui menetlusalune isik on seda sõnaselgelt taotlenud. Veelgi enam, lahendi edastamise kohustus hõlmab vastavasisulise taotluse esitamisel vaid lahendi edastamist elektrooniliste kanalite, s.t kas e-posti või e-toimiku süsteemi kaudu, mitte nn tavapostiga elukoha aadressile. Praegusel juhul nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalune isik on soovinud lahendit saada e-postiga (KVM tl 1). Seega ei saa nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et väärteoasja materjalidest ei nähtu menetlusaluse isiku soovi saada lahend e-posti teel (kohtu tl 13 pöördel). Samas ei nähtu väärteoasja materjalidest, et kohtuväline menetleja oleks Jüri Kiviseljale otsust e-postiga saatnud. Sealjuures võib otsuse edastamine e-postiga Jüri Kiviseljale olla ebaõnnestuda, sest väärteoprotokollis oli isiku e-posti aadressiks märgitud jy.kiviselg@mail.ee (KVM tl 1), kuigi kohtule teadaolevalt on menetlusaluse isiku e-posti aadressiks hoopis jyri.kiviselg@mail.ee 5 4-18-2252 (kohtu tl 7). Samas rõhutab kohus siinkohal, et isegi kui kohtuväline menetleja on rikkunud enda kohustust edastada otsus menetlusalusele isikule e-postiga, siis ei mõjutaks nimetatud rikkumine seaduse kohaselt kaebetähtaega ega ennistamistähtaega. Nimelt tuleneb

§ 70

lg 5 viimase lausest, et menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei mõjuta

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu, sest kaebetähtaeg hakkab ikkagi kulgema päevast, mis oli märgitud väärteoprotokollis päevana, mil lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ehk taaskord – menetlusalune isik peab ise huvi tundma tema suhtes menetletavate asjade vastu ja tagama selle, et ta saab tutvuda kohtuvälise menetleja lahendiga õigeaegselt. Selleks tuleb isikul endal minna kohtuvälise menetleja juurde lahendiga tutvuma. Jüri Kiviseljale 07.05.

1. a kätte antud väärteoprotokollis oli kirjas kuupäev, millest alates on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav (KVM tl 1). Samuti oli väärteoprotokollis märgitud kohtuvälise menetleja kontaktid (aadress ning kohtuvälise menetleja e-posti aadress, samuti protokolli koostanud ametniku telefoninumber – KVM tl 1). Sealjuures on Jüri Kiviselg ka ise kaebuses märkinud, et ta viidi koheselt peale alkoholijoobe tuvastamist väärteoprotokolli koostamiseks Kolde pst politseijaoskonda (kohtu tl 8). Sellel samal aadressil oli väärteoprotokolli kohaselt kättesaadav ka kohtuvälise menetleja lahend (KVM tl 1). Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et Jüri Kiviseljal ei olnud mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal õigeaegselt kohtuvälise menetleja otsusega tutvumast ja maakohtule kaebuse esitamist. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel tuleb jätta Jüri Kiviselja esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka Jüri Kiviselja kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.05.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,17,003249 seoses kaebetähtaja möödalaskmisega Viimaks märgib kohus, et menetlusalusel isikul on vajalik juhtimisõiguse taastamiseks sooritada teooriaeksam. Sealjuures on teooriaeksamile registreerimise ning vastuvõtmise eest ette nähtud 26 euro suurune riigilõiv, mida ei saa pidada ülemäära suureks tasuks. Samuti lisab kohus, et kui isiku tööandja ei kontrolli pidevalt seda, kas tema alluval taksojuhil on olemas juhtimisõigus ning seda ei tee ka menetlusalune isik ise, siis ei saagi menetlusalune isik enne juhtimisõiguse äravõtmisest/peatumisest teada enne, kui ta peetakse näiteks politsei poolt kinni või kui menetlusalune isik lõpuks muude kanalite kaudu saab teada, et tal ei ole kehtivat juhtimisõigust. Sealjuures tuleb märkida, et süstemaatiliselt ehk vähemalt kolm korda ilma kehtiva juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise korral on tegemist juba kuriteoga karistusseadustiku § 4231 järgi, mille eest näeb seadus ette kas rahalise karistuse või kuni 1 aasta vangistust. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6