KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9

) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole

§ 24lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud vastavat hagi.

16. Kostja uus üldkoosolek toimus 16.09.2016, mille päevakorrapunki 1 all on otsustatud üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine. Protokollist nähtuvalt oli otsuse kinnitamise poolt 18 liiget, vastu 5 liiget ja erapooletuid ei olnud. Hageja on esitanud hagi ka nimetatud otsuse p 1 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei toonud välja

§-s 24¹ sätestatud otsuse tühisuse aluseid. Kohus leidis, et 16.09.2016 otsuse p 1 ei ole tühine. 3 17.

§ 24

lg 4 kohaselt saab otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kostja 16.09.2016 üldkoosoleku protokolli lisast 1 nähtub osavõtjate nimekiri. Hageja osales üldkoosolekul isiklikult. Hageja ei esitanud vastuväiteid ja ta ei saa nõuda nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Hagi 16.09.2016 päevakorra punkti 1 tühisuse tuvastamiseks ning alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna 16.09.2016 otsus on kehtiv, siis ei saa hageja nõuda ka korteriühistu 20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamist ja hagi korteriühistu 20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks jääb rahuldamata.

1. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et 20.03.2016 otsus on kehtiv, siis ei ole põhjendatud ka registrikande kustutamise nõue ning hagi jääb ka selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus
2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Kohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, hinnanud tõendeid valesti või jätnud nendele hinnangu andmata. Tõendite õige hindamise korral oleks tulnud hagi rahuldada.
4. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel on õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Selleks ei pea otsuse tegemisel osalema. Kaebeõiguse meelevaldne piiramine jätab liikmete vara kaitseta, sest lihtliikmel puudub reeglina võimalus kontrollida, mida protokolli kirja pannakse ja kuidas koosoleku käiku kajastatakse. KÜS on

suhtes eriseaduseks ja KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud kaebeõigus erinormiks

§ 24lg 3 suhtes.

Kohus on otsuse põhjendustes viidanud

§ 24valele lõikele.

1. 16.09.2016 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli põhikirja muutmise vastu viis inimest, sh hageja. Vastuhääletamine on sisult vastuväite esitamine. Koosolekul viibis 9 ühistu liiget, kellest 2 olid juriidiliste isikute seaduslikud esindajad, kuigi esindusõigust tõendavaid dokumente ei esitatud ja esitati 6 volikirja. Kostja on menetluses esitanud erinevaid väiteid koosolekul toimunu ja tegelikult kohal viibinud isikute ning nende esindusõiguse kohta. Üldkoosoleku protokoll ei kajasta koosoleku tegelikku käiku ega seda, kes kohal viibisid. Koosoleku protokoll päevakorrapunkti 3 kohta ei kajasta midagi, kuigi tegu oli ühistule olulise nõude arutamisega. Volikirjade arv ja osalejate nimekiri ei ole kooskõlas protokollis kajastatud häälte arvuga. Koosoleku ajaline kestvus ja käik ei ole vastavuses. Protokoll ei kajasta adekvaatselt koosoleku olulisi asjaolusid ja vastuvõetud otsuseid, mistõttu sellele ei saa tugineda kohtulahendi tegemisel. See ei ole ilmselt sama protokoll, mis koostati koosolekul. Kohus ei ole protokolli tõendina analüüsinud ega soovinud asja sisuliselt lahendada, vaid on otsinud formaalse põhjuse, et jätta hagi rahuldamata.
2. Kuna koosolekul viibinutest hääletas 5 põhikirja muutmise vastu, siis on põhikirja muutmise otsus seadusega vastuolus. Tagantjärele allkirjade kogumine ei asenda ühistu üldkoosoleku otsust.
3. Korteriühistu liikmel ei ole võimalik oma õigusi kaitsta, kui kohus aktsepteerib üldkoosoleku otsuseid, mis on tehtud asjasse mittepuutuvate isikute poolt ja protokolli alusel, kust ei nähtu, kes hääletamisel osales ja mis alusel. Kohus ei tuginenud korteriühistuseadusele. Kohus soodustab korteriomanikele kahjulike otsuste tegemist. 4
4. Kuigi kohus on otsuses leidnud, et häälte üldarvu ebapiisavuse tõttu ei ole 20.03.2016 otsus tühine, vaid kehtetuks tunnistatav, ei ole kohus hageja alternatiivse nõude alusel otsust kehtetuks tunnistanud. Kohus oleks pidanud seda tegema, kuna vastav nõue oli esitatud ja vastuolu seadusega tuvastatud. Ka 16.09.2017 üldkoosoleku otsus on vaidlustatud põhjusel, et KÜS § 4 lg-s 1 sätestatud nõue oli täitmata. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti ka sellega, et päevakorrast ei olnud punkt 1 väljaloetav. Kohus ei analüüsinud seda väidet ega hinnanud tõendeid.
5. Menetluskulude apellandi kanda jätmine on ebaõiglane, kuna kostjat esindab haldusfirma, kes peab olema võimeline selliseid vaidlusi pidama tavapäraste tööülesannete raames. Õigusbüroo palkamine oli ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Ühistu juhatus on tekitanud ühistu liikmetele teadlikult kahju. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kohus ei soovinud asja sisuliselt lahendada, vaid otsis formaalse põhjuse, et jätta hagi rahuldamata. Kohus lähtus otsuse tegemisel seadusest, mitte formaalsetest põhjustest.
10. Hageja leiab ebaõigesti, nagu ei saaks

§ 24

käesoleva asja lahendamisel kohaldada, sest korteriühistu liikme õigust vaidlustada üldkoosoleku otsust reguleerib KÜS § 13 lg 3 kui erinorm. Hageja jätab tähelepanuta, et KÜS § 1 lg-s 2 sätestatu kohaselt rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes

sätteid. 32. Maakohus leidis õigesti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused põhikirja muutmise kohta ei ole tühised

§-s 24¹ sätestatud aluste puudumise tõttu. Juhul, kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud KÜS § 4 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 järgi õigus pöörduda ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (vt nt lahendeid nr 3-2-1-16-13, p 12, nr 3-2-1-75-15, p 14). 33.

§ 24

lg 1 esimese lause järgi võib kohus kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei saa nõuda 16.09.2016 üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele. Selline seisukoht on kooskõlas

§ 24

lg-ga 3, mille teise lause kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma 5 vastuväite otsusele. Viidatud sätet on korteriühistu liikmete suhtes korduvalt kohaldanud ka Riigikohus (vt lahendeid nr 3-2-1-16-13, p 16, nr 3-2-1-75-15, p 14). Asjaolu, et maakohus tsiteeris

§ 24

lg 3 sõnastust, kuid märkis otsuses ekslikult, et tegemist on

§ 24lg-s 4 sätestatuga, on ilmselge trükiviga, mitte seaduse ebaõige kohaldamine.

34. Kuna hageja ei saa nõuda 16.09.2016 üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamist, jätab ringkonnakohus vastamata apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, miks on hageja arvates eelnimetatud otsus seadusega vastuolus. 35.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on seadusega vastuolus olnud otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud otsuse kehtetuks tunnistamise hagi. Kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise kohta) jääb rahuldamata. Üksnes hagi esitamine ei saa muuta kinnitamise toimet olematuks. Seda saab teha vaid edukas hagi ehk selline hagi, millega uus otsus tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus ( vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 14). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole 16.09.2017 otsuse p 1 tühine ja see on kehtiv. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda selle kehtetuks tunnistamist, on hagi on selles osas edutu. Seega ei saa hageja

§ 24lg 2 järgi nõuda ka 20.03.2016 üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamist.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et 16.09.2017 üldkoosoleku päevakorrast ei olnud p 1 väljaloetav, märgib ringkonnakohus, et see ei vasta tõele. Päevakorra p 1 all on märgitud „Üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine“ (I kd lk 131). Seega on päevakorra p 1 sisu väljendatud selgelt. Kui hageja peab oma väidet esitades silmas üldkoosoleku kutses märgitud päevakorda, siis ta oleks pidanud tõendama, et kutses ja üldkoosoleku protokollis oli päevakorra p 1 erinevas sõnastuses. Hageja seda ei teinud.
2. Riigikohus on leidnud, et kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud

§ 24

lg 2 esimene eeldus, st saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus

§ 24lg 2 mõttes (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9914, p 13).

1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotamise osas. Kuna otsus tehti hageja kahjuks, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Selline otsustus ei ole ebaõiglane, nagu hageja leiab.
2. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi võib esindajaks olla ka isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraadi. Ka korteriühistul on õigus võtta endale esindajaks õigusteadmistega isik ja tähtsust ei ole sellel, kas ühistul on lepingulised suhted haldusfirmaga või mitte.
3. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 6