Obsah (7)

§ 162§ 376§ 657§ 652§ 651§ 171§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2018, Tallinn Tsiviilas

§ 162lõike 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 3410 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud kokku 3060 eurot. Samuti taotles hageja mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusabiteenust kokku 30,6h, millest asjaolude ja materjalidega tutvumiseks, hagi koostamiseks ja esitamiseks kulus 3,25h; kolmanda isiku kaasamise taotluse täpsustamiseks 0,50h; kolmanda isiku seisukohaga tutvumiseks 0,25h; hagi vastusega tutvumiseks ja hageja seisukohaga tutvumiseks 1,75h; hagi tagamise taotluse koostamiseks 1,80h; hagi tagamise määrusega tutvumiseks 0,35h; istungiks ettevalmistumiseks ja kohtus esindamiseks 1,50h; seisukoha koostamiseks 1,25h; kostja seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks 1,75h; istungi protokolliga tutvumiseks 0,25h; kostja taotlusega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks 1,80h; istungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks 3h; hageja seisukoha koostamiseks 1,40h; protokolliga tutvumiseks ja parandamise taotluse koostamiseks 1h; hageja seisukoha koostamiseks 0,90h; hageja seisukoha ja lisaga tutvumiseks 0,30h; istungiks valmistumiseks ja kohtus esindamiseks 3,20h; protokolliga tutvumiseks 0,25h; 16.05.2017 istungil osalemiseks 2,6h; seisukoha koostamiseks 0,90h; teeside koostamiseks 2h; kostja teesidega tutvumiseks ja repliigi koostamiseks 0,60h.
2. Kostja palus välja mõista ainult hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, lähtudes kulude arvestuses Riigikohtu seisukohast, et ühe lehekülje sisulise menetlusdokumendi koostamiseks kulub 40min kuni 1h.
3. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu hagi vastusega tutvumiseks ja hageja seisukohaga tutvumiseks kokku 1,75h ulatuses. Kostja 04.01.2016 vastus on sisuliselt poolteist lehekülge pikk ja sellele on lisatud 2 lisa. Võttes arvesse nimetatud dokumentide sisu ja mahtu on kohtu hinnangul kõnealuste dokumentidega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,50h ning nende dokumentide osas hageja seisukoha väljaselgitamiseks 0,25h, seega kokku 0,75h. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks hagi tagamise määrusega tutvumise ajakulu 0,35h. Võttes arvesse 04.04.2016 määruse sisu ja mahtu pidas kohus sellega tutvumise mõistlikuks ajakuluks 0,25h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 18.05.2016 seisukoha koostamiseks 1,25h. Kõnealune seisukoht on sisuliselt 1 lk pikkune, mistõttu pidas kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1,75h, mis kulus kostja seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks. Kostja 25.05.2016 seisukoht on sisuliselt pool lehekülge pikk ja hageja 03.07.2016 vastus sisuliselt 1 lk pikkune, korrates samas osaliselt hageja varasemalt esitatud seisukohti. Eeltoodut arvesse võttes pidas kohus kostja seisukohaga 5 tutvumise ja hageja seisukoha koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,75h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1,80h, mis kulus kostja taotlusega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks. Kostja 02.01.2017 taotlus on sisuliselt pool lk pikk ja hageja 13.01.2017 vastus taotlusele on sisuliselt 1 lk pikkune, ülejäänud osas kordab hageja vastus hageja varasemalt esitatud seisukohti. Eeltoodut arvesse võttes pidas kohus kostja seisukohaga tutvumise ja hageja seisukoha koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 3h, mis kulus istungiks valmistumiseks ja 24.01.2017 kohtus esindamiseks. 24.01.2017 istungi protokollist nähtuvalt kestis kõnealune istung 40min. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahtu pidas kohus istungiks valmistumise ja istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,50h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1,40h, mis kulus hageja 31.01.2017 seisukoha koostamiseks. Kõnealune hageja seisukoht on sisuliselt 1-lehekülje pikkune, ülejäänud osas kordab hageja oma varasemaid seisukohti. Sellest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks kõnealuse dokumendi koostamise ajakuluks 1h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1h, mis kulus protokolliga tutvumiseks ja protokolli parandamise taotluse koostamiseks. 24.01.2017 toimunud istungi protokoll on 7 lk pikk ning hageja taotlus protokolli parandamiseks koosneb sisuliselt kolmest lausest. Võttes arvesse kõnealuste dokumentide sisu ja mahtu pidas kohus protokolliga tutvumise ja protokolli parandamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,50h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 0,90h, mis kulus hageja 09.02.2017 seisukoha koostamisele. Kõnealune hageja seisukoht on sisuliselt pool lk pikk, ülejäänus kordab hageja oma varasemalt esitatud seisukohti. Dokumendi sisu ja mahtu arvesse võttes pidas kohus selle koostamise mõistlikuks ajakuluks 0,50h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 3,20h, mis kulus 07.03.2017 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. 07.03.2017 istungi protokollist nähtuvalt kestis kõnealune istung 1,75h. Võttes arvesse asja sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et eelmine kohtuistung samas asjas toimus ligikaudu 1,5 kuud tagasi, pidas kohus 07.03.2017 istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2,75h. Ülejäänud osas pidas kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega on hageja esindaja ajakulu kokku põhjendatud 24,20h ulatuses. Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot. Seega pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja kulusid 2420 euro ulatuses.
4. Hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja põhjendatud ja tõendatud menetluskulu 2770 (300 + 50 + 2420) eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
5. 13.10.2017 apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6. 25.05.2016 seisukohas (sh kohtuteesides) leidis kostja, et hageja 18.05.2016 menetlusdokumendi puhul on tegemist hagi eseme muutmisega

§ 376lõike 1 tähenduses, milleks kostja nõusolekut ei anna.

Kaevatavas otsuses ei ole sellele hinnangut antud. Vaatamata kohtu juhistele ei ole hageja ka 18.05.2016 menetlusdokumendis välja toonud, mis konkreetse põhikirja punkti muudetud sai (võrreldes vana põhikirjaga). Hageja lihtsalt mainis viidatud dokumendis, et lisatud põhikirjalt on näha, et kostja 14.09.2015 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muudatusi 6 varasemalt põhikirjas sätestatud ei olnud. Umbmäärane viide põhikirjale ei ole piisav hageja nõuete põhistamiseks. Maakohus sellele hinnangut ei andnud.

1. Kostja ei rikkunud ÄS § 172 lõike 1 nõudeid. Kostja ei nõustu, et teate koosoleku toimumisest 14.09.2015 pidi hageja kätte saama vähemalt 06.09.2015, kuna 7 päeva ehk üks nädal pidi jääma koosoleku ettevalmistamiseks. ÄS § 172 lõige 1 räägib mitte teate kättesaamisest, vaid teate saatmisest. Teade oli postitatud 05.09.
2. Kostja teavitamiskohustus tuleb tõlgendada täidetuks ka e-kirja teel kutse saatmisega. Tunnistaja NA ütlustega on tõendatud, et osanik EO sai üldkoosoleku kutse kätte 07.09.2015 ja näitas samal päeval kutse sisu hagejale. Vastustaja seisukoht
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
4. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (

§ 657lõike 1 punkt 1, § 654 lõige 6).

Maakohus ei rikkunud asja lahendades menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.

§ 652

lõike 1 punkti 1 alusel võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud. 22. Vastuseks apellandile selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu, et hageja muutis 18.05.2016 menetlusdokumendis (t I kd lk 137-140) hagi

§ 376lõike 1 tähenduses.

Selles dokumendis loetles hageja kohtu nõudmisel (vt 03.05.2016 istungi protokoll t I kd lk 126-127) üles kõik 14.09.2015 koosolekul (koosoleku protokoll t I kd lk 10-11) vastuvõetud otsused. Kohus kohustas seda tegema nõude selguse huvides. Seega sõltumata hageja esindaja ebatäpsest sõnastusest 18.05.2016 menetlusdokumendi resolutsioonis uut alternatiivset nõuet hageja tegelikkuses ei esitanud ja maakohtus ei pidanud tõusetuma

§ 376lõike 1 esimese lause mõttes kostja nõusoleku küsimust.

Kolleegium lisab, et 03.05.2016 istungi protokollist nähtub, et tegelikkuses said nii pooled kui maakohus hagiavalduses esitatud nõudest ühtmoodi aru, st, et hageti kõigi 14.09.2015 koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise alusel. Küsimust võis tekitada mitte vastuvõetud otsuste loetlemata jätmine, vaid hagiavalduses sõna „otsuse“ sõna „otsuste“ asemel kasutamine. Samas selle ebatäpsuse kõrvaldas hageja esindaja 03.05.2016 istungil.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõigi kostja poolt esiletoodud kutse edastamise variantide korral rikkus juhatus ÄS § 172 lõike 1 viimases lauses sätestatud nõuet saata teade selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt 1 nädal enne koosoleku toimumist. Kostja möönis ise, et posti teel saatmisel tuleb tavaliseks lugeda jõudmist adressaadini 2-3 päeva jooksul. Seega ei saanud juhatus eeldada, et osanik saaks kutse kätte enne 07.09.2015 ja tõendatud on, et faktiliselt ka ei jõudnud tähtkiri enne viidatud kuupäeva adressaadini. Vastavalt Riigikohtu praktikale lahendis nr 3-2-1-10-17 saab 07.09.2015 saadetud e-kirja lugeda kohale jõudnuks samuti 07.09.
2. Isegi kui oleks leidnud tõendamist, et kutse sisu sai hageja teada teiselt 7 osanikult (millega maakohus küll õigustatult ei nõustunud), oleks ka selline edastamine toimunud 07.09.
3. 07.09.2015 oli esmaspäev. Koosolek oli määratud toimuma järgmisel esmaspäeval 14.09.
4. Seega selleks, et osanikul oleks võimalik koosolekuks ette valmistada vähemalt 1 nädal, oleks kutse pidanud olema saadetud selliselt, et oleks osanikuni jõudnud vähemalt pühapäeval 06.09.2015 (TsÜS § 135 lõige 1 ja § 136 lõige 5). Kui osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud või kui osanik, kelle suhtes korda rikuti, otsused hiljem heaks kiidab (ÄS § 1721 ). Puudub vaidlus, et hageja ega tema esindaja koosolekul ei viibinud, samuti, et hageja ei ole vastuvõetud otsuseid heaks kiitnud.
5. Alternatiivseid vastuväiteid kindlaksmääratud menetluskulu hüvitise suurusele apellant ei esitanud. Seega selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli (

§ 651lõige 1).

25. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

1. Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks vastustaja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu rahalise suuruse apellatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt koosneb vastustaja kulu tasust lepingustele esindajatele kokku 5,2 töötunni eest summas 624 eurot (käibemaksuga), millest 3,2 tundi kulus kaebusele vastuse koostamisele ning 2 tundi istungiks ettevalmistamisele ja sel osalemisele. Apellant vaidleb taotlusele vastu osaliselt, leides, et kaebusele vastuse koostamiseks ei olnud mõistlik kulutada üle 1,5 tunni.
2. Kolleegium lähtub vastustaja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

§ 175

lõikest 1, mille kohaselt kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on tsiviilasja materjalide alusel seisukohal, et vastustaja taotluses esiletoodud lepingulise esindaja kulu vähendamiseks alust ei ole. Kõik taotluses esiletoodud toimingud on tavapäraselt vajalikud vastustajast kliendi huvide kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Kuigi toimingud tehti kahe esindaja poolt, siis dubleerivat tööd toimikust ei nähtu – vastuse koostas K.Kirt ja istungil osales (eelduslikult siis ka valmistas selleks ette) R.Viik. Vastusest nähtub, et vastustaja vastas kaebuse põhjendustele asjakohaselt, lähtudes seejuures kaebuses sisalduvatest vastuväidetest maakohtu lahendile. Vastuväitest ei nähtu, millisel kaalutlusel põhineb apellandi hinnang, et vastuse koostamisele ei olnud vajalik kulutada üle 1,5 tunni. Kolleegium arvestab, et vastuse koostamisele pidi eelnema kaebusega tutvumine. Kaebust esitades pidi apellant aru saama, et apellatsioonimenetlusega kaasnevad vastaspoolele kulud, mille hüvitamist võib vastaspool nõuda. Vastustaja lepinguliste esindajate tunnitasu 100 eurot (lisaks käibemaks füüsilisest isikust käsundiandja puhul) on kohtupraktika kohaselt tavapärane vandeadvokaadiks mitteoleva esindaja puhul. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/