← Eesti

1-17-6824/43

Obsah (4)§ 78§ 1043§ 1054§ 137

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) alusel. Sellise hagi läbi vaatamata jätmine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus leidis, et see rikkumine on apellatsiooniastmes kõrvaldatav ja määras hüvitatava kahju vastavalt hagis toodud alternatiivsele taotlusele kohtu äranägemisel.

  1. Ka tsiviilkostja esindaja menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmisel on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust, kuid seegi rikkumine on apellatsiooniastmes kõrvaldatav. Hagi rahuldati mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisega ning KrMS § 182 lg 2 kohaselt ja § 182 lgs 4 sätestatud mõistlikkuse printsiipi arvestades jäeti lepingulise esindaja kulud tsiviilkostja kanda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. Lõppe kaitsja S. Reinsaar, kes taotleb otsuse tühistamist ja hagi läbi vaatamata jätmist. Kaitsja väited on kokkuvõtlikult järgmised.
  3. Ringkonnakohus võttis tsiviilhagis sisulise seisukoha, kuigi maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Seadus ei näe ette võimalust, et mõnda tsiviilnõuet võiks esimese astme kohtuna lahendada ringkonnakohus. Alternatiivselt leiab kaitsja, et T. Lõppe vastu nõude rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus, kuna töölepinguseaduse (TLS) § 76 kohaselt peab tööandja vabastama töötaja kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud 2

(5)2 1-17-68241-17-6824 kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma.
  1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni ka tsiviilkostja OÜ X esindajad vandeadvokaat R. Käbi ja vandeadvokaadi abi I. Kukk, kes taotlevad otsuse tühistamist osas, milles I. B. tsiviilhagi rahuldati ning tsiviilkostja apellatsioon jäeti rahuldamata, ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsiooni väited on kokkuvõtlikult järgmised.
  2. LKindlS § 32 lgs 3 toodud kindlustussummade suurusest võib järeldada, et seaduse eesmärk on pakkuda liikluses tekkinud kahju korral pea täielikku hüvitamist ja sõiduki valdajale kaitset liikluskahjuga seotud nõuete puhul. Seaduses ette nähtud hüvitiste suurused peegeldavad seadusandja arusaama liiklusõnnetuse tõttu tekkiva mittevaralise kahju suurusest. Lahendades kriminaalmenetluses mittevaralise kahju nõuet, oleks kohus pidanud arvestama kannatanule kindlustuse poolt juba makstud hüvitist ja seda oma põhjendustes käsitlema. Samuti jättis ringkonnakohus tsiviilhagi ühe tsiviilkostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali suhtes lahendamata.
  3. Tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse KrMS-ga reguleerimata küsimuste lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Tsiviilkohtumenetluses ei ole võimalik olukord, kus esimese sisulise otsuse haginõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse eripäraks ei ole tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas menetlusõiguste oluliselt väiksem kaitstus. Hagi sisuline lahendamine olukorras, mil maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata, on KrMS § 339 lg 2 kohaselt oluline menetlusõiguse rikkumine, mistõttu tulnuks asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  4. Asudes haginõuet ise lahendama, pidanuks ringkonnakohus vastama tsiviilkostja argumentidele seoses kannatanu osaga kahju tekkimises. Ringkonnakohus on alusetult tuvastanud, et kannatanu valud kestavad. Otsuses viidatud kahju hüvitise suurust puudutavad lahendid ei ole asjakohased. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et maakohtul puudus KrMS §s 2962 sätestatud õiguslik alus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Asjaolu, et kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. LKindlS § 24 sätestab seejuures selgesõnaliselt, et sama seaduse
  6. ptk-s sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Ka senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et kannatanul on õigus nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist ka kindlustushüvitist ületavas ulatuses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus asjas 321713, p 26).
  9. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi ebaõige läbi vaatamata jätmine maakohtu poolt on aga rikkumine, mis ei ole apellatsioonimenetluses hagi läbi vaatamisega kõrvaldatav. Konkreetselt osutab kolleegium järgnevale. 3
(5)3 1-17-68241-17-6824
  1. KrMS § 38 1 lg 6 kohaselt lähtutakse tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas 3114111, p 18). TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Sama seaduse § 427 kohaselt võib maa- või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu pädevuses on sellisel juhul vaid hagi läbi vaatamata jätmise õiguspärasuse hindamine.
  4. Kriminaalmenetluse reeglistiku erisuste kohaselt on võimalik tsiviilhagi jätta läbi vaatamata kohtuotsusega ja selle otsustuse peale on võimalik esitada apellatsioon. Tsiviilhagi esmakordne lahendamine apellatsioonimenetluses ei ole aga õigustatav kriminaalmenetluse erisustega. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, mille kohaselt juhul, kui maakohus on jätnud tsiviilhagi seadusliku aluseta läbi vaatamata, ei saa ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 340 lg 2 pst 5 ja lg 4 pst 5 koostoimes TsMS §ga 427 asuda ise otsustama tsiviilhagi põhjendatuse üle, vaid peab saatma kriminaalasja tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas 3114208, p 23). Maakohtus läbi vaatamata jäetud tsiviilhagi esmakordse lahendamise ringkonnakohtu poolt loeb Riigikohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes ning tühistab selles osas ringkonnakohtu otsuse. Kriminaalasi tuleb tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist puudutavas osas saata uueks arutamiseks maakohtule.
  7. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada aga sellega, et kindlustusandja poolt väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise järel arvestada.

§ 78

lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sellest tulenevalt saab hagi rahuldada vaid osas, milles hüvitatav mittevaraline kahju ületab kindlustusandja poolt hüvitatud kahju. 18. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanud isik saab töötaja vastu nõude esitada üksnes tahtliku rikkumise korral ning tulenevalt TLS §st 76 tulnuks nõue T. Lõppe vastu jätta rahuldamata.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1054

lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega.

§ 137

lgd 1 ja 2 sätestavad, et kui mitu isikut vastutavad samal alusel või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Nende isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Kannatanul on õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt, sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes

§ 137lg 2 järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8.

detsembri 2016. a otsus asjas 32111616, p 44 koos edasiste viidetega). Kassaatori viidatud TLS § 76 reguleerib töötaja ja tööandja vahel vastutuse jagunemist ning on kohaldatav solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. 4

(5)4 1-17-68241-17-6824
  1. Samuti ei ole nõustumisväärsed tsiviilkostja esindaja kassatsiooni väited selle kohta, et kohus on jätnud nõude lahendamata ühe tsiviilkostjaks tunnistatud isiku AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali suhtes. Isiku tsiviilkostjana menetlusse kaasamise võimalus on ette nähtud selleks, et muuta kannatanu jaoks tema õiguste maksmapanek lihtsamaks. Riigikohus on selgitanud, et ehkki tavaliselt on menetlejal mõistlik kaasata isik tsiviilkostjana menetlusse alles pärast seda, kui selle isiku vastu on esitatud tsiviilhagi, ei välista KrMS § 39 lg 1 tsiviilkostjaks tunnistamise määruse koostamist ja tsiviilkostjale tutvustamist ka enne kannatanu tsiviilhagi laekumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas 311114, p 19). TsMS § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses ette nähtud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Hagiavaldusest nähtuvalt on kannatanu suunanud oma nõude süüdistatava ja tema tööandja vastu. Kriminaalmenetluse eripärast tulenevalt võib olla lubatav nõude adressaadi nimeline välja toomata jätmine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. veebruari
  5. a otsus 31110612, p 44), kuid hagist peavad ilmnema vähemalt need nõude aluseks olevad asjaolud, mis ei kattu süüdistuse alusfaktidega. Kohtul puudub võimalus rahuldada nõuet isiku vastu, kelle suhtes ei ole hagi esitatud.
  6. Kooskõlas eelmärgituga ja tuginedes KrMS § 361 lg 1 ple 6 ja § 362 ple 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsuse osas, millega rahuldati kannatanu I. B. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ja mõisteti T. Lõppelt ja OÜlt X solidaarselt välja 5000 eurot. Tühistatud osas saadab kolleegium asja uueks läbivaatamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
  9. T. Lõppe kaitsja esitas koos kassatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kassatsiooni koostamiseks kulunud kahe tunni eest 120 euro suuruses summas (sh käibemaks 20 eurot). Kolleegium peab taotlust põhjendatuks. OÜ X esindaja esitas taotluse hüvitada Riigikohtus kassatsioonimenetluses esindajale makstud tasu summas 720 eurot. Taotluse kohaselt hõlmab see ringkonnakohtu otsuse analüüsi ja kassatsiooni koostamist (6 tundi). Osutatud õigusteenuse tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium peab makstud tasu suurust mõistlikuks. Juhindudes KrMS § 186 lgst 1, tuleb see Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.