lg 1 järgi, rakendades
lg 1, § 69 lg 1, 3, 4 ja § 75 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 21 sätteid vangistusega 9 kuud ja 27 päeva, mis oli asendatud üldkasuliku tööga 297 tunni ulatuses, töö tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova, Anastassia Bõstrova kriminaalhooldusalune Andrei Rissov 25.04.2018, 15.05.2018 Hooldusalune Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Rahuldada Viru Vangla erakorraline ettekanne Andrei Rissovi suhtes.
lg 4 alusel pöörata täitmisele Andrei Rissovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, s.o 297 (kakssada üheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd. Karistuse kandmise alguseks lugeda 11.05.2018. Andrei Rissovile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtumääruse jõustumiseni või vangistustähtaja saabumiseni muutmata. 1 1-17-11244 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2017 kohtuotsusega tunnistati Andrei Rissov süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.10.2017-10.10.2017, s.o 3 päeva ning Andrei Rissovile mõisteti lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati Andrei Rissovile mõistetud karistus, 9 kuud ja 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 297 tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati Andrei Rissovit järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid vastavalt
lgs 1 ja lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatule: 1) elama aadressil, mis on kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2017 kohtuotsus jõustus 04.01.
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune Andrei Rissov rikkus kontrollnõudeid, jättes ilmumata registreerimisele. Hinnates registreerimiskohustuse rikkumise tõendatust, asub kohus seisukohale, et registreerimislehe ja Andrei Rissovi enda ütlustega on tõendatud, et ta jättis korduvalt registreerimiskohustuse täitmata. Ta põhjendas seda haigusega, kuid selle kohta pole ühtegi tõendit esitatud. Samuti ei teavitanud ta kriminaalhooldusametnikku, et on haige ega saa ilmuda. Kuivõrd periood, mille vältel registreerimiskohustust rikuti oli pikem kui üks kuu, on kohtu hinnangul ebausutav, et isikul ei avanenud niivõrd pika perioodi vältel kordagi võimalust kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtta ja mitteilmumist selgitada. Seda enam, et väidetavad haigusnähud ei olnud iseloomuga, mis takistaks sidevahendite kasutamist. Väite, et Rissov oli haiguse tõttu kodus ega saanud registreerimisele minna, seab kahtluse alla ka tõik, et kohus püüdis tema elukoha aadressil toimetada kätte kohtukutset, kuid Rissov ei viibinud kodus. Samuti ei reageerinud ta postkasti jäetud teatele. Seega tervislik seisund ei takistanud Rissovil kodust lahkuda ja ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde või vähemalt teavitada mitteilmumise põhjustest. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et Andrei Rissovil puudusid mõjuvad põhjused kohtuotsusega pandud kohustuste mittetäitmiseks. Siinkohal rõhutab kohus, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna kontrollnõude eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise 3 1-17-11244 üle ning mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Registreerimiskohustuse rikkumine takistab ka teiste käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste ning üldkasuliku töö täitmise kontrolli. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja Andrei Rissovi seletusi, on kohus veendunud, et Andrei Rissov hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ning ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud Andrei Rissovil täita registreerimiskohustust. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Seonduvalt üldkasuliku töö tegemisega leiab kohus, et registreerimiskohustuse rikkumisest tulenevalt on kujunenud olukord, kus kriminaalhooldaja on hooldusalusega kohtunud vaid ühe korra ning Andrei Rissovile ei ole üldkasuliku töö sooritamise graafikut koostatud ja seega ei ole ta ka sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kuna üldkasuliku töö sooritamise graafikut koostatud ei ole, puudub ka selle kohase täitmise rikkumine. Samas tuleb aga registreerimisele mitteilmumist tõlgendada ka üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisena, st Rissov hoidus kõrvale üldkasulikule tööle asumisest ning selleks vajalike asjaolude kokkuleppimisest kriminaalhooldusametnikuga. Lisaks ilmnes kohtumenetluse käigus, et Andrei Rissov lahkus 05.05.2018 Eestist ning läks Norra Kuningriiki rikkudes seeläbi
Ta ei kooskõlastanud kriminaalhooldusametnikuga Eestist lahkumist. Seega on Andrei Rissov toime pannud eriliigilised rikkumised, millega süüdlane väljendab enda hoolimatut suhtumist õiguskorda ja talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles. Andrei Rissovi senine käitumine näitab, et ta eirab kohtuotsuse täitmist teadlikult ja süstemaatiliselt ega ole valmis tegema väiksemaidki jõupingutusi kohustuste täitmiseks. Viimast kinnitab ka asjaolu, et Andrei Rissov lahkus Eestist jättes kriminaalhooldusametniku sellest teavitamata. Tegemist ei ole kohustusega, mille täitmine nõuaks suuremat panustamist, mistõttu näitab selle eiramine hoolimatut suhtumist kohtuotsuse täitmisesse. Nimetatud seisukohta tugevdab veelgi tõik, et kriminaalhoolduse kestel on Andrei Rissov ja kriminaalhooldusametnik kohtunud vaid korra ning Andrei Rissov ei ole väljendanud mingilgi viisil valmisolekut täita tema suhtes kehtestatud nõudeid ja kohustusi ning ei ole astunud mingeidki samme üldkasuliku töö teostamiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et Andrei Rissov hoidus tahtlikult ja süstemaatiliselt käitumiskontrolli teostamisest kõrvale. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine kohtu hinnangul otstarbekas ning
lg-st 6 lähtuvalt tuleb Andrei Rissovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga 297 tunni ulatuses – pöörata täitmisele. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 1 ja 2, 432 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.