) 363 lg 1 esimese lause kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise alus olnud asjaolu on ära langenud. Kuna menetlus tsiviilasjas nr 2-15-16697 on jõustunud kohtulahendiga lõppenud, on menetluse peatamise alus ära langenud ning kohus uuendab asjas menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus
lg 3 kohaselt enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. 21.03.2018 kirjaga andis kohus kostjale tähtaja hagist loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Kostja esindaja on kohtu kirja kättesaamist kinnitanud, kuid ei ole avalduse kohta seisukohta esitanud. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud avalduse hagist loobumiseks ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb menetlus asjas
Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on
kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 esimese lause kohaselt tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetluse avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagi esitamisel tasunud 12.11.2015 riigilõivu summas 300 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kohus tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja leiab, et menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Kostja esitas pahauskselt pankrotimenetluses näiliku nõude, mis tingis käesolevas asjas hagi esitamise. Hageja hinnangul saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud: hageja nõude menetlemiseks puudub alus põhjusel, et kostja vastuväitel pankrotimenetluses puudusid algusest peale õiguslikud tagajärjed ja hageja nõue ei vaja kohtus tunnustamist. Kohus leiab, et
lg-te 4 ja 5 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot, millest pool kuulub talle tagastamisele ning pool tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.