← Eesti

1-17-11113/26

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 11711113

  1. juuni 2018 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kahtlustatav X1 OÜ ning kolmandate isikute X3 OÜ ja X4 OÜ varale Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X1 OÜ kaitsja ning X4 OÜ ja X3 OÜ esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Teised määruskaebemenetluse Lääne Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Helga pooled Aadamsoo Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. mai 2018, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus osas, milles jäeti X4 OÜ ja X3 OÜ huvides esitatud määruskaebus rahuldamata, ja saata tühistatud osas kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
  8. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  9. jaanuari
  10. a määrus muutmata.
  11. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo esitas
  13. novembril 2017 Pärnu Maakohtule taotluse arestida konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatav X1 OÜ ning kolmandate isikute X3 OÜ ja X4 OÜ vara ning seada Eesti Vabariigi kasuks ühiselt kohtulik hüpoteek X1 OÜ hoonestusõigustele ja X3 OÜ ning X4 OÜ kinnistutele. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1.1 X1 OÜ-d kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 3 järgi ja K. K-d KarS § 210 lg 2 järgi kokkuvõtlikult selles, et nad viisid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) eksimusse ehitatava objekti hinnas, mille tulemusena maksis PRIA põhjendamatult välja toetuse suuremas summas, kui näeb ette vastav meede. X1 OÜ juhatuse liige T. K. ja temaga koos faktiliselt OÜ-d juhatav K. K. näitasid taotlustes nr xxxxxxxxxxxx (koresöödahoidla jt ehitiste ehitamiseks) ja nr yyyyyyyyyyyy (A puhkemaja ehitamiseks) ning neile lisatud hinnapakkumistes ja kuludokumentides tööde hindu tegelikkusest suuremana, millega viidi omafinantseeringu osa nullini. X1 OÜ sai pettuse teel PRIA-lt 178 235,89 eurot. 1-17-11113 1-17-11113 1.2
  14. novembril 2017 jõustus X1 OÜ jagunemine, mille käigus jäi alles X1 OÜ ja tekkisid X2 OÜ, X3 OÜ ja X4 OÜ. Kõigi nende äriühingute juhatuse liige on T. K. Jagunemise tulemusena jäid X1 OÜ-le hoonestusõigused, X3 OÜ-le läks üle kinnistu nr wwwwwww ja X4 OÜ-le kinnistu nr zzzzzzz. Selle kohta, et X1 OÜ oleks saanud jagunemise tulemina tekkinud uutele osaühingutele üle antud vara arvelt turuhinnale vastavat tasu, andmeid ei ole. 1.3 X1 OÜ on kuriteoga saanud 178 235,89 eurot. Kuna kuritegelik tulu on ettevõtluses ära tarvitatud, ei ole seda võimalik konfiskeerida. X1 OÜ ja kolmandate isikute X3 OÜ ja X4 OÜ suhtes on KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimisnõue.
  15. Pärnu Maakohtu
  16. novembri
  17. a määrusega arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks X1 OÜ, X3 OÜ ning X4 OÜ vara ja seati Eesti Vabariigi kasuks ühishüpoteek summas 178 235,89 eurot hoonestusõigusele ja kahele kinnistule. Ühe hoonestusõiguse osas jäeti taotlus rahuldamata, kuna see ei kuulunud kahtlustatavale ega kolmandale isikule.
  18. Pärnu Maakohtu
  19. detsembri
  20. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus määruse muutmiseks. X1 OÜ-le kuuluvale hoonestusõigusele seati kohtulik hüpoteek summas 96 668 eurot, X3 OÜ-le kuuluvale kinnistule summas 7913,39 eurot ja X4 OÜ-le kuuluvale kinnistule summas 28 732,49 eurot.
  21. Pärnu Maakohtu määruste peale esitas
  22. detsembril 2017 määruskaebuse X1 OÜ kaitsja ja X3 OÜ ning X4 OÜ esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind, kes taotles Pärnu Maakohtu määruste tühistamist ja taotluse rahuldamata jätmist.
  23. Tallinna Ringkonnakohtu
  24. jaanuari
  25. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja täpsustati määruste resolutsioone, jättes nendest välja viited vara arestimisele. Ringkonnakohus märkis, et samal ajal ei saa vara arestida ja seada sellele kohtulikku hüpoteeki. Arestides kinnistu või hoonestusõiguse, on selle tagajärjeks keelumärke seadmine. Asjaõigusseaduse § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Sellest tulenevalt oleks takistatud ka kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kohtuliku hüpoteegi seadmisel ja vara arestimisel on vara käsutamisele erinevad õiguslikud järelmid. Määruskaebus jäeti rahuldamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  26. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse X1 OÜ kaitsja ja X3 OÜ ning X4 OÜ esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg, kes taotleb selle tühistamist osas, millega maakohtu määruste peale esitatud määruskaebus jäeti rahuldamata. Samuti taotletakse kaebustes Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotluste rahuldamata jätmist. Kaitsja põhjendused on järgmised. 6.1 Konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks ei ole alust. X1 OÜ on nii toetuse taotleja kui ka saaja. Toetust ei ole edasi makstud X3 OÜ-le või X4 OÜ-le. Juhul kui PRIA leiab, et toetus on makstud alusetult, on tal võimalik esitada Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 111 alusel nõue X1 OÜ vastu. Ühe ja sama toetusraha tagasinõudmine nii haldusmenetluses kui ka konfiskeerimise tulemusena kriminaalmenetluses ei ole õiguspärane. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et haldusmenetluses esitatud PRIA nõue ei tooks endaga kaasa konfiskeerimise õigusvastasust. 2

(5)2 1-17-11113 1-17-11113 6.2 Kohtud peavad sisuliselt kontrollima, kas arestitava vara prokuratuuri väidetud turuväärtus vastab tegelikkusele. 6.3 KarS § 831 ja § 84 ei anna alust kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks ja seega ka tema varale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Kuigi ringkonnakohus viitab KarS §le 831, jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel on määrus koostatud. Sellist määrust ei saa lugeda õiguspäraseks. Määruses ei ole põhjendusi, millest nähtuks X3 OÜ ja X4 OÜ teadmine, et varad võõrandati neile konfiskeerimise vältimiseks.
  1. Vastuses määruskaebusele taotleb prokuratuur määruskaebuse rahuldamata jätmist.
  2. aprillil 2018 esitas PRIA kriminaalasja faktilistele asjaoludele tuginedes avalik-õigusliku nõudeavalduse solidaarselt X1 OÜ, X3 OÜ, X4 OÜ, T. K. ja K. K. vastu. Jagunemise käigus toetusega seotud kinnisasjade üleandmine on käsitatav X1 OÜ-st vara väljaviimisena. T. K. oli kõigi kolme äriühingu juhatuses ning teadis juba alates
  3. maist 2016, et X1 OÜ-l lasub soodustuskelmuse kahtlustus, mis võib kaasa tuua eraldatud toetuste tagasinõudmise. Kolmandad isikud omandasid vara turuhinnast oluliselt soodsamalt ja teadsid, et vara võõrandatakse neile konfiskeerimise vältimiseks. Kuriteoga saadud vara arvelt on neid kinnistuid parendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium nõustub kohtutega, et X1 OÜ-d on alus kahtlustada KarS § 210 järgi kvalifitseeritava soodustuskelmuse toimepanemises. X1 OÜ süüditunnistamisel on võimalik temalt KarS § 831 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerida ja konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 alusel seada X1 OÜ varale kohtulik hüpoteek. X1 OÜ-d puudutavas osas jäävad määruskaebuse väited tagajärjetuks.
  5. Seisukoht, mis on pädev kahtlustatava vara konfiskeerimise tagamisel, ei ole aga automaatselt üle kantav kolmandate isikute vastu esitatud nõuete tagamiseks. Kolmandate isikute vara konfiskeerimise tagamise vajadust põhjendades on kohtud analüüsinud vaid KarS § 831 lg 2 pdes 1 ja 2 loetletud nõuete täidetust, kuid on jätnud tähelepanuta KarS § 831 lg 2 preambulis sisalduva teksti. Selgitades käesoleva kohtuasja kontekstis aktuaalset, s.o kolmandate isikute vastu esitatud nõuete tagamise asjaolusid, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. novembri
  7. a määruse ps 12 asjas nr 31110212 märgitud, et KarS § 831 lgt 2 ei saa ega tule tõlgendada laiendavalt. See tähendab, et tol ajal kehtinud KarS § 831 lg 2 tekst ei võimaldanud kolmandalt isikult konfiskeerida talle kuriteo toimepanija poolt võõrandatud vara, mida kuriteo toimepanija ei saanud kuriteoga, kuid mis kuriteo toimepanijale kuuludes võimaldaks riigil selle arvel sisse nõuda kuriteo toimepanijalt konfiskeerimise asendamiseks KarS § 84 alusel välja mõistetava rahasumma. Sellist arusaama põhjendatakse Riigikohtu kõnealuses lahendis sellega, et tol ajal kehtinud KarS § 831 lgs 2 räägitakse sõnaselgelt üksnes sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud ehk tahtliku süüteoga saadud varast, mitte aga kuriteo toimepanija mis tahes varast, mille ta on ühel või teisel eesmärgil kolmandale isikule võõrandanud.
  8. Käesoleva kohtuasja lahendamisel tuleb lisaks arvestada, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelkäsitletud määruse tegemise ajaga võrreldes on alates
  9. jaanuarist 2017 KarS § 831 tekst oluliselt muutunud. 10.1 Esiteks kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 2 tehtud muudatuse järgi konfiskeerimisotsuse tegemise ajal kolmandale isikule kuuluva vara puhul enam mitte üksnes KrMS § 831 lgs 1, vaid ka lgtes 11 ja 12 sätestatut. 3
(5)3 1-17-11113 1-17-11113 10.2 Teiseks on KrMS § 831 lg 11 kohaselt seadusandja määratlenud süüteoga saadud varana lisaks süüteoga otseselt saadud varale ka sellise vara (st süüteoga otseselt saadud vara) arvel omandatud vara. 10.3 Kolmandaks on KrMS § 831 lgs 12 sätestatu kohaselt juhtudel, mil süüteoga saadud vara on muu varaga (st legaalselt saadud varaga) segunenud, tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga, mis loetakse KrMS § 831 lgs 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks ja mille konfiskeerimine asendatakse KarS §s 84 sätestatud korras.
  1. Kolleegium nendib, et praeguse asja menetlemisel on prokuratuur konfiskeerimise tagamise taotluses (tl 7 pöördel) viidanud ka KrMS § 831 lg 2 kehtivale sõnastusele. Taotlusest ei ole siiski võimalik, vähemalt mitte piisava selgusega, välja lugeda, et erinevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. novembri
  3. a määruses asjas nr 31110212 märgitust on kolmanda isiku vara konfiskeerimise tagamine lubatav tuginevalt KarS § 831 lgle 11 või
  4. Paljuski tõenäoliselt taotluse õigusliku aluse formuleerimise ebamäärasusest tingitult ei ole võimalik ka Pärnu Maakohtu
  5. novembri
  6. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrusest välja lugeda, et kolmandate isikute vara konfiskeerimise tagamisel mitte ei eirata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. novembri
  10. a määruses asjas nr 31110212 esitatud seisukohta, vaid tuginetakse uuele KarS § 831 lgle 11 või lgle
  11. Kuigi prokuratuuri kassatsioonivastuses taotletakse maa- ja ringkonnakohtu määruste muutmata jätmist, räägitakse esimest korda kogu menetluse vältel otsesõnu alles siin kolmandate isikute legaalse vara osalisest segunemist kuriteoga saadud varaga ning just sellisest segunemisest tulenevast konfiskeerimise tagamise võimalikkusest.
  12. Kolleegiumi hinnangul ei ole KrMS § 3471 lgs 2 ning § 3602 lgtes 1 ja 2 sätestatu kohaselt välistatud, et prokuratuur muudab kassatsioonimenetluses konfiskeerimise tagamise õiguslikke põhjendusi. Kuid kooskõlas KrMS § 363 lgs 5 sätestatuga ei või Riigikohus hakata hindama konfiskeerimise tagamise seaduslikkust uutest õiguslikest põhjendustest lähtuvalt, vaid ta peab saatma kohtuasja maa- või ringkonnakohtule uueks arutamiseks, juhul kui senise menetlusega võrreldes on vajalik tuvastada uusi faktilisi asjaolusid. Sellise olukorraga on tegemist ka käesoleva kohtuasja puhul, sest nn faktikohtud on jätnud tuvastamata, kas ja millises ulatuses on kolmandate isikute vara puhul tegemist segunenud varaga. Riigikohus jääb
  13. oktoobri
  14. a määruse pdes 25-26 asjas nr 3119713 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt peab ringkonnakohus vaatamata maakohtu põhistuste puudulikkusele andma prokuratuuri arestimistaotlusele oma hinnangu ja sellest lähtuvalt otsustama, kas maakohtu arestimismäärus jäetakse muutmata, täiendades või asendades selle põhistused, või tuleb arestimismäärus tühistada ja prokuratuuri taotlus rahuldamata jätta. Kui Riigikohtu arvates on kohtute hinnang prokuratuuri arestimistaotlusele vastuoluline või puudulik või kui kohtud on jätnud välja selgitamata mõne taotluse põhjendatuse üle otsustamiseks olulise asjaolu, tuleb kohtuasi – juhul kui Riigikohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada – saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule, mitte maakohtule. Seda ka siis, kui menetlusõiguse oluline rikkumine sai alguse juba maakohtust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kolmandatele isikutele üle läinud vara puhul on kohaldatav mõni KarS § 831 lgtes 1–12 nimetatud eeldustest.
  15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pst 6 ja § 362 pst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  16. oktoobri
  17. a määruse osas, milles jäeti X4 OÜ ja X3 OÜ huvides esitatud määruskaebus rahuldamata. Märgitud osas tuleb maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. 4
(5)4 1-17-11113 1-17-11113 14. X1 OÜ kaitsja ja X4 OÜ ning X3 OÜ esindaja esitas Riigikohtule taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt menetluskulu – valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 390 eurot. Taotlusele on lisatud X1 OÜ-le esitatud arve koos spetsifikatsiooniga. Kuivõrd taotluse kohaselt palutakse hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu, mille eest on arve esitatud kahtlustatavale, tuleb asuda seisukohale, et kolmandatel isikutel ei ole kassatsioonimenetluses kulu tekkinud. Kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad KrMS § 187 lg 2 kohaselt menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Kuna X1 OÜ määruskaebust ei rahuldatud, jääb menetluskulu tema kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.