← Eesti

3-18-794/2

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-794 Määruse kuupäev

  1. mai 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Arkadi Mišini taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses sellega, et teda ei lubatud 17.11.2016 kuni 20.10.2017 kirikusse Menetlusosalised Taotleja Arkadi Mišin Resolutsioon
  2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
  3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
  4. Määrus toimetatakse kätte taotlejale Asjaolud
  5. Arkadi Mišin esitas 16.04.2018 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja märkis soovitud riigi õigusabi liikideks esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, esindamise halduskohtumenetluses, esindamise täitemenetluses, õigusdokumendi koostamise ning isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise. Probleemi kirjeldusena märkis taotleja, et 17.11.2016 kuni 20.10.2017 ei lubanud Viru Vangla teda kirikusse. See põhjustas taotlejale närvipinget ja kahju tema tervisele. Kohtu seisukoht
  6. Kohtu hinnangul ei ole taotleja märgitud riigi õigusabi liigid õiged. Kohus mõistab taotlust nii, et taotleja soovib saavutada Viru Vangla poolt talle tekitatud kahju hüvitamist. Selleks tuleb taotlejal esmalt läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ja seejärel vajadusel pöörduda kohtusse. Eeltoodu tähendab, et taotleja soovib saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5 ja 6). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 alusel on taotluse lahendamine Tartu Halduskohtu pädevuses.
  7. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 1 VangS § 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Kuid see ei tähenda, et kinnipeetav peab saama seda teha just kirikus. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta peab saama käia kirikus. Seetõttu on taotleja nõude eduväljavaated vähesed. Taotleja esitas kohtule Viru Vangla 09.04.2018.a vastuse nr 6-10/8548-2, milles vangla selgitab taotlejale, et tal oli võimalik palvetada kambris, lugeda seal usulist kirjandust, kohtuda kaplaniga, saada kaplani vahendusel kambrisse religioosset sümboolikat. Kohus nõustub, et ka eeltoodud viisidel on võimalik kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamine. Kohus märgib lisaks, et RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praeguses asjas avalik huvi puudub. Eeltoodut selgitas taotlejale juba Viru Maakohus kohtuasjas 2-18-
  8. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.
  9. Kui taotleja siiski soovib taotleda vanglalt kahju hüvitamist, siis tuleb tal iseseisvalt koostada ja esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, siis tekib taotlejal õigus esitada kohtule hüvitamiskaebus. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.