Obsah (5)

§ 2§ 37§ 121§ 27§ 28

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-17-1598 30. novembe

) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. 7.

§ 2

lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nimetas soovitud hariduse omandamise viisidena õppematerjalide eraldamist, kaebajale juhendaja andmist ja õppetöös vabakuulajana osalemist. Vaidlust ei ole selles, et õppematerjalide kasutamiseks ei ole kaebajal mingeid takistusi. Vastustaja märkis punktis 2 toodud dokumendis, et kaebaja saab õppematerjale laenutada raamatukogust ning kaebaja ütles kaebuses, et tal on võimalik laenutada raamatukogust raamatuid ja õppida iseseisvalt. 8. Seega on vaidluse esemeks kaebaja taotlused osaleda õppetööl gümnaasiumi lõpuklassis vabakuulajana või kasutada juhendajat iseseisval õppimisel ning kohus hindab seda, kas need nõuded on lubatavad. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 2).

Muud kaebuses esitatud taotlused (sh menetluslikud etteheited) on abistava tähendusega ja ei ole lubatavad iseseisvate nõuetena. Kohus märgib lisaks, et kaebaja väitel esitas ta 05.02.2017.a Viru Vanglale taotluse hariduskorraldajaga kohtumiseks, kuid Viru Vangla 21.08.2017.a vastuse põhjal vanglal selline taotlus puudub. Sel juhul ei saa kohus hinnata ka taotlusele vastamise õiguspärasust.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 6 näeb küll ette, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel, kuid seadusest tervikuna tuleneb, et vangla kohustused hariduse omandamise korraldamisel piirduvad põhi-, kesk- ja kutsehariduse omandamise korraldamisega. Seda näitab VangS § 16 lg 1 p 4, mille järgi ITK-s nähakse ette 2 kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Vastustaja väitel on kaebaja juba omandanud üldkeskhariduse ning kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla võimaldaks talle keskhariduse korduvat omandamist, sh vabakuulajana. Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus vastava haridusastme omandamiseks, siis ei ole tal ka õigust taotleda individuaalse täitmiskava muutmist hariduse omandamist käsitlevas osas. Samuti puudub sel juhul vajadus käsitleda kaebaja paigutamise seost õppimise võimalikkusega.
2. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et vangla määraks kaebajale väljaspool põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamist mõne aine õppimiseks juhendaja. Tavaelus on juhendaja kasutamine enesetäiendamisel eraõiguslik tehing õppuri ja juhendaja vahel. Ka kaebajal on võimalus leida endale juhendaja omal algatusel. Seejuures peab kaebaja arvestama vangistusega paratamatult kaasnevate piirangutega, s.t juhendamine saab toimuda kaebajale üldistel alustel lubatud kirjavahetuse ja kokkusaamiste piires.
3. See, et vangla abistab kaebajat tema eesmärkide saavutamisel, ei ole küll põhimõtteliselt välistatud, kuid see saab toimuda ainult kinnipeetavale antava soodustusena. (VangS § 35 lg 4-5, § 22 lg 1 p 2). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale soodustuste tegemist.
4. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 punkti 2 alusel.

13. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse ärakirja saamiseks.

§ 27

lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid

§ 28

lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, seega ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus ei pea antud juhul kaebaja poolt nimetatud vajadust kaebusest koopia saamiseks põhjendatuks ja jätab tema taotluse rahuldamata. 14. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3