Obsah (4)

§ 230§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1689 Tsiviilasi A S hagi D S vastu igakui

§ 230

lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva kinnisvara ja sõidukite kohta ning päringute vastustest nähtuvalt kuulub kostjale auto Jeep Grand Cherokee (ehitusaasta 1998). Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral lapse ülalpidamiskohustust täita. Samas on varale seatud keelumärked kohtutäiturite poolt, mis takistab käesoleval ajal vara realiseerimist elatise tasumiseks. Kuna kostja on teovõimeline täisealine isik, kellel Rahvastikuregistri andmete kohaselt on omandatud põhiharidus, siis puudub kohtul kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii hageja ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses.

1. Lisaks on kostja välja toonud, et kostja teab, et tema tütart toetavad vanavanemad. 10.
2. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolu on tõendamata ning samuti ei ole see põhjendatud asjaoluks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära. PKS § 106 lg 1 4 sätestab, et kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Kostja ei ole PKS § 102 alusel vabastatud ülalpidamise andmisest, seega on kostja kui hageja vanem kohustatud andma hagejale ülalpidamist. Hageja vanavanematel on õigus hagejat toetada, kuid neil puudub käesolevas olukorras selleks seadusest tulenev kohustus.
3. Muid sisulisi vastuväiteid kostja elatise nõudele ei ole esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mõjuval põhjusel suuteline endale või oma alaealisele lapsele ülalpidamiseks elatist rahaliselt teenima. Kohus jääb seisukohale, et kostja on võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostja endale ülalpidamise kui ka hagejale elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise väljamõistmiseks väiksemas määras.
4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt alates 01.12.
5. a kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras, o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.
6. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lõikest 2 tulenevalt on alates 01.01.2017 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot kuus ning Vabariigi Valitsuse 21.12.
7. a määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates
8. jaanuarist
9. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega ei või igakuine elatise summa ühele lapsele olla käesoleval ajal väiksem kui 250 eurot ja
10. a väiksem kui 235 eurot. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4).
11. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2250 eurot (250 € x 9). 14. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild 5 kohtunik 6