Obsah (5)

§ 25§ 46§ 47§ 39§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-13000 Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2018, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Tsiviilasi XX kaebus Kuressaar

§ 25lg 1 mõttes.

Seetõttu ei rakendu ka

§ 25

lg 2, mille kohaselt täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks 4 antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

§ 46

lg 1 p 1 alusel on kohtutäitur 11.08.2015 otsusega sissenõudja 08.06.2015 e-kirjast tulenevalt täitemenetluse peatanud. Täitemenetlus on uuendatud 07.10.2016. Kuivõrd täitemenetluse toimikust nähtuvalt on menetlus uuendatud, puudub põhjus kohtutäituri kohustamiseks menetluse uuendamiseks.

§ 47

lg 2 teise lause kohaselt täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks. Seadus ei sätesta kohustust täitemenetluse uuendamise kohta dokumendi edastamist võlgnikule.

§ 39

kohaselt võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid. Võlgnik on nõudnud kohtutäiturilt dokumentaalseid tõendeid täitekulu 96 eurot kohta. Kohtutäitur on selgitanud, et kulu on seotud võlgniku elukoha külastamisega, mis asub 160 km kaugusel täituri büroost. Täitekulu väljamõistmise otsusest nähtuvalt on täitekulu näol tegemist sõidukuluga täituri büroost võlgniku elukohta. Kohtutäiturimäärustiku § 61 lg 1 esimese lause kohaselt kohtutäitur peab täitekulude kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mida saab teha, et säästa võlgnikku liigselt koormavatest kohustustest.

§ 37

lg 1 p 5 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud. Kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 1 ja 3 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda sõidukulude arvestusega kuni 0,25 eurot kilomeeter hüvitamist seoses täitetoimingute tegemisega väljaspool kohtutäituri büroo asukohta. Kohtutäitur on 23.11.2017 otsuses selgitanud, et kuna kohtutäituril on nõude mittetasumisel õigus ja kohustus teha kindlaks võlgniku vara, siis oli täitur kohustatud selleks tegema kulutusi ja sõitma võlgniku elukohta, kuid võlgnikuga kohtuda ei õnnestunud. Asjaolu, et võlgnikule on 21.07.2017 täitekulu otsus kätte toimetatud hilinemisega, s.o alles 13.10.2017, ei muuda täitekulu ebaseaduslikuks, kuivõrd otsusest nähtub, et tegemist on sõidukuluga võlgniku elukohta, arvestusega 2x160 km x 0,25 €/km. Otsuses sisaldub ainult üks kulu, s.o sõidukulu, mille summa on märgitud, on viidatud võlgniku õigusele tutvuda kuludokumentidega ning selgitatud kaebamise korda. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldaja kaebused rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole analüüsinud oma lahendis avaldaja poolt tasutud täitemenetluse alustamise tasu 19,16 euro tasumist. Täitemenetluse alustamise tasu tasumist tõendab ka 13.10.2017 korduvas täitmisteates märgitu (tasumisele kuulub kohtutäituri tasu 114,60 eurot ja täitekulu 96 eurot), mida maakohus ei ole samuti analüüsinud. Maakohus ei ole hinnanud, millised õigussuhted tekkisid avaldaja ja sissenõudja vahel peale kaheksa võlanõude summeerimist ja nende tasumise ajatamist. Tegemist on VÕS § 578 tuleneva kompromissilepinguga, mis allub alles selle mittetäitmisel sundtäitmisele. Samuti ei andnud kohus hinnangut sellele, kuidas toimib täitemenetlus siis, kui sissenõudja on ajatanud võlgnevuse tasumise, mis sisaldab ka sisulist täitedokumendi vabatahtlikku täitmise tähtaja ajatamist. Kohus ei ole analüüsinud ka asjaolu, et kohtutäitur viivitas menetluse peatamisega pea kaks kuud, mille tagajärjel ei peatunud koheselt ka täitedokumendi vabatahtlik täitmise tähtaeg. 5 Kohus on valesti märkinud, et menetluse uuendamisest ei pea teatama. Menetluse uuendamine on täitetoiming, mis peab olema kajastatud täitetoimikus, kuid see puudub. Kuidas sai kohtutäitur teha täitetoiminguid peatatud menetluses ning miks kohtutäitur ei teavitanud avaldajat väidetavast 21.04.2016 külastusest. Lisaks on viimane tõendamata. Analüüsitud ei ole kohtutäituri panust täitemenetluse läbiviimisel, millest sõltub ka kohtutäituri tasu. Nõue täideti otse sissenõudjale, mistõttu kohtutäitur ei pidanud midagi tegema. Kohus ei ole analüüsinud, et kohtutäituri tasu nõue on ca 65% sissenõutava summa suurusest, mis ei ole proportsionaalne. Põhjendamata on asjaolu, kuidas kaheksa täiteasjaga seotud täitekulu saab kajastada ühes täitetoimikus, mistõttu ei kuulu täitekulu nõue rahuldamisele. Edasine menetluse käik
2. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5. 17.04.2018 menetlusdokumendis märkis kohtutäitur, et praktiseerib võlgnike kodukülastusi, mis aitavad täitemenetluse efektiivsemat läbiviimist ja väldivad parimal võimalusel vara arestimisi. Samas on kodukülastustest etteteavitamine kohtutäituri diskretsiooniotsus. Käesolevalt kohtutäitur enda külastusest avaldajat ette ei teavitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 17.01.2018 määrus tuleb osaliselt tühistada (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. I
7. Toimiku ja täitetoimiku materjalidest nähtub, et: - 29.05.2015 algatas kohtutäitur sissenõudja nõude alusel täitemenetluse võlgnikult 351,45 euro sissenõudmiseks ja koostas kohtutäituri tasu väljamõismise otsuse (automaatselt loodud); - 11.08.2015 peatas kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse; - 21.04.2016 käis kohtutäitur võlgniku elukohas võlgniku varade üleskirjutamise ja temaga kohtumise eesmärgil; - 07.10.2016 teatas sissenõudja kohtutäiturile, et võlgnik on kogu võla tasunud, kuid ei palunud menetlust lõpetada; - 07.10.2016 koostas kohtutäitur korduva täitekutsena pealkirjastatud dokumendi, milles nõudis võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu 133,76 euro tasumist endale; - 17.10.2016 arestis kohtutäitur võlgniku kontod; - 21.07.2017 koostas kohtutäitur täitekulu väljamõistmise otsuse võlgnikult täitemenetluse läbiviimiseks tehtud kulutuste (sõidukulu varade kontrolliks ja võlgnikuga kohtumiseks tema elu- ja töökohta) 96 euro väljamõistmiseks võlgnikult; - 25.07.2017 tasus võlgnik kohtutäiturile täitemenetluse algatamise tasu 19,16 eurot; - 26.07.2017 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse, milles vaidlustas muuhulgas kohtutäituri algatamise tasu 19,16 eurot, täitekulude 96 eurot ja põhitasu 95,50 eurot sissenõudmise; - kohtutäitur vaatas kaebuse läbi 21.08.2017 ja jättis võlgniku kaebuse täituri tasu ja täitekulude vaidlustamise osas rahuldamata; - võlgnik sai kaebuse kätte 22.08.2017 ja esitas sellekohase kaebuse kohtule 31.08.2017; 6 - 13.10.2017 koostas kohtutäitur korduva täitmisteate, milles nõudis 210,60 euro tasumist (täituri tasu 114,60 ja täitekulu 96 eurot); - 13.10.2017 parandas kohtutäitur täitekulu otsuse vabatahtliku täitmise tähtaja osas ja edastas võlgnikule.
8. Avaldaja on käesolevas täiteasjas tasunud ära täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot 25.07.
9. 13.10.2017 korduvas täitmisteates ei ole kohtutäitur seda enam nõudnud (tl 34). Seega on kohtutäitur nõudnud 21.08.2017 otsuses põhjendamatult täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot, kuid on käesoleva menetluse jooksul nimetatud vea parandanud. Seetõttu ei kuulu avaldaja kaebus nimetatud osas rahuldamisele. II
10. Vaidluse lahendamiseks tuleb analüüsida, mis ulatuses saab kohtutäitur nõuda täitemenetluse põhitasu juhul, kui sundtäitmisele esitatud nõue tasutakse väljaspool täitemenetlust. Täitetoimikust nähtub, et esmane kohtutäituri tasu otsus on loodud automaatselt 29.05.2015 ja täitetoimikus seda paberkandjal ei sisaldu. Siiski saab menetlusosaliste väidetest eeldada, et täitemenetluse alustamise suurus oli 19,16 eurot ja põhistasu suurus oli 95,50 eurot. Kohtutäitur on põhitasu määramisel lähtunud õigesti nõude suurusest 351,45 eurot, millele vastab tasumäär 95,50 eurot vastavalt (KTS § 35 lg-s 1 sisalduv tabel koostoimes KTS § 32 lgga 5).
11. Nagu ka kohtutäituri täitemenetluse alustamise tasu, tehakse kohtutäituri põhitasu otsus täitemenetluse alguses. Riigikohtu praktika kohaselt sõltub põhitasu suurus sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse n-ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu KTS § 41 lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel. Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ja väljaspool täitemenetlust tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel. Seega tuleb nõude osaliselt või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (vt RKTKo 3-2-1-108-15, p 11 ja 12).
12. Käesoleval juhul nähtub täitetoimikust, et kohtutäitur ei ole teinud täitetoiminguid sissenõudja võla sissenõudmiseks. Täitetoimingud (võlgniku kontode arest) on tehtud pärast võlgniku poolt võla täitemenetluse välist tasumist, seega kohtutäituri tasu sissenõudmiseks. Arvesse ei lähe 21.04.2016 toimunud kodukülastus varade kontrolliks ja võlgnikuga kohtumiseks, kuna see on tehtud täitemenetluse peatamise ajal ja selleks puudus alus (vt otsuse p 21 ja 22).
13. Käesolevas täiteasjas oli avaldajal õigus esitada kaebus ajast, mil talle sai selgeks, et vaatamata nõude väljaspool täitemenetluses rahuldamist otse sissenõudjale ja ilma, et kohtutäitur oleks teinud sissenõudja võla sissenõudmiseks täitetoiminguid, jätkab kohtutäitur täitemenetlust algse põhitasu otsuse alusel, ilma uut otsust tegemata.
14. Täitetoimikust nähtuvalt informeeris sissenõudja kohtutäiturit võlgniku poolsest võla tasumisest 07.10.
15. Samal päeval on kohtutäitur koostanud võlgnikule korduva täitekutse, kus on nõudnud nii menetluse alustamise kui ka põhitasu täies ulatuses tasumist võlgnikult. Nimetatud dokumendi saatmise kohta võlgnikule toimikus andmed puuduvad. Võlgniku 7 väidete kohaselt sai ta täitekutse 21.07.2017 ja võlgniku kaebus on esitatud 26.07.2017, seega tähtaegselt. III
16. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitekulu 96 euro tasumist. Nõustuda ei saa kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluse peatamine on võimalik osaliselt viisil, et seda ei peatata kohtutäituri tasu sissenõudmise osas ja ta võis seetõttu teha täitetoimingu. Puudub vaidlus, et võlgnik sai esmase täitmisteate kätte 05.06.
17. Seega tekkis võlgnikule alates 05.06.2015 kohustus tasuda kohtutäiturile täitemenetluse alustamise tasu (KTS § 32 lg 2 esimene lause).
18. 11.08.2015 täitemenetluse peatamise otsusest nähtub, et täitemenetlus peatati sissenõudja nõude osas sissenõudja avalduse alusel (tl 112). Täitemenetluse peatamist ja selle tagajärgi reguleerib

§ 47

, mis ei võimalda kohtutäituril täitemenetluse osalist peatamist viisil, et kohtutäituri tasu osas täitemenetlus ei peatu. Kuigi täitemenetluses on kohtutäituril õigus saada menetluse alustamise tasu täismääras ja see ei sõltu asjaolust, kas võlgnik tasub võlgnevuse otse sissenõudjale, on see teisiti menetluse põhitasuga, mille suurus võib sõltuda sellest, kas võlgnik tasub võlgnevuse otse sissenõudjale ja kas selle tasumine sõltub kohtutäituri tehtud menetlustoimingutest. Lisaks võib kohtutäituri tasu osas menetluse peatamata jätmine tuua endaga kaasa ebaproportsionaalseid täitetoimingu kulusid nagu see on juhtunud käesolevas asjas. Seega ei võinud kohtutäitur teha 21.04.2016 täitetoiminguid täitemenetluse alustamise tasu sissenõudmiseks, sest sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse peatumisel tuleb lugeda peatunuks menetlus ja kohtutäituri tasu nõude osas.

1. Kuivõrd kohtutäitur ei tohtinuks peatatud täitemenetluses täitetoiminguid teha ja kohtutäituril puudub alus sellest tulenevat kulu (sõidukulu 96 eurot) võlgnikult nõuda, tuleb kohtutäituril 21.04.2016 täitetoimingu tasu osas võlgniku kaebus uuesti lahendada.
2. Seoses kohtutäituri seisukohaga, et ta võib teha täitetoiminguid ilma võlgnikku sellest teavitamata, märgib ringkonnakohus järgmist. Võlgniku mitteteavitamine eelnevast täitetoimingust võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui võlgnik peidab või varjab vara. Kuna täitetoimingust etteteatamine on kohtutäituri vaba valik, tuleb iga olukorda eraldi hinnata. Kohtutäitur on ringkonnakohtule selgitanud, et 21.04.2018 võlgniku kodukülastuse eesmärgiks oli tõhusama täitemenetluse läbiviimine, mitte eelkõige vara arestimine. Nimetatu eeldab võlgniku valmis- ja kohalolekut. Ilma võlgniku kohalolekuta tekib võlgnikuga mittekohtumisel võlgniku kanda jääv kulu, samuti ei saa toimingu eesmärk täidetud.
3. Ringkonnakohus leiab, et iga täitetoimikut peetakse vastava täiteasja kohta eraldi ning mitme täiteasja täitekulusid ei saa kanda ühe täiteasja arvele. Põhjendatud on samade sissenõudjate ja võlgnike vahel olevaid kulusid ühildada nende minimaliseerimise eesmärgil, kuid need kulutused peavad olema nähtavad igas täitetoimikus ja jaotuma proportsionaalselt täiteasjade vahel. Samuti peab täitekulu väljamõistmise otsusest olema üheselt arusaadav, millise täiteasja raames antud kulu on tekkinud.
4. Määruskaebuse esitaja taotlus nõuda kohtutäiturilt välja 21.04.2016 täitetoimingu tegemist tõendavad dokumendid (praamipiletid) jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna täitetoimingu tegemise lubamatusega seoses ei oma tähendust, kas kohtutäitur selle tegelikult tegi. Siiski märgib ringkonnakohus, et võlgniku taotlus esitada praamipiletid, ei olnud asjakohatu. Nimetatu võimaldas teha usutavaks asjaolu, et kohtutäitur kodukülastusel käis. 8 IV
5. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ega pea põhjendatuks selles sisalduvate põhjenduste kordamist (TsMS § 654 lg 6). Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega saab

§ 25

lg 1 kohaselt pikendada vaid sissenõudja taotlusel, võlgniku ja sissenõudja vaheline võlgnevuse ajatamise kokkulepe ei laiene kohtutäituri tasu tasumiseks määratud tähtaegadele. Seetõttu ei ole põhjendatud ka määruskaebuse esitaja etteheide kohtutäiturile täitemenetluse peatamise otsuse viibimisega, kuna nimetatust ei olenenud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. 26. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kaebuse esitamise ajal kehtinud

§ 47

lg 2 ei sätestanud kohtutäiturile kohustust vormistada täitemenetluse uuendamise kohta otsus ja edastada see võlgnikule. Sissenõudja teavitas kohtutäiturit 07.10.2016, et avaldaja nõuded olid tasutud (täitetoimik, tl 36). Täitemenetluse uuendamine pidi avaldaja jaoks järelduma korduvast täitekutsest, milles temalt nõuti täitemenetluse alustamise tasu, kohtutäituri tasu ja täitekulude tasumist 133,76 euro ulatuses.

1. Samuti puuduvad seaduses alused avaldaja poolt taotletud täitemenetluste liitmiseks, liitmistest tulenevalt sundtäitmisele esitatud nõuete summeerimiseks ja vastavalt saadud summalt põhitasu arvestamiseks.
2. Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, on TsMS § 171 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 9