← Eesti

2-17-5460/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5460 Tsiviilasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ning YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  2. detsembri 2017 otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastuhagi kostja, vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Anneliis Räpo Kostja (vastuhageja, apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Klen Laus Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  3. aprillil 2018, seejärel kompromissi kinnitamise otsustamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. detsembri 2017 otsus ja kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  6. XX (hageja) ainuomandisse jäävad rahalised vahendid tema nimel olevatel pangakontodel ja YY (kostja) ainuomandisse jäävad rahalised vahendid tema nimel olevatel pangakontodel; 1.
  7. hageja ainuomandisse jääb S OÜ osa nimiväärtusega 639 eurot ja kostja ainuomandisse jääb S OÜ osa nimiväärtusega 639 eurot; 1.
  8. kostja ainuomandisse jääb sõiduauto Volvo V70, registrimärgiga XXXXXX; 1.
  9. kostja ainuomandisse jääb kinnistu asukohaga PPP (registriosa number PPPPPPPP, edaspidi „kinnistu“) ning kinnistul asuv vallasvara (elamu sisustus ja tehnika). Hageja on nõus kinnistu osas kinnistusraamatus omanikukande muutmisega selliselt, et kinnistu ainuomanikuks on kostja; 1.
  10. kostja ainuomandisse jäävad kostja, hageja ja Danske Panga A/S Eesti filiaali vahel
  11. aprillil 2000 sõlmitud laenulepingust nr ENL-110400LV ja lepingu muudatustest tulenevad kohustused; 1.
  12. kostja tasub hageja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks kokku 50 000 eurot, millest 40 000 eurot tasub kostja hiljemalt 15 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, 5 000 eurot tasub kostja hiljemalt
  13. mail 2019 ja 5 000 eurot tasub kostja hiljemalt
  14. detsembril 2019; 1.
  15. pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissi sõlmimisega tsiviilasja nr 2-175460 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes kinnistuga ja ühisvara jagamisega seonduvalt varalised- või mittevaralised nõuded, v.a. käesolevast kompromissist tulenevad poolte kohustused.
  16. Tsiviilasja nr 2-17-5460 menetlus lõpetada.
  17. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele EE
  19. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK
  20. XX (hageja) esitas
  21. aprillil 2017 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja palus jagada ühisvara järgmiselt:

(1)kinnisasi asukohaga PPP (kinnistusraamatu registriosa nr PPPPPPPP, edaspidi „kinnistu“) jääb kostja ainuomandisse ja kostja hüvitab hagejale 50% selle väärusest, st 76 500 eurot;
(2)kinnistul asuvas elamus paiknev sisustus ja tehnika (edaspidi „vallasasjad“) jäävad kostja ainuomandisse ning kostja hüvitab hagejale 50% selle väärtusest, st 5 000 eurot;
(3)Danske Bank A/S Eesti filiaali (edaspidi „pank“) ees oleva kodulaenu laenujäägist 20 541,63 eurot tasub kumbki pool 50%, st mõlema poole tasuda jääb 10 270,82 eurot;
(4)sõiduauto Volvo V70 (registrimärk XXXXXX, edaspidi „auto“) jääb kostja ainuomandisse ja kostja hüvitab hagejale 50% selle väärtusest, st 3 500 eurot;
(5)rahalised vahendid ja hoiused poolte pangakontodel jäävad selle abikaasa ainuomandisse, kelle nimele avatud arveldusarvetel rahalised vahendid ja hoiused asuvad;
(6)hageja ainuomandisse jääb 25% S OÜ (edaspidi „osaühing“) osadest ja kostja ainuomandisse 25% osaühingu osadest. Alternatiivselt nõudele
(1)palus hageja tunnistada kinnistu poolte ühisvaraks ja jagada selliselt, et pärast jagamist jääb kinnistu kostjale, kes hüvitab hagejale 50% väärusest, st 76 500 eurot.
  1. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja esitas
  2. septembril 2017 vastuhagi, milles palus samuti jagada nõuetes
(1)–
(6)nimetatud esemed. Erinevalt nõudest
(1)leidis kostja, et kinnistu on kostja lahusvara, mille parendamiseks võtsid pooled laenu 488 000 krooni (31 188,89 eurot). Seega tuleks kinnistu jätta kostjale tema lahusvarana, aga panna talle kohustus tasuda hagejale hüvitisena pool kõnealuse laenu summast ehk 15 594,44 eurot. Teise võimalusena sama nõude osas märkis kostja, et kui kohus tunnistab kinnistu poolte ühisvaraks, siis jätta kinnistu kostja ainuomandisse koos kohustusega tasuda hagejale hüvitis 22 950 eurot. Summat põhjendas kostja väitega, et kinnistu praegusest väärtusest moodustab ühe poole maa ja teise poole kinnistule rajatud maja. Ehitamisel kasutatud raha oli osaliselt kostja lahusvara. Tädi kinkis kostjale 100 000 krooni ja kostja lahusvaraks olnud korteriomandi arvel saadi 240 000 krooni. Seega tuleb kinnistu ühisvaraks lugemise korral selle jagamisel 2
(4)poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda esmalt poole võrra (maa saadi kostja lahusvara arvel) ja lisaks veel 20% võrra (ehitamisel kasutatud kostja raha) – kokku 70% võrra kostja kasuks. Sel viisil jääb ühisvara osaks kinnistus 45 900 eurot, millest pool ehk hageja osa on 22 950 eurot. Nõude
(2)osas erines kostja seisukoht hageja omast vallasasjade turuhinna ja sellest tingitud hüvitise poolest: kostja hinnangul olid asjad kokku väärt 7 000 eurot ja hagejale makstav hüvitis on seega 3 500 eurot. Teise võimalusena palus kostja määrata, et vallasasjad jagatakse ühekaupa pooltevahelise enampakkumise alusel selliselt, et vallasvara enampakkumise tulem jagatakse poolte vahel võrdselt. Nõude
(3)eseme (kohustus panga ees) palus kostja jätta talle, aga panna hagejale kohustus maksta kostjale pool laenujäägist ehk 10 299,75 eurot. Nõuete
(4)–
(6)osas ühtisid kostja nõuded hageja omadega.
  1. Maakohus rahuldas
  2. detsembri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) nii hagi kui vastuhagi osaliselt. Kohus otsustas lõpetada poolte varaühisuse ja jagada nende ühisvara võrdsetes osades (resolutsiooni p 1) järgmiselt: hageja ainuomandisse jäi raha tema nimel olevatel pangakontodel ja kostjale raha tema nimel olevatel pangakontodel (p-d 2 ja 3); - kummagi poole ainuomandisse jäi osaühingu osa nimiväärtusega 639 eurot (p-d 4 ja 5); - kostja ainuomandisse jäi auto väärtusega 7 000 eurot (p 6); - kinnistu tunnistati poolte kaasomandiks võrdsetes mõttelistes ½ osades ja kinnistu väärtusega 153 000 eurot jäi jagamisel kostja ainuomandisse. Ühtlasi asendas kohus poolte tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks (p-d 7–10); - kohustus panga ees 20 955 eurot jäi poolte omavahelistes suhetes kostja kanda (p 11). Ühisvara jagamise tulemusena mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks 69 523 eurot (p 12). - Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude vallasasjade jagamiseks (p 13).
  3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada kinnistu kaasomandisse võrdsetes osades tunnistamise, väljamõistetud hüvitise suuruse ja vallasasjade jagamata jätmise osas. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-te 2–6, 9 ja
  4. Hageja pidas kaebust õigeks osas, mis puudutab vallasasjade jagamata jätmist. Ülejäänud osas vaidles hageja kaebusele vastu.
  5. Pooled jõudsid pärast asja suulist arutamist kokkuleppele kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel ja esitasid
  6. mail 2018 kompromissi kohtule kinnitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga. Kuna kompromissiga reguleerisid pooled omavahelisi suhteid ka osas, milles maakohtu otsust ei vaidlustatud, siis on põhjendatud tühistada maakohtu otsus tervikuna.
  8. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. 3
(4)
  1. Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõivuosa kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele.
  2. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
  3. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Iris Kangur-Gontšarov 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.