Obsah (9)

§ 217§ 423§ 227§ 219§ 663§ 667§ 226§ 407§ 602

2-16-17181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-16-17181 Kohtuasi Tride

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning tuvastas, et TA-l ei ole kostja esindamise õigust kohtumenetluses ja kostja on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kostja osanikud oleksid enne POGNO OÜ äriregistrist kustutamist TA ametivolitusi pikendanud või kinnitanud volituste pikendamist muul viisil või kaudse tahteavaldusega. Kostja osanik Osaühing Sandoliin on kohtule teatanud, et ei soovi tagantjärele kinnitada TA ametivolitusi ega anda nõusolekut tema nimetamiseks uueks ametiajaks. Ainuüksi sellest, et isik jätkab pärast ametiaja möödumist tegutsemist juhatuse liikmena, ei saa lugeda tema ametiaega pikenenuks. Juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks on vaja osaühingu osanike otsust ametiaja pikendamise kohta (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15208). Praegusel juhul puudub ka osanike heakskiit TA juhatuse liikmena jätkamise kohta. Seetõttu ei ole TA-l õigust kostjat esindada. Kostjal ei ole juhatust, kes äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 järgi saab kostjat esindada. Osaühingule Sandoliin kuulub 40% osakapitalist (1023 euro suurune osa) ning teine osanik POGNO OÜ on registrist kustutatud. Kostja majandusaasta aruanded on esitamata alates
3. aastast. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Seega ei vasta kostja juriidilisele isikule seadusega kehtestatud nõuetele. Need asjaolud viitavad sellele, et osanikel puudub huvi äriühingut tegutsevana hoida ning on aluseks äriühingu sundlõpetamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt. Tekkinud olukorras puudub ei ole Osaühingul Sandoliin võimalust määrata kostjale uut juhatust. Sellest tulenevalt ei ole alust lubada TA-l osaleda ebaselge esindusõigusega isikuna kohtumenetluses ega määrata kostjale ajutist esindajat kuni seadusliku esindaja menetlusse astumiseni. Kostja tuleb seadusliku esindaja puudumise tõttu lugeda

§ 217tähenduses tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks.

Kuna hagimaterjale ei ole kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud, ei saa teha asjas tagaseljaotsust, nagu hageja taotles. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest sellega ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, kuna tsiviilkohtumenetlusteovõimetu kostja vastu ei saa hagi rahuldada. 2 2-16-17181 Määruskaebus 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt

§ 423lg 2 p 2.

Juhatuse liikme staatuse lõppemine äriregistris ei tähenda seda, et hagiga taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Kohus oleks saanud lubada menetluses osaleda ka ebaselge esindusõigusega isikul (

§ 227

) või määrata kostjale ajutise esindaja (

§ 219lg 1).

Kui kohus pidas TA esindusõigust vaatamata selgitustele ebapiisavaks, oleks ta saanud teha tagaseljaotsuse

§ 227lg 5 alusel.

Menetluses osalemise lubamine ja ajutise esindaja määramine ei ole samaväärne äriühingu juhtorgani liikme määramisega kohtumenetluses. Maakohtu viide TsÜS § 40 lg 2 p-dele 4 ja 5 on asjakohatu, kuna praeguses asjas ei otsustata kostja sundlõpetamist. Kuna TA on jätkuvalt kantud äriregistrisse kostja juhatuse liikmena ning hagejale pole teada, et kanne oleks ebaõige, on hagejal võimalik ÄS § 34 lg 2 alusel tugineda kande õigsusele. Kohtule pole esitatud osanike otsust TA tagasi kutsumise kohta. Samuti võivad TA volitused olla tekkinud seaduse alusel (TsÜS § 118 lg 2), kuna tema tegevus tsiviilasja menetluses osalemisel jättis hagejale mulje, et tal on olemas volitus kostja esindamiseks. Väidetav esindusõiguse puudumine ei ole takistanud TA-l ennast kohtule esitatud menetlusdokumentides juhatuse liikmeks nimetamast, hagile vastamast ning aegumise vastuväidet esitamast. Aasta pärast menetluse algust esitatud teade esindusõiguse puudumise kohta on selgelt pahatahtlik ja kantud eesmärgist menetlust venitada. Kuna kostja ega tema esindusõiguslik isik ei ilmunud kohtusse, kuid hagile on vastatud, on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. 7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

9. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et TA-l ei ole õigust esindada kostjat kohtumenetluses ja kostja on juhatuse liikme puudumise tõttu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, kuid jättis ekslikult seetõttu hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kolleegium ei nõustu hagejaga seisukohaga, et praegusel juhul saab juhatuse liikme volituste osas tugineda äriregistri kande õigsusele. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, sellel ei ole õigustloovat toimet. Kanne kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema (vt nt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-06, p 15;
4. septembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06, p 21). TA oli äriregistrist nähtuvalt volitatud kuni
6. detsembrini
7. Kui juhatuse liikme ametiaeg lõppeb ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama (Riigikohtu
8. aprilli
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 15). Seetõttu ei olnud asjas vaja esitada ka TA tagasikutsumise otsust. Kande põhjal saab eelkõige järeldada seda, et TA volitused kestsid kuni
10. detsembrini
11. Iseenesest võivad juhatuse liikme volitused kesta edasi ka pärast registris märgitud kuupäeva, kuid kohus ei saa lähtuda 3 2-16-17181 üksnes äriregistrisse kantud andmetest, kui kohtule on saanud teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine (Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-07, p 13). Kuna maakohtule sai teatavaks, et TA volitused on lõppenud, ei saanud maakohus lugeda seda isikut kostja esindajaks. TA esindusõigust ei saa tuletada ka TsÜS § 118 lg-st
14. TsÜS § 118 reguleerib üksnes volitust ehk tehingulist esindust ega puuduta juriidilise isiku kui seadusjärgse esindaja esindusõigust (Riigikohtu
15. mai
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-12, p 14).
17. Õige ei ole ka hageja arusaam, et kohus pidanuks lubama TA-l ebaselge esindusõigusega isikuna menetluses osaleda.

§ 226

lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

§ 226

lg 2 p 4 ja § 227 järgi saab kohus lubada menetluses osaleda isikul, kelle esindusõigus on ebaselge, kuni esindusõiguse tõendamise või heakskiidu esitamiseni. Pärast seda, kui kohtule sai teatavaks, et TAl ei olnud kostja juhatuse liikme volitusi osanike otsuse puudumise tõttu ja kostja osanik ei nõustunud TA osalemisega menetluses kostja esindajana, ei saanud kohus enam lubada TAl menetluses osaleda. 12. Samuti ei ole praegusel juhul põhjendatud ka hageja taotlus teha asjas kostja vastu tagaseljaotsus. Iseenesest on õige hageja arusaam, et kui kostja nimel kohtumenetluses esinenud ebaselge esindusõigusega isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus

§ 227

lg 5 järgi tagaseljaotsuse, kuid kohus saab seda teha üksnes juhul, kui ka tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt on tagaseljaotsuse tegemise esmaseks eelduseks see, et hagiavaldus on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kuna maakohus veendus, et kostja nimel hagile vastanud TA-l ei olnud kostja kohtumenetluses esindamise õigust, leidis maakohus põhjendatult, et kostjale ei ole nõuetekohaselt hagiavaldust kätte toimetatud ja seetõttu ei saanud maakohus teha ka kostja vastu tagaseljaotsust. 13. Kuna TA-l ei olnud kostja esindamise õigust, järeldas maakohus õigesti, et juhatuse liikme puudumise tõttu ei olnud kostjal tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Kolleegium ei nõustu aga sellega, et sellest tulenevalt sai maakohus jätta hagi kostja vastu

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus võib jätta hagi

§ 423

lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtupraktikas on taotletava eesmärgi saavutamise võimatusena käsitatud eelkõige olukorda, kus hagi esitamine on õiguslikult võimatu (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Praeguses asjas esitatud hagi rahuldamine ei ole õiguslikult võimatu, sest hageja nõuab kostjalt müügilepingu alusel võla ja viivise tasumist. Asjaolu, et kostjal ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet, ei tähenda seda, et hagi ei saaks kehtiva õiguse alusel üldse rahuldada ja hagejal ei ole võimalik hagiga soovitud eesmärki saavutada. Äriregistrist nähtuvalt on kostjale tehtud küll kustutamishoiatus majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, mis on
3. detsembril 2014 avaldatud Ametlikes Teadaannetes, kuid praeguse seisuga ei ole kostjat äriregistrist kustutatud. Seega on tegemist õigusvõimelise äriühinguga, kelle vastu saab hagi esitada ja hagi põhjendatuse korral ka hagi rahuldada. 4 2-16-17181 Kuigi kohus saab jätta hagi

§ 423

lg 1 p 9 järgi läbi vaatamata ka juhul, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, ei sisaldu tsiviilkohtumenetluse seadustikus vastavat sätet kostja kohta, mistõttu ei ole ka seaduse mõtte kohaselt võimalik jätta hagi läbivaatamata olukorras, kus kostjal ei ole seaduslikku esindajat. 14. Kolleegium möönab, et asjaolu, et kostjal ei ole seaduslikku esindajat, takistab kohtuasja kiiret menetlemist, kuid ei tähenda seda, et hageja peaks jääma õiguskaitseta. Sellises olukorras saab kohus juhul, kui ka kostja osanik(ud) ei määra kostjale kohtumenetluses esindajat, määrata kostjale ise juhtorgani asendusliikme. Kohus võib ÄS § 184 lg 6 järgi mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele määrata uue liikme, kelle volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Kuigi kohus määrab viidatud sätte ja

§ 602

järgi juhatuse asendusliikme üldjuhul huvitatud isiku avalduse alusel, võib kohus

§ 602

III lause järgi määrata juriidilisele isikule juhtorgani asendusliikme ka omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Riigikohus on möönnud, et olukorras, kus juhatuse liikme volitused on lõppenud, saab hageja

§ 602

ja ÄS § 184 lg 6 järgi esitada kohtule taotluse määrata kostjale juhatuse asendusliige ning juhatuse liikme volituste lõppemine ei anna alust jätta hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu 16.

aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-14, p 20). Kolleegiumi hinnangul saab kohus juhatuse liikme volituste puudumise korral

§ 602

alusel määrata juriidilisest isikust kostjale esindaja ka omal algatusel, sest juriidilise isiku juhatuse liikme puudumist saab pidada samaväärseks olukorraga, kus juhatuse liige ei ole kättesaadav ja seetõttu on kohtumenetlus takistatud, sh ei ole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Praeguses asjas on kujunenud olukord, kus kostja ainus teadaolev õigusvõimeline osanik on Osaühing Sandoliin (40% osakapitalist), sest teine osanik POGNO OÜ (60% osakapitalist) on registrist kustutatud, kuid ilma likvideerimismenetlust läbi viimata. Seetõttu on jäänud ka talle kuulunud kostja osa õigusjärglus otsustamata. Sellest tulenevalt ei ole selge, kes peaks teostama enamusosaluse omaniku õigusi. Ehkki osanike pädevuses on ÄS § 168 lg 1 p 4 järgi valida juhatuse liikmed, ei ole eelnevat arvestades seda võimalik teha. Samuti keeldus Osaühing Sandoliin seni menetluses osalenud TA volitusi heaks kiitmast ning kostjale kohtumenetluses esindajat määramast. Selles olukorras oli maakohtul ainus võimalus määrata ise kostjale juhatuse asendusliige. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5