Obsah (8)

§ 37§ 45§ 121§ 44§ 5§ 43§ 27§ 28

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1240 Määruse kuupäev 20. september 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla vastu valgustatuse mõõtmis

§ 37lg 2 p 2 ja p 6).

Ükski esitatud nõuetest ei ole teiste nõuetega hõlmatud ja neid on võimalik menetleda eraldi. 10.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/113-2 tühistamise nõude osas ei esine kaebeõiguse piirangut, kuna kaebaja peab vaideotsust tühiseks sõltumata vaide esemest (

§ 45lg 4).

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Seega, kontrollib kohus iga kaebuses esitatud nõude osas eraldi, kas esineb alus selle tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohustamisnõue 7. Kaebaja andmetel esitas ta Viru Vanglale kaks taotlust teha tema poolt soovitud 2 mõõtmised. Viru Vangla tõlgendas kaebaja taotlusi selgitustaotlustena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 tähenduses ja esitas neile vastused. Kohustamisnõude eesmärgiks on vangla kohustamine koguda ja edastada kaebajale andmed valgustatuse (valgustustiheduse) kohta konkreetsetes vangla ruumides. 8.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1, võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega, esmaseks kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani kohustus sooritada toimingut. Selline kohustus peab olema kajastatud seaduses, muus õigustloovas aktis, haldusaktis või halduslepingus. Juhul, kui haldusorganil ei olnud kaebuse esitamise ajal kohustust taotletav toiming sooritada, ei olnud toimingu sooritamata jätmine õigusvastane ja kohustamisnõue ei kuulu rahuldamisele. 1 Juhul, kui nõuet ei ole võimalik rahuldada, ei ole võimalik ka saavutada kaebuse eesmärki.2

1. Isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud nii põhiseaduse (PS) § 44 lg-s 2, mille kohaselt on kõik riigi asutused kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed, PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, kui ka MSVS-s. PS § 46 eesmärk on tagada isikule võimalus saada oma pöördumistele riigija kohaliku omavalitsuse asutuste poole põhjendatuid vastuseid. Isiku õigus pöörduda selgitustaotlusega riigi asutuse poole ning saada sellele vastus hõlmab ka isiku õigust, et saadud vastus on sisuline. Kui isik pöördub riigi asutuse poole viimase tegevuse kohta selgituse saamiseks, ent vastust ei anta või keeldumine vastusest jääb põhjendamata, ei oleks viidatud põhiõiguste eesmärk saavutatav. MSVS § 5 lg 1 paneb selgitustaotlusele vastamise kohustuse selle adressaadile. MSVS § 5 lg 8 kolmas lause sätestab, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Sellest tulenevalt ei kohusta seadus haldusorganit igal juhul koguma ja edastama selgitustaotluse esitajale taotletud andmeid. Seadus kohustab haldusorganit vaid selgitustaotlusele põhjendatud vastuse esitamiseks. Kohtupraktikas on ka leitud, et kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni.3
2. Nähtuvalt kaebusest puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla vastas kaebaja 06.03.2017 ja 13.03.2017 selgitustaotlustele. Vastustest (tl 9, 14) nähtub, et need on sisulised. Vaidlus käib selle üle, et kaebaja väitel ei soovinud ta olemasolevaid andmeid, vaid taotles uute mõõtmiste teostamist ning neid mõõtmisi Viru Vangla ei teinud. Võttes arvesse kohustamisnõude eesmärki on kaebaja kohustamisnõue ilmselgelt perspektiivitu. Objektiivsest õigusest tulenevalt ei ole Viru Vangla kohustatud sooritama kaebusest nimetatud toiminguid, mistõttu kaebaja poolt nimetatud toimingute sooritamata jätmine ei saa olla ei õigusvastane ega rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi
3. Seetõttu on täitmata RVastS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustamisnõude rahuldamise eeldused. Kuna kohustamisnõude rahuldamine on võimatu, siis 1 RKHKo 3-3-1-2-
4. 2 RKHKm 3-3-1-11-13, p
5. 3 TlnRnKo 3-15-1172, p 11-12 4 TlnRnKo 3-15-1172, p 11-
6. 3 ei ole võimalik ka saavutada kohustamisnõude eesmärki. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas

§ 121lg 2 p 2 alusel.

11. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema hinnangul ei vasta kinnipidamistingimused valgustatuse osas õigusaktide nõuetele, siis tuleb kaebajal esitada vanglale taotlus viia kinnipidamistingimused õigusaktidega kooskõlla (RVastS § 6). Kaebajal on õigus selles taotluses välja tuua, milliste tõendite kogumist (sh mõõtmiste teostamist) ta vajalikuks peab, kuid kaebaja ei saa nõuda vastustajalt kindlat liiki tõendite kogumist ja taotletud tõendi kogumata jätmine ei ole eraldi vaidlustatav. Kui kaebaja ei saa oma taotlusele teda rahuldavat vastust, siis on kaebajal õigus esitada vaie ning vaide rahuldamata jätmise korral pöörduda kinnipidamistingimuste parandamise nõudega kohtusse. Tuvastamisnõuded 12.

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse elementideks on isiku faktiline puutumatus vaidlustatava haldusaktiga või toiminguga ja tema subjektiivsete õiguste riive.5

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

1. MSVS § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Viru Vangla registreeris kaebaja 05.03.2017.a kuupäevaga selgitustaotluse 06.03.2017 (tl 8),
2. päev sellest arvates oli 05.04.2017 (kolmapäev). Vangla vastas selgitustaotlusele 06.04.
3. Viru Vangla registreeris kaebaja 13.03.2017.a kuupäevaga selgitustaotluse samal päeval (tl 13).
4. päev sellest arvates oli 12.04.2017 (kolmapäev). Vangla vastas selgitustaotlusele 13.04.
6. Seega on iseenesest õige, et vastustaja ületas vastamise tähtaega ühe päeva võrra. Kuid kohtu hinnangul ei ole kaebajal õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Selgitustaotlusele vastamisega hilinemine ühe päeva võrra ei saanud kaebajale tekitada riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele kuuluvat varalist või mittevaralist kahju. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja võib vastamisel hilineda ka tulevikus, seega ei ole tuvastamisnõue lubatav ka preventiivsel eesmärgil. Üksnes soov veenduda selles, et haldusorgani toimingud olid õigusvastased, ei ole kaebeõiguse alusena piisav. Riigikohus on märkinud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine võib olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, kuid see ei loo reeglina piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-40-10 p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). 5 Halduskohtumenetluse seadustik (kommenteeritud väljaanne) 2013, lk 180, punkt B.I. 4
7. Kaebaja taotles ka Viru Vangla 10.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/113-2 tühisuse tuvastamist.

§ 5

lg 1 p-st 6 tulenevalt on kohtul kaebuse rahuldamisel otsuse resolutsioonis õigus teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu.

§ 37

lg 2 p 6 sätestab, et kaebusega võib nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Siit nähtub, et kohus saab tuvastada ainult haldusakti tühisuse ja kaebaja võib nõuda ainult haldusakti tühisuse tuvastamist. Järelikult on oluline kindlaks teha, kas Viru Vangla 10.05.2017 vaideotsus nr 612/113-2 on haldusakt. Juhul, kui tegemist ei ole haldusaktiga, puudub kaebajal õigus nõuda kohtult selle tühisuse tuvastamist ehk kaebeõigus. 16. Haldusasja materjalide kohaselt tagastati Viru Vangla 10.05.2017 vaideotsusega nr 612/113-2 kaebaja vaie sisuliselt läbi vaatamata. Õiguskirjanduses on leitud, et sisuline vaideotsus on haldusakt, sõltumata sellest, kas vaie rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Vaide läbivaatamisest keeldumine on toiming.6 Seega, Viru Vangla 10.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/113-2 näol on tegemist toiminguga, mitte haldusaktiga. Kuna

§ 5

lg 1 p 6 ja § 37 lg 2 p 6 võimaldab taotleda kohtult vaid haldusakti tühisuse tuvastamist, siis toimingu tühisuse tuvastamine ei ole halduskohtumenetluses võimalik. Sellest tulenevalt on tegemist lubamatu nõudega, seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. 17. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse mõlemas tuvastamisnõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

18.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Taotluste lahendamine. 19. Kaebaja palus kohtul saata talle koopia kaebusest. Kaebaja vajab kaebusest koopiat, et osaleda menetluses võrdsetel alustel vastustaja ja kohtuga.

§ 27

lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid

§ 28

lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, seega ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.7 Kohus ei pea antud juhul kaebaja poolt nimetatud vajadust kaebusest koopia saamiseks põhjendatuks ja jätab tema taotluse rahuldamata. 20. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebaja taotlused haldusasjade liitmiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. 6 Halduskohtumenetluse seadustik (kommenteeritud väljaanne) 2013, lk 69, punkt e. 7 RKHKo 3-3-1-7-11, p 17. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 6