3-18-518/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-518 Haldusasi M. K. (K.) kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.11.2017 ehitusloa nr 1712271/39334 tühistamiseks või kohustamiseks väljastama ehitusluba tingimusega, et tagatud oleks juurdepääs X.XXXXXXXX XX kinnistult XXX XX XX olevale kanalisatsioonikaevule. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine

1. Tagastada kaebus.
2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3. Saata määrus kaebajale ja teadmiseks Tallinna linnale. Resolutsioon Edasikaebamise kord Määruse punktide 1 ja 2 peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. M. K. esitas 13.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.11.2017 ehitusloa nr 1712271/39334 tühistamiseks või kohustamiseks väljastama ehitusluba tingimusega, et tagatud oleks juurdepääs X.XXXXXXXX XX kinnistult XXX XX XX olevale kanalisatsioonikaevule. Kaebuse kohaselt kaasati kaebaja vaidlustatud ehitusloa menetlusse, kus ta esitas 12.08.2017 arvamuse (tl 27), mh seoses kanalisatsioonikaevuga. M. K. leiab, et naaberkinnistul asuvale kanalisatsioonikaevule peaks olema juurdepääs, kuna seda kasutatakse XXXXXXXX XX XX kinnistul asuva tänavaäärse hoone ühekorruselise osa kanalisatsiooniühenduse tarvis. Vaidlusalune rajatis ehitati enne XXXXXXXX XX ja XXX XX vahelise piiri kindlaksmääramist (kinnistute mõõdistamist, mis toimus väidetavalt 2014.a). Varem asus see XXXXXXXX XX krundil. Piiride määramisel on tehtud viga. Kanalisatsioonikaevu ja torustiku survepuhastuseks on vaja suurt ruumi XXX XX kinnistul ja kinnistuomanike nõusolekut, mida on võimatu saada. 19.03.2018 esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse kaevatava ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse kohaselt annab ehitusluba õiguse kanalisatsioonikaev likvideerida, mis muudab võimatuks kaebaja hooneosa kasutamise köetava laona (veeradiaatorid). 1
5. Kohus tegi 13.03.2018 Tallinna linnale kohtunõude, paludes esitada seisukoht kaevatava ehitusloa kättetoimetamise kohta ning vastata, kas kaebaja kaasomandis mitteoleval kinnistul asuv kanalisatsioonikaev on kasutuses ja teenindab kaebaja kaasomandis oleval kinnistul asuvat hoonet.
6. Vastustaja vastas 23.03.2018, et XXX XX kanalisatsioonikaev ei saa olla õiguspärases kasutuses, kuna andmed projekti kohta puuduvad. Samuti puuduvad hoones, mida kanalisatsioonikaev väidetavalt teenindab, sanitaarsõlmed. Samuti jääb arusaamatuks kanalisatsioonikaevu ja hoones asuvate veeradiaatorite seos. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis on X. XXXXXXXX XX XX laiendamise projekt
7. aastast, mille asendiplaanilt vaidlusalust kanalisatsioonikaevu ei nähtu. Nimetatud ehitusprojekti koosseisus on esitatud ka veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise leping nr. 900723
8. novembrist 1996, mille lisaks olevalt jooniselt nähtub samuti, et kanalisatsiooniühendus X. XXXXXXXX XX kinnistuga on A. XXXXXXXX tänavalt, mitte XXX XX XX kinnistu kaudu. Nimetatud jooniselt ei nähtu vaidlusalust kanalisatsioonikaevu. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ja see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 1 (kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus) alusel. Kaebaja eesmärk on saada juurdepääs kanalisatsioonikaevule, mis kaebuse kohaselt ei asu tema kaasomandis oleval kinnistul. Sellise eesmärgi saavutamiseks oleks teoreetiliselt kohane hagi esitamine maakohtule. Samas, kaebaja ei ole viidanud ühelegi dokumendile, millest võiks nähtuda, et tegemist on õiguspäraselt rajatud ja kasutuses oleva rajatisega (kaebajal oleks õiguslik alus selle kasutamiseks). Kaebaja on palunud vastavad dokumendid välja nõuda vastustajalt. Vastustaja vastuse kohaselt arhiivis rajatise projekteerimisdokumendid puuduvad. Küll on vastustaja esitanud kaebaja enda kinnistul ehitise laiendamise projekti
10. aastast, millest nähtub XXXXXXXX XX XX veevarustus- ja kanalisatsiooniühendus XXXXXXXX tänavalt, mitte XXX XX kinnistu kaudu. Seega on ilmne, et kaebajal puudub kaebeõigus (omandiõiguse rikkumisele tuginev) vaidlustamaks ehitusluba väidetava kanalisatsioonikaevuga seoses.
11. Esialgse õiguskaitse eesmärk on efektiivse õiguskaitse tagamine (HKMS § 249). Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
12. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 2