← Eesti

3-15-2221/33

Obsah (4)§ 76§ 72§ 73§ 70

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 76 lg 1 järgi on karistuse määramise õigus vastustajal. Distsiplinaarkaristuse määramine ja kohase karistusliigi valik on karistuse määramise õigusega isiku diskretsiooniline otsustus (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-1413, p 13). Kuna käskkirjas märgitud tegude kogumist ei ole osa tegudest kaebajale ette heidetavad, siis on ringkonnakohus sisuliselt teostanud kaalutlusõigust vastustaja eest. See ei ole kooskõlas

§ 76

lgga 1, mille järgi distsiplinaarkaristuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik, hinnates kõiki distsiplinaarmenetluses kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina; 2) ringkonnakohus möönis, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas on rikkumised esitatud üldistavalt, kuid leidis, et neid ei peagi esitama detailselt. Kohus jättis tähelepanuta, et

§ 72

lgte 1−3 kohaselt algatatakse menetlus, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid. Neid asjaolusid tuleb selles käskkirjas kirjeldada, ehkki mitte nii detailselt kui karistuse määramise käskkirjas.

§ 72lg 3 mõte on, et isik teaks, mida talle ette heidetakse, ja saaks anda seletusi.

Praegusel juhul ei võimaldanud üldistuse tase selgitusi anda; 3) kaebaja kaotas teenistusest kõrvaldamise tõttu juurdepääsu oma e-postile ja dokumendihaldussüsteemile. Talle ei selgitatud tema õigusi. Talt ei küsitud seletust enne distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kätteandmist. Seega ei olnud kaebaja distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kättesaamiseni teadlik talle tehtud etteheidetest.

§ 73

lg 3 järgi tuleb ametnikule anda seletuste andmiseks vähemalt viis tööpäeva

§ 72

lgs 3 nimetatud käskkirja kättetoimetamise päevast; 4) tõendite saamiseks esitas kaebaja

  1. juulil 2015 vastustajale teabenõude, et saada oma e-posti täielik sisu vaadeldaval perioodil, dokumendihaldussüsteemist tema vastutusel olnud ja distsiplinaarmenetluses viidatud dokumentide menetlemise logi ja kooskõlastajate kommentaarid. Vastustaja keeldus sellest. Kaebaja on kogu menetluses selgitanud, et dokumentide menetlemine ei seisnud tema taga. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja toimiku dokumentidega oli piisavalt tagatud. Selle asemel et tuvastada menetlusõiguse rikkumine halduskohtu poolt, leidis ringkonnakohus, et kui kaebaja arvates ei olnud distsiplinaarmenetluse läbiviimine nõuetekohane, saanuks ta taotleda kohtult tõendite väljanõudmist ja halduskohus ongi kaebaja taotlusel vastustajalt tõendid välja nõudnud. Kuid kaebaja ei taotlenud andmete saamist dokumendihaldussüsteemist. Kuna kaebaja esitas
  2. juulil 2015 sellesisulise taotluse vastustajale, siis pidanuks kohus need asjaolud ise välja selgitama või küsima kaebajalt, kas see soovib kohtu kaudu koguda teavet dokumendihaldussüsteemist (HKMS § 2 lg 4, 5 ja 6); 6

(10)7 3-15-2221 5) kaebaja sai oma seisukohad esitada alles pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte saamist. Vastustaja ja kohus ei võimaldanud tal oma väiteid tõendada. Kaebaja seisukohtade esitamine alles menetluse lõpus tähendas, et nendega ei arvestatud rikkumise tuvastamisel ega karistuse määramisel. Käskkirja lk-l 20 refereeritakse vaid kaebaja üksikuid lauseid, kuid pole püütud aru saada tema seisukohtadest ega neid sisuliselt käsitletud.
  1. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. KOLLEGIUMI SEISUKOHT I
  2. Ringkonnakohus eristab praeguses asjas kolme süütegude kogumit: esiteks, distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendava osa punktides 1 kuni 4 loetletud kõik süüteod, mille eest määrati kaebajale karistus; teiseks, karistamise käskkirjas loetletud süüteod, mida ringkonnakohus ei pidanud kaebajale etteheidetavaks või tahtlikuks; kolmandaks, rikkumised, mida võeti tegelikult arvesse teenistusest vabastamise kui raskeima distsiplinaarkaristuse kohaldamisel. Sellised olid käskkirja põhjenduste ps 3 loetletud episoodid I kuni XIV ja XVI ning käskkirja punktis 4 nimetatud III episood (vt käesoleva otsuse p 5 alapd 5 ja 6). Ringkonnakohus leidis, et kaebajale ebaõigesti süüks arvatud rikkumised ei moodusta olulist osa etteheidetavatest tegudest arvu ega eelkõige rikkumiste raskuse poolest. Ringkonnakohus pidas otsustavaks seda, et karistuse määramisel esitatud põhjenduste järgi lähtus vastustaja karistuse valikul üheselt üksnes etteheidetest kaebajale tööülesannete täitmatajätmise ja täitmisega viivitamise pärast (vt käesoleva otsuse p 5 alap 5). Seejuures möönis ringkonnakohus, et mõned kaebajale ebaõigesti süüks arvatud teod olid teenistusülesannete rikkumised.
  3. Kaebaja heidab ringkonnakohtule ette, et see teostas vastustaja eest kaalutlusõigust, kui luges karistamise käskkirja materiaalselt õiguspäraseks ka olukorras, kus ta oli karistuse määramise käskkirjas märgitud süütegude kogumist välja arvanud mitu tegu. Kaebaja viitab ka

§ 76

lgle 1, mille järgi karistuse määramise õigus kuulub vastustajale, ja Riigikohtus asjas nr 3-3-1-14-13 tehtud otsuse ple

  1. Sisuliselt väidab kaebaja, et karistus on määratud õigusvastaselt kõigil juhtudel, kui distsiplinaarkaristuse määramisel ette heidetud süütegude kogumist kas või üks on kohtumenetluses ära langenud. Kaebaja see seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, millele on viidatud käesoleva otsuse punktis
  3. Esmalt on aga oluline analüüsida, kas ringkonnakohus leidis õigesti, et kaebajat karistati üksnes nende rikkumiste eest, mida ringkonnakohus ära märkis. Kolleegium ei pea ringkonnakohtu seda seisukohta õigeks. Nimelt on karistuse määramise käskkirjas valitud karistuse põhjendamiseks esitatud ka järgmine lause: "Tuginedes eeltoodule, hinnates kõiki DM raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina, arvestades DM kokkuvõttes toodut ning X poolt esitatud selgitusi ja vastuväiteid DM kokkuvõttele, asun seisukohale, et vastuväited ei anna alust jätta distsiplinaarvastutust rakendamata ning on vajalik ja põhjendatud X distsiplinaarkorras karistamine kõige rangema meetmega –

§ 70lõige 3 – teenistusest vabastamine." Seega määrati karistus kõigi tegude eest, mida heideti kaebajale ette distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. 7

(10)8 3-15-2221
  1. Kolleegiumi senise praktika järgi tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada ka siis, kui süütegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, langeb kohtuliku kontrolli käigus ära üks süütegu. Nimelt on kolleegium
  2. aprillil 2009 asjas nr 3-3-1-10-09 tehtud otsuse ps 9 leidnud: "Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et juba ühe süüteo alusetu omistamine kaebuse esitajale võis mõjutada talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust ning ka ainuüksi sel põhjusel, sõltumata muude käskkirjas väidetud süütegude tõendatusest, on käskkirjas langetatud kaalumisotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele."
  3. mail 2013 asjas nr 3-3-1-76-12 tehtud otsuse ps 18 viitas kolleegium
  4. aprilli
  5. a otsusele ja ütles, et jääb selles esitatud seisukoha juurde.
  6. Teist liiki haldusasjade lahendamisel on kolleegium olnud kaalutlusvigade tagajärgede suhtes teistsugusel seisukohal kui distsiplinaarasjade lahendamisel.
  7. mail 2013 asjas nr 3-3-1-78-12 tehtud otsuse ps 12 leidis kolleegium, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduste osaline ekslikkus ei too kaasa haldusakti tühistamist.
  8. novembril 2015 asjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse ps 20 tegi kolleegium asja lahendamisel järgmise järelduse: "Riigikohus leiab, et kuna vaidlustatud otsuses on sedavõrd suur hulk asjakohatuid või põhjendamatuid argumente, ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tunnistada õigusvastaseks." Nendes asjades omistas kolleegium määrava tähenduse asjakohatute argumentide hulgale ja tähendusele kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis.
  9. Kolleegium peab õigeks ühtlustada kohtupraktikat ja lähtuda viimasest seisukohast ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade puhul. Kolleegium muudab oma seisukohta, mis kujundati asjades nr 3-3-1-10-09 ja 33-1-76-
  10. Kolleegium asub seisukohale, et mõne teo äralangemine tegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, ja mõne teo ebaõige kvalifitseerimine tahtliku teona ei too alati kaasa distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui ebaõigesti kvalifitseeritud tegu või teod ei moodusta olulist osa ette heidetud tegudest ei arvu ega eelkõige rikkumise raskuse poolest. Kohtul ei tohi tekkida kahtlust, et ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus võib olla ebaproportsionaalne või et kaalutlusviga võib olla kaasa toonud teistsuguse karistuse.
  11. Selline on ka ringkonnakohtu lõppjäreldus praeguses asjas. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selle järeldusega. Seega ei too karistamisel kaebajale omistatud tegude kogumist mõne teo äralangemine ja mõne teo ebaõige kvalifitseerimine tahtlikult toime pandud süüteona kaasa karistuse määramise käskkirja tühistamist. II
  12. Kaebaja heidab vastustajale ja kohtutele ette vastavalt ka distsiplinaarmenetlusõiguse ja kohtumenetlusõiguse rikkumisi. Kaebaja heidab vastustajale ette, et ta ei saanud distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja ebakonkreetsuse tõttu esitada vastuväiteid ning talle ei tutvustatud selle käskkirja kättetoimetamisel tema õigusi, et vastustaja ei taganud kaebajale teenistusest kõrvaldamise ajaks juurdepääsu tema e-postile vallavalitsuses ja vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemile, et kaebaja sai oma vastuväited esitada alles pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte saamist, et karistamise käskkirjas kaebaja vastuväidetega ei 8
(10)9 3-15-2221 arvestatud (neid kajastati karistuse määramise käskkirjas napilt). Kohtule heidab kaebaja ette, et see ei nõudnud omal algatusel välja vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi materjale. 16.

§ 72

lgga 3 nõutakse, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas kirjeldataks teadaolevaid asjaolusid. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas (

  1. juuni
  2. a käskkiri), millega kaebaja ühtlasi kõrvaldati teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, ei ole tõepoolest esitatud konkreetseid kahtlustusi ega ühtegi süüteoepisoodi. Piirdutud on üldiste vihjetega ülesannete täitmatajätmisele. Samas on ilmne, et vähemalt osa episoode, mille eest hiljem karistus määrati, pidi vastustajale teada olema juba enne distsiplinaarmenetluse algatamist.

§ 73

lg 3 kohaselt tuleb distsiplinaarsüüteos kahtlustatavale ametnikule anda vähemalt viis tööpäeva distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja kättetoimetamise päevast, et ta saaks esitada kirjaliku seletuse distsiplinaarsüüteo kohta. On tõsi, et asja materjalidest ei nähtu, kas kaebajale tehti see võimalus teatavaks. Kuid kaebajale

  1. juulil 2015 kätte toimetatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes selgitati talle võimalust esitada hiljemalt
  2. juuliks 2015 kirjalik arvamus ja vastuväited.
  3. juuli
  4. a käskkirjas, millega pikendati distsiplinaarmenetluse tähtaega, anti kaebajale võimalus esitada talle
  5. juulil 2014 kätte toimetatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta oma kirjalik arvamus ja vastuväited.
  6. juuli
  7. a käskkirjaga pikendati seda tähtaega kaebaja
  8. juulil 2015 esitatud taotluse alusel
  9. augustini
  10. Kaebaja põhjendas taotlust oma välisreisiga
  11. juulist kuni
  12. juulini
  13. Ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte mahtu arvestades ei saa seda tähtaega pidada liiga lühikeseks. Vastustaja ei täitnud küll

§ 72

lgs 3 ja § 73 lgs 3 sätestatud kohustusi, kuid on kaebaja suhtes täitnud

§ 73

lgs 7 sätestatud kohustuse anda ametnikule võimalus esitada viie tööpäeva jooksul kirjalik arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta. Kuna kaebaja on enne karistuse määramist

§ 73

lg 7 nõuete kohaselt ära kuulatud, siis ei saa nimetatud rikkumised tuua kaasa karistuse määramise käskkirja õigusvastasust. Kolleegium märgib, et ka distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas mainitud mõne etteheidetava süüteo konkreetne äramärkimine ja kaebaja teavitamine võimalusest esitada vastuväiteid nende etteheidete kohta ei oleks olukorras, kus karistamise käskkirjas on etteheidetavate tegude hulk palju suurem, saanud eelduslikult kuidagi mõjutada edasist menetlust ja selle tulemust.

  1. Asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri langeb põhjendustelt kokku distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega ja et karistuse määramise käskkirjas on kaebaja väga mahukat arvamust ja vastuväiteid refereeritud napilt, et anna alust järelduseks, et nendega karistamisel ei arvestatud ning et karistuse määramine oli õigusvastane just kaebaja väidete käskkirjas esitamata ja analüüsimata jätmise tõttu.
  2. Kaebajal ei olnud ajal, mil ta oli distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud, juurdepääsu oma e-postile vallavalitsuses ega vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemile. Kohtumenetluse käigus esitas kaebaja taotluse, et halduskohus nõuaks välja tema e-posti sisu vaidlusalusel perioodil. Kohus seda ka tegi ja kaebajal oli võimalik kasutada oma e-posti sisu kohtumenetluses. Kaebaja ei taotlenud kohtult, et see nõuaks vastustajalt dokumendihaldussüsteemist mingi konkreetse tunnuse vms alusel tehtud väljavõtte esitamist. Kolleegiumile ei nähtu kohtuasja toimikust ka asjaolusid, miks halduskohus oleks pidanud seda tegema omal algatusel. 9

(10)10 3-15-2221 Samas esitas kaebaja kohtumenetluses taotluse, et halduskohus nõuaks välja tema e-posti sisu vaidlusalusel perioodil. Kohus seda ka tegi ja kaebajal oli võimalik kasutada oma e-posti sisu kohtumenetluses. Halduskohus ei pidanudki võtma asja juurde väljavõtteid vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist olukorras, kus kaebaja taotles vaid oma e-posti sisu väljanõudmist vaidlusaluse perioodi kohta ega taotlenud dokumendihaldussüsteemist mingi konkreetse tunnuse alusel tehtud väljavõtete asja juurde võtmist. III 19. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. 20. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). HKMS § 107 lõike 4 järgi tuleb kautsjon arvata riigituludesse. 21. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kaebaja nimi kohtu algatusel tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.