← Eesti

2-17-15015/22

Obsah (7)§ 46§ 140§ 142§ 149§ 14§ 217§ 218

Tsiviilasi nr: 2-17-15015 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-15015 Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksi

§ 46lg 1 p 4 alusel.

12.09.2017 esitas XX kohtutäiturile R. Albertile Harju Maakohtu 11.09.2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-15041 ja avalduse, milles palus kanda kohtutäituri arvel oleva raha 7 074,83 eurot XX arvelduskontole. 13.09.2017 uuendas kohtutäitur R. Albert menetluse täiteasjas nr 176/2015/1519. Kohtutäitur Rocki Albert ei rahuldanud XX avaldust. 20.09.20107 esitas võlgnik XX kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja 21.09.2017 kaebuse täienduse. Kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur arvestamata, et esitatud on kohtumäärus, milles ilmnevad asjaolud, mille järgi täitetoiming XX lahusvara vastu tuleb lõpetada, kuna tsiviilasjas nr 2-15-15041 kinnitatud kompromissiga loobus YY varem esitatud nõuetest. Kohtutäituri pangakontol olevad rahalised vahendid 7 074,83 eurot on lahusvara, mis AÕS § 68 lg 1 mõistes on XX omand. 05.10.2017 otsusega jättis kohtutäitur R. Albert kaebuse rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-15-15041, millega jagati YY ja XX ühisvara, sõlmitud kompromissiga loobus YY ühisvara jagamisega seonduvatest nõuetest. Täiteasjas, milles YY oli võlausaldaja, oli täitedokumendiks tsiviilasjas nr 2-14-61165 tehtud otsus, millega mõisteti XX-lt välja võlgnevus YY kasuks. YY ei loobunud kompromissiga täiteasjas nr 180/2015/592 täidetavast nõudest. 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-15015 10. Kohtutäitur R. Albert ei nõustunud kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on ühinemine käesoleva täiteasjaga ebaseaduslik seoses kaebaja perekonnaseadusest tulenevate õiguste rikkumisega. 11.

§ 140

kohaselt võib sissenõudja nõude täitmiseks pöörata sissenõude kinnisasjale, kui võlgnik on kantud omanikuna kinnistusraamatusse.

§ 142

lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks selle üles, keelab selle käsutamise ja kannab kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke. Juhul, kui kinnisasi on juba kohtutäituri poolt arestitud, ei saa teine kohtutäitur oma menetluse raames teist keelumärget seada. Sellisel juhul on kohtutäituril ja teisel sissenõudjal õigus täitemenetlusega

§ 149alusel ühineda.

Ühinemiseks teeb kohtutäitur, kelle poolt on kinnisasjale keelumärge seatud, otsuse lubada sissenõudjal osaleda menetluses, uut arestimisakti ei koostata ja uut keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. 12.

§ 14

lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. 01.12.2015 esitas kohtutäitur Enno Kermik kohtutäiturile Rocki Albertile võlgnikuks mitteoleva abikaasa YY nõusoleku ühisvarale sissenõude pööramiseks. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale oleks nõutav ka võlgniku nõusolek.

§ 149

lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelneva põhjal on ühinenud sissenõudjal õigus pöörata võlgnike ühisvarale sissenõue ning oma nõuded selle arvel rahuldada. Kinnisasja müügil jaotub tulem vastavalt

§-le

  2. 01.12.2015 koostatud kohtutäitur Rocki Alberti otsus sundtäitmisega ühinemiseks on kehtiv. Ühinenud sissenõudjal YY-l on õigus osaleda täitemenetluses nr 176/2015/1519 kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamises. Kaebuse ja põhjendused
  3. XX esitas kohtule 09.10.2017 kaebuse kohtutäituri Rocki Alberti 05.10.2017 otsusele. Kaebuse kohaselt on ebaseaduslik kohtutäituri R. Alberti poolt 01.12.2015 antud luba ühineda YY-l ja kohtutäituril Enno Kermikul täiteasjas nr 180/2015/592 rahalise nõudega XX vastu täiteasjaga 176/2015/
  4. E. Kermikul ei olnud õigust ühineda nõudega ühisvara osa vastu, kus sissenõudja on ise ühisvara üks omanik ja ka võlgnik. See läheb vastuollu perekonnaseaduse (PKS) §-ga
  5. Kohtutäitur R. Albert on tõlgendanud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi ühisvara jagamise menetluses meelevaldselt.
  6. Hetkel, kui luba ühinemiseks anti, oli tegemist YY ja XX ühisvara vastu suunatud nõudega, milles mõlemad olid võlgnikud. Samal ajal oli pooleli ka kohtuasi 2-1515041 YY ja XX ühisvara jagamiseks. Selles olukorras ei olnud tegu kolmanda isiku nõudega võlgniku XX vastu, millele võiks mitte võlgnikuks olev abikaasa loa anda, vaid YY iseenese nõue enda ja abikaasa vara vastu, mis tähendas vara jagamist enne kohtulahendit. 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-15015
  1. Kuni 11.09.2017 kinnitatud kompromissini tsiviilasjas 2-15-15041 valitsesid YY ja XX ühisvara ühiselt. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. YY ei ole XX-lt nõusolekut küsinud ja kohtutäitur on seadusevastaselt lubanud sekkuda YY-l õigusvaidlusse ja teha tehingut (tehing on antud juhul aresti seadmine ühisvarale). PKS § 31 lg-s 1 sätestatu järgi on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine. XX ei ole sellele heakskiitu andnud.
  2. Täiteasja 176/2015/1519 tulem on seotud kohtuasjaga 2-15-
  3. Kompromissiga leppisid pooled kokku, et nad täiendavaid nõudeid ei esita ja olemasolevad nõuded on lahendatud. Kohtutäitur asus täitemenetluses nr 176/2015/1519 YY poolele, tuginedes viimase selgitustele.
  4. Seaduslikkuse taastamiseks täitemenetluses nr 176/2015/1519 palus kaebuse esitaja tühistada ka kohtutäitur Rocki Alberti otsuse 01.12.2015, millega kohtutäitur andis loa ühineda YY-l ja kohtutäitur Enno Kermikul täiteasjaga nr 176/2015/
  5. Puudutatud isikute seisukohad
  6. YY leidis, et kaebus on põhjendamatu. Ta selgitas, et kohtutäituri Enno Kermiku menetluses on täiteasi nr 180/2015/592 XX suhtes YY kasuks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 05.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 2-14-
  7. Täiteasi nr 180/2015/592 ei ole ühelgi viisil seotud kohtuasjaga 2-15-15041, millega lahendati abikaasade ühisvara jagamise küsimus. YY ei loobunud kohtuasjas 2-15-15041 sõlmitud kompromissi tulemusena varem esitatud nõudest XX vastu. Viidatud kohtumääruse p 1.2 sedastab, et kompromissi kinnitamisega loevad pooled tsiviilasjas 2-15-15041 kõik esitatud nõuded lahendatuks ja lõpetatuks ega esita teineteise vastu seonduvalt abikaasade ühisvaraga tulevikus täiendavaid või käesolevas menetluses esitamata nõudeid.
  8. Kohtutäitur Rocki Albert jäi oma 05.10.2017 otsuses toodud põhjenduste juurde. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  9. Pärnu Maakohus jättis 14.11.2017 määrusega rahuldamata XX kaebuse kohtutäituri Rocki Alberti 05.10.2017 otsusele täiteasjas nr 176/2015/
  10. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
  11. Kohtutäitur on õigesti viidanud

§-le 149, mille kohaselt on sissenõudja kasuks arestitud kinnisasja puhul kohtutäituril õigus lubada menetluses osaleda (sellega ühineda) ka muul sissenõudjal.

ei sätesta, et sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale on nõutav võlgniku nõusolek, samas on YY ise ka sissenõudja ja oma nõusoleku ühisvarale sissenõude pööramiseks andnud läbi Enno Kermiku. Erinevalt kaebajast ei leidnud maakohus, et YY nõue olnuks iseenda nõue ühisvara vastu, mida saab vaadelda kui ühisvara jagamist. YY nõude aluseks oli kohtuasjast nr 2-14-61165 tulenev nõue. Kaebaja tõlgendus perekonnaseadusest viiks olukorrani, kus abielus olev isik ei saagi abikaasa vastu ühisvara jagamata nõudeid esitada või siis saaks seda teha vaid lahusvara suhtes. 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-15015 Seega ei sätesta perekonnaseadus

§ 149lg 2 mõttes teisiti kui tavapärane sundtäitmisega ühinemise reeglistik.

  1. Mis puutub tsiviilasjas nr 2-15-15041 sõlmitud kompromisslepingusse, siis nõustus maakohus YY seisukohaga, et nimetatud asjas lahendati abikaasade ühisvara jagamise küsimus tulevikku suunatuna ning kompromissi p 1.
  2. ei hõlma mingeid muid abikaasadevahelisi nõudeid. Sissenõutavaks muutunud nõue kohtuasjas nr 2-14-61165 tehtud lahendist oli tekkinud YY-l kaebaja vastu enne kompromisslepingut. Samas on võlgnikul alati võimalus kohtumääruse tõlgendamise osas TsMS § 368 lg 2 alusel kohtusse pöörduda. Määruskaebus ja selle põhjendused
  3. 27.11.2017 esitas XX määruskaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 14.11.2017 määruse täies ulatuses.
  4. Maakohus tõlgendas

-s sätestatut valikuliselt ning ei põhjendanud, miks ta jättis arvestamata

§-ga 14, mis sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

  1. Kaebajale jäi arusaamatuks ka maakohtu seisukoht, et kaebaja tõlgendus perekonnaseadusest viiks olukorrani, kus abielus olev isik ei saagi abikaasa vastu ühisvara jagamata nõudeid esitada või siis saaks seda teha vaid lahusvara suhtes. Kaebaja hinnangul ongi perekonnaseaduses ette nähtud, et erimeelsuste korral vastastikku nõudeid ei saa enne rahuldada, kui ühisvara on saanud lahusvaraks. Menetluse edasine käik
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule.
  3. Sissenõudja ja kohtutäiturid palusid jätta määruskaebuse rahuldamata, Pärnu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda. Määruse põhjendused
  4. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi muutmata.
  5. Kolleegium selgitab, et käesolevas menetluses ei ole XX-l enam võimalik vaidlustada kohtutäituri R. Alberti 01.12.2015 otsust, millega kohtutäitur lubas ühineda YY-l ja kohtutäituril Enno Kermikul täiteasjaga nr 176/2015/1519, kuna

§ 217

lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. XX ei ole väitnud, et ta oleks tähtaegselt kohtutäituri tegevuse vaidlustanud. Samuti ei ole võimalik kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebust otse kohtule.

§ 217lg 1 järgi tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile ja täituri otsusega mittenõustumisel on 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-15015

§ 218

lg 1 kohaselt võimalik esitada kaebus kohtule.

§ 217

lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

  1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Harju Maakohtu 11.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15041 kinnitatud kompromiss ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. XX sellekohane väide on ekslik. Määrusega jagati XX ja YY ühisvara, kusjuures loeti, et XXX kinnistu oli XX lahusvara ja p 1.
  2. järgi kinnitasid pooled, et neil ei ole teineteise vastu seonduvalt abikaasade ühisvaraga nõudeid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kompromissis leppisid XX ja YY kokku, et tulevikku suunatult ühisvaraga seonduvate nõuete esitamine on välistatud. Täiteasjas nr 180/2015/592 on täitmisel YY nõue XX vastu ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et tegemist on ühisvara või selle jaotamisega seonduva nõudega. Samas tuleneb Harju Maakohtu 11.09.2017 määruse p-st 1.1.2, et XXX kinnistu, mis võõrandati täitemenetluses, kuulus selle omandamisest peale 13.03.2007 XX lahusvara hulka. Seega oli pärast tsiviilasjas nr 2-15-15041 kompromissi kinnitava määruse jõustumist XXX kinnistu sundmüügist jäänud raha, mis on XX lahusvara, arvel võimalik täita YY nõue XX vastu. Kuna tegemist oli XX lahuvaraga, siis tsiviilasjas nr 2-14-61165 YY kasuks tehtud kohtulahendi täitmisel ei ole vajalik kohaldada abikaasade ühisvara suhtes toimuva täitemenetluse kohta

-s sätestatut. 32. Kolleegium märgib, et maakohus on vaidlustatud määruses ebatäpselt leidnud, nagu ühisvara suhtes peaks saama sundtäitmise läbi viia ilma seda jagamata. Ilma ühisvara jagamata on võimalik sundtäitmine läbi viia üksnes juhtudel, mis on sätestatud

§ 14

lg-s 1, mille kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

§ 14

lg-s 1 sätestatud eelduste puudumisel või juhul, kui otsust ei ole võimalik täita lahusvara arvel, võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist (

§ 14lg 2).

Praegusel juhul on poolte ühisvara jagatud ja YY nõude rahuldamine toimub kaebaja lahusvara arvel. Menetluskulude jaotus 33. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse läbivaatamisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuna maakohus vaidlustatud määruses ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.