RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-102708 Määruse kuupäev Tartu,
- juuni 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Kohtuasi Toila vald, Toila alevik, Allika tn 5 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Allika Toila) hagi Nataliya Shtolfi vastu 1592 euro 37 sendi väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 2-17-102708 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nataliya Shtolfi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Toila vald, Toila alevik, Allika tn 5 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Allika Toila, registrikood 80105316), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Kostja Nataliya Shtolf, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Asja läbivaatamise kuupäev
- mai
- a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 2-17-102708 muutmata.
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud Nataliya Shtolfi kanda.
- Mõista Nataliya Shtolfilt Toila vald, Toila alevik, Allika tn 5 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Allika Toila) kasuks välja menetluskulu 330 eurot.
- Arvata määruskaebuse eest tasutud kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2-17-102708
- Toila vald, Toila alevik, Allika tn 5 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Allika Toila) esitas
- märtsil 2017 Viru Maakohtule hagi Nataliya Shtolfi (kostja) vastu 1215 euro 19 sendi ja viivise 377 eurot 18 senti väljamõistmiseks.
- Viru Maakohus rahuldas
- jaanuari
- a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1592 eurot 37 senti, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis temalt hageja menetluskulude katteks välja 1005 eurot.
- Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse 695 euro 71 sendi ning sellelt arvutatud viivise ja menetluskulude väljamõistmise osas. Kostja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Muu hulgas leidis kostja apellatsioonkaebuses, et kuna ta ei pea tasuma hagejale 695 eurot 71 senti ja sellelt arvutatud viivist, peavad hageja menetluskulud jääma tema enda kanda. Menetluskulude väljamõistmisel on põhjendamatu nõuda esialgse hagiavalduse koostamise eest kogu 180 euro hüvitamist, sest hageja uus esindaja esitas sisuliselt uue hagiavalduse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tartu Ringkonnakohus keeldus
- veebruari
- a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine alust väitmiseks, et maakohus oleks materiaal- või menetlusõiguse normi selgelt ebaõigesti kohaldanud või tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu otsusega ning nii sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme kui ka hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei anna põhjust väita vastupidist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Kostja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt peab ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema, sest kostja taotles apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist ka menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohus mõistis menetluskulude katteks kostjalt välja 1005 eurot. Maakohus hindas tõendeid selgelt valesti. Maakohus jättis
- jaanuari
- aasta ja
- jaanuari
- aasta üldkoosolekute protokollid kui tõendid hindamata ja see mõjutas oluliselt lahendit. Nimetatud üldkoosolekutel määrati selgelt kindlaks gaasikulude jaotamise kord, mitte soojuskulude jaotamise kord. Kostja tasus eraldi elektri ja vee eest ning tal on kohustus maksta eraldi majanduskulud ja haldustasud. Vaatamata sellele leidis kohus, et kostja peab katlamaja käigushoidmise ja hooldamise kulud eraldi tasuma.
- jaanuari
- aasta üldkoosoleku protokollis kinnitati, et hageja kasutas
- aastal gaasikulude jaotamisel põhimõtet, mille kohaselt jaotatakse kulu proportsionaalselt korterite mõõturite näitudega.
- Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 2
(4)2-17-102708 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
- Hageja on esitanud kostja vastu nõude 1215 euro 19 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasi lahendati TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 alusel otsustada, kas võtta apellatsioonkaebus menetlusse või mitte. Maakohus ei andnud otsuses TsMS § 637 lg 21 mõttes luba edasikaebamiseks. Seega pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus asus seisukohale, et puuduvad TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alused kaebuse menetlemiseks.
- Kostja leiab määruskaebuses, et ringkonnakohus peab apellatsioonkaebust menetlema, sest kostja taotles selles maakohtu otsuse tühistamist ka menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohus mõistis menetluskulude katteks kostjalt välja 1005 eurot.
- Riigikohus on leidnud, et ringkonnakohus ei saa keelduda TsMS § 637 lg 21 põhjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest olukorras, kus maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab selle apellatsioonkaebuses ja täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus (vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot; Riigikohtu
- juuni
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11). Seega ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg-le 21 alusel keelduda, kui on täidetud kolm tingimust: • maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse; • menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse ja • täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
- Maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse. Apellatsioonkaebuse resolutsiooni kohaselt vaidlustas kostja maakohtu otsuse ka menetluskulude väljamõistmise osas. Kolleegiumi arvates on apellatsioonkaebuse resolutsioon sõnastatud ebaselgelt. Resolutsioonist ei selgu, kas kostja vaidlustab ainult menetluskulude jaotuse või ka nende kindlaksmääramise ning kui ta vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramise, siis millises ulatuses. Siinjuures rõhutab kolleegium, et üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamisest ei piisa, et ringkonnakohtul oleks kohustus apellatsioonkaebust menetleda.
- Apellatsioonkaebuse põhjendustest on võimalik järeldada, et kostja eesmärk on vaidlustada nii menetluskulude jaotus kui ka kindlaks määratud menetluskulude rahaline suurus. Täpsemalt viitas kostja sellele, et menetluskulude väljamõistmisel on põhjendamatu nõuda esialgse hagiavalduse koostamise eest kogu 180 euro hüvitamist, sest hageja uus esindaja esitas sisuliselt uue hagiavalduse. Muid vastuväiteid menetluskulude suuruse kohta kostja ei esitanud. Sellest järeldub, et TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks ei ole täidetud, kuivõrd vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 200 eurot. Seega ei nõustu 3
(4)2-17-102708 kolleegium kostja väitega, et ringkonnakohus ei saanud menetluskulude vaidlustamise tõttu apellatsioonkaebuse menetlemisest keelduda.
- Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et maakohus oleks TsMS § 637 lg 21 mõttes selgelt valesti tõendeid hinnanud ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega on ringkonnakohus õigustatult apellatsioonkaebuse menetlemisest keeldunud.
- Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
- TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 2,75 tundi määruskaebusega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja vastuse koostamiseks. Hageja palub menetluskulude katteks välja mõista 330 eurot. Hageja ei ole taotlenud TsMS § 177 lg 4 järgi viivise väljamõistmist. Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. Hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata määruskaebuse eest tasutud kautsjon riigituludesse. Peeter Jerofejev Henn Jõks Jaak Luik 4
(4)