Obsah (10)

§ 315§ 306§ 3151§ 423§ 168§ 317§ 407§ 663§ 659§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-123123 Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2018, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Tsiviilasi AB “Lietuvos draud

§ 315¹ lg 2).

1. 19.03.2018 määrusega määras maakohus toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult ning lugeda hagi ja selle lisad kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2. 21.03.2018 e-kirjas kohtule leidis hageja, et hagiavalduse menetlusosalistele kättetoimetamine on kohtu kohustus

§ 306

lg 5 alusel ning

§ 3151

lg 1 ei kohaldu, kuna hageja ei ole kohtult taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist enda korraldusel. 6. 21.03.2018 vastuses hagejale märkis kohus, et kohustab käesoleva kohtukirjaga hagejat esitama kohtule hiljemalt 10.04.2018 sellised andmed, mis võimaldaksid kostjale kohtumaterjalid kätte toimetada. Kohus selgitas, et juhul, kui hagejal täiendavad andmed puuduvad, võib hageja esitada taotluse kostjale materjalide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Kohus hoiatas, et juhul, kui hageja täiendavaid andmeid ei esita või ei esita taotlust materjalide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 8 alusel.

7. 24.04.2018 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 8 alusel ja menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt tuli hagejal tulenevalt maakohtu 19.03.2018 määrusest teavitada maakohut 23.04.2018 kättetoimetamise tulemustest ning tulenevalt kohtu 21.03.2018 e-kirjast esitada kohtule hiljemalt 10.04.2018 sellised andmed, mis võimaldaksid kostjale kohtumaterjalid kätte toimetada või esitada taotlus materjalide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Hageja ei esitanud täiendavaid andmeid ega taotlust materjalide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel ning kohus ei suutnud vaatamata mõistlikele pingutustele neid andmeid ka ise leida. Kohus püüdis kostjale materjale kätte toimetada hageja nimetatud aadressil (XXX) – materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel, kuna kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid, sest saaja ei viibinud kohal. Samuti püüdis kohus materjale kätte toimetada MTA-s märgitud deklaratsiooni aadressil (XXX) - materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel, kuna kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid, sest saaja ei viibinud kohal. Lisaks tegi kohus päringu Politsei ja Piirivalveametile, kes märkis, et kostja aadressiks oli 15.12.2017 seisuga XXX. Seega võib eeldada, et kohtutäituril oleks võimalik kostja kätte saada Maardus aadressil XXX, kuid kohtul endal kohtutäituriga dokumente edastada ei ole võimalik. Kuna hagejat teavitati hagi läbi vaatamata jätmisest, kui hageja kohtu nõudmisi ei täida, jättis kohus hagi läbi vaatamata. Määruskaebus 8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning hagi tagaseljaotsusega rahuldada või saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale makseettepanekut kätte toimetada ja asja arutamine jätkus hagimenetluses, siis palus hageja hagis toimetada kostjale dokumendid kätte avalikult. 19.03.2018 määrusega toimetaski kohus kostjale menetlusdokumendid kätte 2 avalikult. Ametlikes Teadaannetes 19.03.2018 väljastatud menetlusdokumendi kättetoimetamise teate kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest (

§ 317lg 5).

Seega on kostjale hagi avalikult kättetoimetatud alates 04.04.

1. Hageja juhtis oma e-kirjas sellele ka kohtu tähelepanu. 19.03.2018 määruse kohaselt pidi kostja hagile vastama 15 päeva jooksul, s.o 19.04.
2. Kuna kostja hagile ei vastanud, siis oleks saanud kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Asja läbivaatamata jätmine on vastuolus

§-ga 2 ja

§ 407lg-ga 1.

Edasine menetluse käik 9. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 24.04.2018 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks. Määruskaebus tuleb

§ 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada.

11. Hagi läbi vaatamata jätmine ei ole põhjendatud

§ 423lg 1 p 8 alusel.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-179-14 p-s 11 selgitanud, et

§ 423

lg 1 p 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub

§ 317

lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast, kuna menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Praeguses asjas puudub eelviidatud olukord, sest puuduvad andmed, et kostja ei ela Eestis. 12. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on 19.01.2018 esitatud hagiavalduses palunud maakohtul juhul, kui kostja ei vasta hagile, teha tagaseljaotsus ning ühtlasi toimetada dokumendid kostjale kätte avalikult mh põhjusel, et kohtul ei ole eelneva menetluse (maksekäsu kiirmenetluse) jooksul õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada (tl 22). Maakohus on 23.01.2018 määrusega hagi menetlusse võtnud ja teinud seejärel kõik mõistlikult võimaliku, et menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada kahel erineval aadressil ning seejärel teinud elukohapäringu ka Politsei- ja Piirivalveametisse (tl 53-59). Kuivõrd hagi ja selle lisade kättetoimetamine kostjale ei õnnestunud, on maakohus 19.03.2018 määrusega toimetanud kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult ning menetlusdokumendid sai lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 04.04.2018 (

§ 317lg 5 esimene lause).

Tulenevalt maakohtu 19.03.2018 menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise määrusest tuli kostjal hagile vastata 15 päeva jooksul, s.o 19.04.2018. Seejuures maakohus on hoiatanud kostjat, et juhul kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (

§ 407lg 1).

13. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et

§ 423

lg 1 p 8 ja § 317 koosmõjus tõlgendamisel saab järeldada, et vähemalt Eestis asuva kostja puhul ei saa hagiavalduse läbivaatamata jätmise aluseks olla kostja aadressi või muude kontaktandmete selgusetus, kuna sellest hoolimata on võimalik hagiavaldus kätte toimetada avalikult, kui selleks on eeldused täidetud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, Juura 2017,

§ 423lg 1 p 8 komm.

3.2.8.2.b). Praegusel juhul olid eeldused avalikuks kättetoimetamiseks täidetud

§ 317

lg 1 p 1 mõttes ning hagi ja selle lisad on kostjale avalikult kättetoimetatud, mistõttu tuli maakohtul otsustada, kas teha tagaseljaotsus või sisuline lahend. 3 14. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks. 15.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4