← Eesti

3-14-50103/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2016; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50103 Haldusasi Esveko Wood OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10938-56 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 01.06.2016 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – Esveko Wood OÜ, vandeadvokaat Jaak Siim; lepinguline esindaja Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 20.12.2013 maksuotsus nr 12.2-3/10938-56 selles osas, mis puudutab täiendava tulumaksu määramist summas 28 102 eurot ja 78 senti seonduvalt kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete soetamisega;
  3. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata;
  4. Mõista vastustajalt osaühingu Esveko menetluskuluna välja 1271 eurot ja 83 senti Edasikaebamise kord Wood kasuks Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.06.
  5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Maksu- ja Tolliameti 20.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/10938-56 vähendati OÜ Esveko Wood poolt esitatud
  7. aasta mai-, juuni- ja augustikuus deklareeritud sisendkäibemaksu summas 23 638 eurot ja 40 senti, nõuti tagasi
  8. aasta mai-, juuni-, juuli- ja augustikuu maksustamisperioodil alusetult deklareeritud ja äriühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammaks summas 23 638 eurot ja 40 senti, millest summale 12 421 eurot ja 21 senti on seatud maksuotsuse täitmise tagamiseks eelarest lähtuvalt Tallinna Halduskohtu 31.12.2012 määrusega antud loast haldusasjas nr 3-12-2687, jäeti OÜ Esveko Wood 30.01.2013 ettemaksukonto vahendite tagastustaotlus summas 7600 eurot rahuldamata ning määrati täiendavalt tasumisele tulumaksu summas 32 269 eurot ja 39 senti. Maksuotsuses märgitakse, et määratud ja tagasinõutav summa on kokku 43 486 eurot ja 58 senti.
  9. Esveko Wood OÜ esitas 20.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 20.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10938-56 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitas Esveko Wood OÜ ka esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamiseks.
  10. Tallinna Halduskohtu 30.01.2014 määrusega peatati Maksu- ja Tolliameti 20.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10938-56 täimine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril oli lubatud sooritada maksuotsuse täitmise tagamiseks vajaduse korral maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoimingud.
  11. Tallinna Halduskohtu 14.05.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 175) ja 22.03.2016 määrusega määrati asi läbivaatamisele kohtuistungil (III kd, tl 68).
  12. Tallinna Halduskohtu 28.06.2016 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega (III kd, tl 117). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  13. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on väljunud kontrolliobjekti piirest, määrates maksukohustuse osas, mida üksikjuhtumi kontroll ei hõlmanud. Faktiliselt teostati maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli märksa laiemas ulatuses, võttes vaatluse alla ka tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse, ehkki maksuhalduri enda poolt määratletud kontrolliobjektide kohaselt hõlmas kontroll üksnes käibemaksu arvestamise ja sisendkäibemaksu maha arvamise õigsust. Kontrolli ulatuse laiendamist pidanuks maksuhaldur korralduses ka põhjendama. Seega on oluliselt rikutud menetlusõigust.
  14. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ostja pahauskset käitumist ja on jätnud maksuotsuses väidetava hoolsuskohustuse rikkumise nõuetekohaselt põhjendamata. Kaebaja on seisukohal, et ta on OÜ-dega Baltic Festivals ja Good Frequency nimel tehtud tehingute puhul käitunud heauskselt. Olukorras, kus vaidlus kaupade olemasolu üle puudub, kaubad on reaalselt olemas, kuid neid ei maksuhalduri hinnangul saadud arvetel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslastelt, tulnuks maksuhalduril kaupade ostjaks olnud Esveko Wood OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse piiramiseks tõendada kaebaja pahausksus. Maksuotsuses ei ole välja toodud, milline eriline teave pidanuks kaebajal olema hoolsuskohustuse täitmisel kauba müüja, tehingu või kauba kohta ja kuidas see teave viidanuks sellele, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga.
  15. Vastustaja on 02.11.2012 vaatluse läbiviimisel rikkunud olulisel määral menetlusõiguse normi, vaatlusprotokoll sisaldab hulgaliselt ebaõigeid faktiväiteid ning hinnanguid. Kontrolli käigus oli maksuhalduril võimalik veenduda, et OÜ-de Baltic Festivals ja Good Frequency nimel väljastatud arvetel kajastatud seadmed on tõepoolest olemas, komplekteeritud, töökorras ja neid kasutasid kinnistul tootmisega tegeleva Esveko Wood OÜ töötajad äriühingu igapäevase majandustegevuse raames. Kuna vaatlusprotokoll vormistati maksuhalduri ametiruumides esineb kirjeldatud faktiliste asjaolude osas terve rida ebatäpsusi. Maksuhaldur ei kaasanud vaatluse läbiviimisse spetsialiste ega eksperte, seega ei saa vaatlusprotokollis kajastatul olla tõendi väärtust. Vaatlusprotokollist ei selgu, millistele teadmistele ja faktidele tugineb maksuhalduri väide, et palgi etteandmisseade mootor, selle ülekanne ja etteande viimane osa enne halumasinat olid selgelt vanematest osadest juurde pandud. Ebaõige on järeldus, et etteandeseade kandetala on betooni sisse valatud. Tegelikult etteandeseade 2 kandetala on kohalt liigutatav ega ole püsivalt betoonalusega ühendatud. Samuti ei olnud juurde pandud seade etteandeseade osa ja sellele tarniti hiljem lisaseade. Vaatluse läbiviimise käigus ei teostatud palgi etteandeseade seadme mõõtmist ega kaalumist. Seadme pikkus on 12 m ja selle ehitamine (kokku keevitamine) ei eelda mingit hoone või tõstuki olemasolu. Vaatluse ajal ei olnud saepuru ärastusseadet tegelikult veel üldse olemas, vaadeldaval objektil asus üksnes tsüklon. Vaatlusprotokollis toodud seadme kirjeldus viitab vaatlust teostanud ametnike asjatundmatusele. Vaatluse ajal ei nimetanud kohal viibinud T. J. maksuhalduri ametnikele kordagi mõnda Esveko Wood OÜ territooriumil asunud seadet saepuru ärastusseadmeks. Seadmega RIMET 22-3 mõõdikukast on beeži värvi ja järeldus koha peal värvimisest ei kannata kriitikat. Tõele ei vasta ka väide seadme tehase markeeringu puudumisest ning vastupidiselt protokollis märgitule ei ole tekst „RIMET 22-3“ raami külgedele mitte värvitud, vaid tegemist on tehase poolt lisatud vastavat teksti sisaldava kleebisega. T. J. väitis vaatlust teostanud maksuhaldurile, et laoarvestust ei ole tal lihtsalt kaasas, kuna ta ei olnud eelnevalt teadlik selle esitamise vajadusest. Kinnistul viibinud Esveko Wood OÜ töölistelt teabe küsimisega rikkus maksuhaldur oluliselt menetlusõiguse norm ning kõnealuseid seletusi ei saa pidada õiguspäraselt kogutud ja lubatavateks tõenditeks.
  16. Kaebaja arvates on Esveko Wood OÜ endiste töötajate K. S. ja K. S. suulised selgitused mittelubatavad ja ebausaldusväärsed tõendid, sest need on kogutud menetlusõiguse norme rikkudes. Kaebaja märgib, et
  17. ja 04.12.2013 vormistatud kolmandate isikute suuliste seletuste protokollidest nähtub, et seletuste andmine on toimunud videokonverentsi vormis. Seadus kirjeldatud viisil seletuste andmist ei sätesta. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada, kas ja kuivõrd oli ütlusi andval kolmandal isikul võimalik kontrollida, millisena tema poolt antud ütlused protokollitakse ning kuidas toimus nende ülelugemine menetlustoimingu lõpus. Sellises olukorras ei saa tõsikindlalt väita, et ütluste andja poolt menetleja küsimustele antud vastused olid tõepoolest sellised, millisena need protokolli kirja on pandud.
  18. Maksuhaldur on jõudnud tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades väärale järeldusele kaebaja ja OÜ Baltic Festivals vahel tehtud tehingute näilikkuse osas. Asjaolu, et 02.05.2012 töövõtulepingu nr 10-05 sõlmimise ajal oli OÜ-l Baltic Festivals maksuvõlg summas 382,32 eurot, ei välista kaebaja heausksust. Kontrollaktis ega maksuotsuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis viitaksid, et Esveko Wood OÜ ei rakendanud vajalikke ja äripraktikas nõutavaid meetmeid tehingupartneri tausta väljaselgitamisel. Maksuhaldur ei ole tegelikult tuvastanud ega tõendanud Esveko Wood OÜ võimalikku petuskeemi. Kaebaja selgitab, et tellija poolt kauba või teenuse eest täieliku ettemaksu tegemine praktikas on üsna levinud. Asjaolu, et Esveko Wood OÜ ei ole esitanud käesoleva ajani viivisenõuet seadmete tarnimisega viivitanud OÜ-le Baltic Festivals vastu, ei tähenda, et seda ei tehta. Kaebaja esmane huvi on seni tarnimata seadmed kätte saada, mitte asuda tehingupartnerit rahaliste nõuetega survestama. See on igati loomulik, et ükski neljast Esveko Wood OÜ tegevuskohas vaatluse käigus ütlusi andnud äriühingu töölisest ei kinnitanud (ega saanudki kinnitada) seadmete toomist Kanepisse. Määravat tähendust tehingute toimumise ja eriarvamuse esitaja heausksuse tõendamise seisukohast ei saa omada tõsiasi, et seadmete müügilepingutes nr 1405-A ja 1607-A ei sisaldu seadmete valmistamise tähtaega. Seadmete valmistamise tähtaeg oli lepingute projektides kirjas, kuid kustutati sealt inimliku eksimuse tõttu dokumendi töötlemise käigus ning allkirjastamisel jäi tähelepanuta, et allkirjastati hilisem versioon. Kaebaja hinnangul ei saa pidada isikute ütlusi vasturääkivateks pelgalt seetõttu, et üks isik on nimetanud seadmete kohaletoimetamise ajana
  19. aasta juunikuud ja teine sama aasta juulit. Samuti ei saa määrava tähendusega olla asjaolu, et seadmete üleandmise-vastuvõtmise 09.07.2012 dateeritud aktis on osapooled kinnitanud tasu täies ulatuses tasumist, kuid tegelikkuses laekus viimane osamakse päev hiljem. Lõppkokkuvõttes ei ole vaidlust selles, et tasumine täies ulatuses toimus.
  20. Maksuhaldur on jõudnud tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades väärale järeldusele kaebaja ja OÜ Good Frequency vahel tehtud tehingute näilikkuse osas. 3 Kontrollaktis ega ka maksuotsuses ei ole arusaadavalt selgitatud, milles seisnesid maksualased kuritarvitused tehingute tegemisel ning milliste objektiivsete tegurite põhjal on ilmne, et maksuhalduri poolt näilikuks hinnatud tehingute ainsaks või peamiseks eesmärgiks oli maksusoodustuste saamine. Maksuhaldur ei ole usutavalt välja selgitanud isegi seda, kas Esveko Wood OÜ või tehingute teine pool on kontrollitud tehingu puhul üldse mingisugust lubamatut maksueelist saanud või mitte. Esveko Wood OÜ juhatuse liikmete T. J. ja A. K. poolt vastavalt
  21. ja 31.10.2012 antud suulistest selgitustest ilmneb, et tegemist oli vahendustehinguga. Jääb arusaamatuks, miks on maksuhaldur hinnanud näilikuks vaid Esveko Wood OÜ ja OÜ Good Frequency vahelise tehingu, samas kui AS-i SEB Liising vahendusel OÜ-delt Awre ja Klifton Puit soetatud seadmete müügitehingute puhul ei ole vastustaja samasisulise järelduseni jõudnud. Isegi kui nõustuda maksuhalduri järeldusega, mille kohaselt olid tehingud OÜ-ga Good Frequency näilikud, puudub alus ja vajadus maksukohustuse korrigeerimiseks, kuna sellist olukorda, kus kauba müüja oleks käibemaksu vähem maksnud kui ostja sisendkäibemaksu maha arvanud, ei esine. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist tähendust omab Esveko Wood OÜ ja OÜ Good Frequency vahel toimunud tehingutele hinnangu andmisel kontrollaktis märgitud fakt, et OÜ-l Klifton Puit oli seisuga 26.08.2013 maksuvõlg summas 702,60 eurot. Tehing toimus enam kui aasta enne nimetatud kuupäeva ja maksuhalduri maksuvõlglaste andmebaasi andmete kohaselt seisuga 20.01.2014 OÜ-l Klifton Puit maksuvõlg puudus. Asjas kogutud tõendid ei kinnita järeldust, mille kohaselt pole müügitehinguid OÜ-de Esveko Wood ja Good Frequency vahel toimunud ning tegemist on vaid tegelikkusele mittevastavate arvete kajastamisega käibemaksuarvestuses. Maksumenetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad vastupidiselt vastustaja ekslikule järeldusele, et OÜ Esveko Wood ja OÜ Good Frequency vahel toimunud vahendustehingud halumasina ja kiletamismasina soetamiseks ei kanna endas mittelubatava maksueelise saamise eesmärki, mistõttu puudub põhjus ja alus nimetatud tehingute majandusliku sisu ümberhindamiseks näilikuks MKS § 83 lg 4 ja § 84 alusel. Maksuhaldur on tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades asunud väärale järeldusele tehingute majandusliku sisu ümberkvalifitseerimise lubatavuse osas.
  22. Täiendavas 17.05.2016 vastuses ja taotlustes (II kd, tl 69-71) viitas kaebaja PRIA 22.01.2014 otsusele nr 13-6/111, millega nõuti Esveko Wood OÜ-lt tagasi metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus summas 63 440 eurot ning selgitas, et 20.12.2013 maksuotsuses tugineti märkimisväärses ulatuses 24.09.2013 läbi viidud investeeringu teostamise kontrolli tulemustele, mille resultaadina jõudis PRIA toetuse tagasinõudmise otsuses järeldusele, et kaebaja on esitanud toetuse taotlemisel ametile valeandmeid. Kaebaja märkis, et vastustaja on esitanud eksitava väite PRIA 25.04.2014 vaideotsuse nr 13-4/72 ning 22.01.2014 otsuse nr 13-6/111 jõusoleku kohta, sest haldusorgani 17.07.2014 otsusega nr 13-6/999 on nimetatud haldusaktid kehtetuks tunnistatud. Tõenditest nähtuvalt on kaevatavas maksuotsuses sisalduvad viited PRIA 24.09.2013 kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele ning kogutud tõenditele muutunud faktilise olukorra tõttu väärad ja asjakohatud, millest tulenevalt põhineb kaevatav MTA 20.
  23. 2013 maksuotsus nr 12.2-3/10938-56 vähemalt osaliselt ebaõigel faktilisel alusel, olles seega õigusvastane.
  24. Täiendavas 30.05.2016 taotluses loobus kaebaja ühe tunnistaja ülekuulamise taotlusest ning palus täiendavate tõenditena võtta haldusaja materjali juurde täiendavad tõendid nende asjaolude esinemise tõendamiseks, mida tunnistaja ülekuulamisel oleks saanud tõendada ja mis kinnitavad, et tehingud kaebaja ja OÜ Baltic Festivals vahel dokumentaalsetes tõendites kirjeldatud ning jäädvustatud seadmete soetamiseks leidsid reaalselt aset. Need viidi lõpule
  25. aasta veebruaris, mil Esveko Wood OÜ-le anti üle viimased seni tarnimata seadmed. PRIA 28.11.2014 läbiviidud investeeringu teostamise kontrolli käigus tehti muuhulgas kindlaks, et kõik 24.09.2013 läbiviidud analoogse kontrolli käigus avastatud puudused, mis olid aluseks 22.01.2014 toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/111 tegemisel, olid likvideeritud ehk teisisõnu olid kõik puuduolevad seadmed selleks ajaks olemas. 4 VASTUSTAJA SEISUKOHT
  26. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega justkui saaks täiendava maksukohustuse määramiseks mingi konkreetse maksu osas olla just seda maksu puudutava korralduse välja andmine. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi argumenti selle kohta, kuidas täiendava korralduse väljaandmine tulumaksukohustust puudutavas osas saanuks kaebaja jaoks maksuhalduri lõplikke seisukohti muuta või mil moel aidanuks tulumaksu kontrollimise alustamise kohta väljaantud korraldus kaebajal määratud maksukohustust vältida. Määratud tulumaksukohustus on seotud käibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli käigus vältimatus seoses tuvastatuga. Tulumaksukohustus oli võimalik määrata käibemaksu kontrolli raames esitatud tõendite alusel. Vastustaja hinnangul ei koorma kontrolli laiendamine maksumaksjat, vaid seda saab teha täiendav maksukohustus. Vastustaja on seisukohal, et ei ole väljunud kontrolliobjekti piirest. Vastustajal on õigus maksu määramiseks kaebuse aluseks olevas maksuotsuses viidatud õiguslikul alusel ning korralduse andmata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja sai tulumaksu määramise kavatsusest teada 13.09.2013 kontrollakti 12.23/10938-46 vahendusel, millele on esitanud ka eriarvamuse koos omapoolsete tõenditega. Seega on täidetud ka MKS § 13 tulenev ärakuulamise põhimõte.
  27. Vastustaja leiab, et kaebaja pahausksus on kontrolli tulemusel tuvastatud. Kaebaja poolt väidetud hoolsuskohustuse täitmist puudutav kohtupraktika kohaldamisele ei kuulu. Kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et arvetel näidatud kaupu ja teenuseid ei ole faktiliselt soetatud ning see nähtub sõnaselgelt ka maksuotsusest. Eksitav on kaebaja väide justkui poleks vaidlust selles, et kaup oli olemas. Kaebaja poolt viidatud kohtupraktika ei anna alust täiendava maksukohustuse määramata jätmiseks olukorras, kus kaebajal on kunagisest varasemast perioodist kontrolliperioodil raamatupidamisarvestuses kajastatud analoogsed kaubad soetatud ja/või ta neid rendib teiselt ettevõttelt.
  28. Vastustaja märgib, et kontrollakti lk 8 nähtub, et Saekaater RIMET elektroonilise mõõdukastiga väljalaskeaastaga 2009 asus eraldi hoones, oli komplektne, töökorras, kuid värvitud täpselt sama värviga (kollane-helepunane) nagu ülejäänud saeraam. Osa detaile ja mootorid olid vanad ja teist värvi. Tehase markeeringut ei olnud, ainult värskelt värvitud oli tekst RIMET 22-3 raami juures. Kuna näidatud seadmed olid vanadest osadest koosnevad ning vaid ülevärvitud, siis ei saa väita, et maksuhaldur nägi arve alusel soetatud kompleksseid seadmeid. Osas mis puudutab aga saekaatri RIMET värvi, siis ei saa rõhutamata jätta, et maksuhalduri ametnikud käisid kohapeal vaatlust läbi viimas 02.11.2012 ning panid kirja sealse olustiku. Eriarvamus ja sellele lisatud tõendid, millest nähtuvalt on seadme värviks saanud beez, näitab ilmekalt, kuidas maksumaksja püüab maksuhaldurit eksitada sest juhul, kui seadmed olid ka vanad (või vanadest detailidest tehtud, millist väidet ei ole kaebaja aga esitanud ning millist asjaolu ei tunnista ka väidetavad allhankijad või seadme valmistajad) ja neid oli üle värvitud
  29. aasta hilissügisel, siis on seadme järjekordse ülevärvimise ainus arvatav eesmärk maksuhalduri jätkuv petmise soov. Asjaolu, et vaatlusprotokoll trükiti valmis maksuhalduri ametiruumides, ei muuda selles kajastatud asjaolusid kuidagi ebausaldusväärseks või ebaõigeks. Kaebaja on lähtunud oma hinnangute andmisel MKS § 72 lg
  30. Vaatlusprotokolli kohaselt toimus vaatlus 02.11.2012 vahemikus kell 10:00-12:
  31. Konkreetse sätte teine osa tähendab seda, vaatluse tulemuste kohta koostatakse protokoll. MKS § 72 lg 4 ei sätesta, et vaatluse tulemused tuleks vaid kohapeal protokollida. T. J. oli kontrolli läbiviimise ajal maksukohustuslase seaduslikuks esindajaks. Seega oli T. J.l esindusõigusest tulenev õigus ja võimalus vaatluse käigus fikseeritud asjaolude vaidlustamiseks, juhul kui ta selleks vajadust nägi. Alles kontrollakti saades vastuväidete esitamine ja seda siis ilmselgelt õigusnõustaja soovitusel, ei saa kuidagi ümber lükata vaatluse käigus kogutud andmete, millest osa on salvestatud ka andmekandjal, õigsust. Maksuhaldur ei ole kohustatud igal konkreetsel juhul kaasama vaatlusele eksperte. Vaatlus toimus nii nagu juba märgitud 5 02.11.
  32. T. J. andis seletusi äriühingu poolt soetatud masinate kohta aga ca nädal varem, s.o 23.10.
  33. Nimetatud seletuses on isik öelnud oma töökohustusteks tehnika korrashoid ja valmistamine ning ka seda, et OÜ-lt Baltic Festivals soetati kõik uued seadmed. Vaatluse käigus aga ühtegi uut seadet kohapeal ei nähtud. T. J. 23.10.2012 antud seletuse kohaselt olevat puudu küll 20 transpordi seadet halgude transpordiks ja kohapeal on veel mingeid seadmeid olemas, mille kohta pole akte tehtud. Samas 02.11.2012 vaatluse raames ühtegi veel kohapeal olevat seadet mille kohta pole akte koostatud, ei esitatud, millest tulenevalt saab teha järelduse, et neid ei olnudki olemas. 23.10.2012 seletuse kohaselt oli OÜ-lt Good Frequency soetatud lisaks pöördalusega kiletamismasinale ka kasutatud halumasin Plax 70S, millised oli Klifton Puit ise müünud OÜ-le Good Frequency ning seadmed olevat juba olemas olnud ennegi ning need vaid tõsteti ühest ruumist teise. 02.11.2012 vaatlusel väitis T. J., et halumasinat veel ei ole olemas.
  34. Vastustaja hinnangul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt tuleks K. S. poolt antud ütlused ümber hinnata. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema tootmishoonetes olnuks korraga rohkem kui üks estakaad ja/või millal uus estakaad juurde tekkis. Kaebaja ei ole tõendanud ka teise etteandeseade olemasolu või vana utiliseerimist, mistõttu on kaebaja väited tõenäoliselt vanast etteandeseadmest esitatud ilmselt kohtu eksitamiseks. Puudub vaidlus selles, et koguaeg tehti tööd vana estakaadiga. K. S. on uue seadme kokkukeevitamist kohapeal vedelenud rauajuppidest tunnistanud ja nimetatud ütluste õigsust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. Lisaks eeltoodule on K. S. väitel tööd tehtud koguaeg samade seadmetega, milline väide kinnitab maksuhalduri seisukohti tehingute mittetoimumisest.
  35. Vastustaja selgitab, et ei ole täiendava maksukohustuse määramisel kunagi lähtunud sellest, kas ja kuna oli väidetaval tehingupartneril võlgnevus maksuhalduri ees. Vastustaja 18.01.2013 korraldusega nr 12.2-3/10938-27 kohustati kaebajat esitama kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, dokumendid mis kinnitavad seadmete transporti ja arved. Vastuseks teabekorraldusele vastati, et on sõlmitud täiendav suuline kokkulepe, et puuduolevad seadmed tarnitakse
  36. aasta juuni lõpuks.
  37. Kaebaja tahtlus seisneb teadlikult katteta arvete raamatupidamisarvestuses kajastamises ning sellest tulenev maksueelis väljendub alusetu sisendkäibemaksu deklareerimises. Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohti justkui oleks käibemaksupettuse vabandavaks asjaoluks PRIA toetuste saamise muud piirangud. Osas, mis puudutab aga PRIA toetusi, siis on konkreetne ametkond koostanud kaebajale 25.04.2014 vaideotsuse nr 13-4/72, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie PRIA 22.01.2014 otsusega nr 13-6/11 taotluse nr 152011650178 määratud toetus, mis nõuti tagasi seetõttu et taotleja on esitanud väidetavate seadmete soetusest teadlikult valeandmeid. Nimetatud vaideotsus on vastustajale teadaolevalt jõustunud edasi kaebamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  38. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 20.12.2013 maksuotsust nr 12.23/10938-56 ja taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis maksuhaldur 10.12.2012 korralduse nr 12.2-3/10938-1 alusel OÜ Esveko Wood käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil
  39. aasta juunist kuni sama aasta augustikuuni ning lähtuvalt 13.06.2013 korraldusest nr 12.2-3/10938-44 ka
  40. aasta maikuus toimunud majandustehinguid osaühinguga Baltic Festivals. Maksuotsusest nähtub, et OÜ Esveko Wood oli kajastanud
  41. aasta maikuu sisendkäibemaksuarvestuses 2612 euro ja 40 sendi suurust käibemaksu seoses OÜ Baltic Festivals nimelt väljastatud ehitustööde arvetega ning sama aasta juuni-, juuli- ja augustikuud puudutavas sisendkäibemaksuarvestuses veel 17 620 suurust summat kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete soetuselt. OÜ Good Frequency arvete pinnalt oli kajastatud kontrollitava perioodi sisendkäibemaksuarvestuses käibemaksu summas 3406 eurot, mida maksuhaldur samuti ei aktsepteerinud, leides, et seadmeid ei soetatud eelnimetatud äriühingult. Seega vähendati vaidlustatud 6 maksuotsusega OÜ Esveko Wood deklaratsioonidel kajastatud sisendkäibemaksu 23 638 eurot ja 40 senti ning otsustati alusetult deklareeritud ja osaühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksusumma tagasi nõuda. Arvestades asjaolu, et vastustaja hinnangul ei soetanud kaebaja kaminapuude tootmiseks vajalikke seadmeid osaühingult Baltic Festivals, kusjuures eelnimetatud äriühing ei saanud osutada ka ehitusteenust, siis määras maksuhaldur vastavatelt väljaminekutelt kui ettevõtlusega mitteseotud kulult täiendavaks tasumiseks 32 269 euro ja 39 sendi suuruse tulumaksu. Eelnimetatud tulumaks seostus nende arvetega, mille pinnalt oli kaebaja kajastanud oma sisendkäibemaksuarvestuses vastavalt 17 620 euro ning 2612 euro ja 40 sendi suuruseid summasid. Mis puutub seadmete soetamisse OÜ-lt Good Frequency, mille puhul Maksu- ja Tolliamet leidis, et nimetatud äriühing ei olnud seadmete tegelikuks müüjaks ja mille tõttu ei aktsepteeritud ka 3406 euro suuruse sisendkäibemaksu deklareerimist, siis vastavate arvete nr 039 ja 040 pinnalt tehtud väljamaksetelt tulumaksu siiski ei määratud, sest halumasin ja pöördalusega kiletusmasin oli OÜ-l Esveko Wood olemas ning seadmete eest tasutud hinda pidas maksuhaldur reaalseks. Maksuhalduri vastavasisuline seisukoht ja põhjendus on esitatud maksuotsuse viieteistkümnendal leheküljel, punktis
  42. Ülejäänu on kokkulangev ehk selles osas, milles ei aktsepteeritud sisendkäibemaksu deklareerimist, leiti ühtlasi ka seda, et tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud kuluga ning määrati kindlaks täiendav tulumaksukohustus. Kaebaja etteheited ja seisukohad taanduvad kokkuvõttes sellele, et kontroll oli ettenähtust ulatuslikum ja oleks pidanud hõlmama üksnes käibemaksu arvestamise ning sisendkäibemaksu maha arvamise õigsust, et tõendite kogumisel esines menetlusnormide eiramist, et mitmetel osundatud vastuoludel ei olnud üldse määravat tähtsust ja et maksuhaldur on teinud haldusakti andmisel ebaõigeid järeldusi, mida kogutud tõendid ei kinnita.
  43. Maksustamise seisukohalt tähenduslikke asjaolusid on kajastatud ka 03.09.2013 kontrollaktis (I kd, tl 34-79), millega oli antud kaebajale ühtlasi eelnev võimalus vastuväidete esitamiseks. Vastava arvamuse ja vastuväidete kokkuvõttev analüüs on vaidlustatud haldusakti lehekülgedel 18-
  44. Maksuhaldur asus seisukohale, et osaühing Esveko Wood kajastas
  45. aasta juuni- ja augustikuu sisendkäibemaksuarvestuses põhjendamatult 17 620 suurust summat, mis seostus kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete ostmisega osaühingult Baltic Festivals. Kauba soetamiseks kulutatud summa põhineb kuuel arvel, mida on kajastatud kokkuvõtlikult kontrollakti neljandal leheküljel paiknevas tabelis ja kokku liidetuna on see 105 720 eurot. Selles sisalduv käibemaks on summas 17 620 eurot. Maksuhaldur tegi kindlaks, et kaebaja ei ole arvete nr A12601, A12603, A12604, A12801, A12803 ja A12804 alusel kaupa saanud ning eesmärgiks oli tekitada läbi näilike tehingute üksnes alusetu käibemaksu enammakse. Hinnang tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele on esitatud kokkuvõtvalt maksuotsuse punktis 1.1.
  46. Asjaolud, mille pinnalt vastustaja nimetatud seisukohale jõudis on esitatud vaidlustatud maksuotsuse lehekülgedel 3-8 ja seda kolmekümne kaheksas vastavasisulises alapunktis. Kohus nõustub maksuhalduri põhiseisukohtadega seonduvalt sellega, et kaminapuude tootmiseks vajalikke seadmeid ei soetatud osaühingult Baltic Festivals ja 17 620 euro suuruse sisendkäibemaksu aktsepteerimata jätmisega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 üle korrata, sest selles osas jääb kaebus rahuldamata.
  47. Maksuhaldur on asunud ka seisukohale, et kaebaja kajastas kontrollitava perioodi sisendkäibemaksuarvestuses põhjendamatult 2612 euro ja 40 sendi suurust käibemaksu seoses OÜ Baltic Festivals nimelt väljastatud ning hoone juurdeehitust ja saepuruhoidla alusplatsi ehitamist puudutavate arvetega nr 12503 ja 12504, sest kontrolli käigus selgunud asjaolud viitasid selgelt sellele, et tegelikult nimetatud äriühing taolist ehitusteenust ei osutanud. Sellekohased faktilised asjaolud ning tõenditele antud hinnang sisaldub vaidlustatud haldusakti punktis 1.1.
  48. Kontsentreeritud kujul on toodud see välja maksuotsuse lehekülgedel 11-12, mille kohta on 13 vastavasisulist alapunkti. Kohus nõustub maksuhalduri eelnimetatud põhiseisukohtadega selles, et arvetel 12503 ja 12504 nimetatud töid ei teostanud OÜ Baltic Festivals ning sisendkäibemaksu 7 vähendamise ja tagasi nõudmisega vastavas ulatuses. Asjakohastele käibemaksuseaduse sätetele on samuti viidatud ning sellekohane õiguslik alus piisavas ulatuses välja toodud. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks vaidlustatud haldusaktis esitatut viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikele 2 üle korrata, sest seonduvalt eelnevalt nimetatud 2612 euro ja 40 sendi suuruse sisendkäibemaksu aktsepteerimata jätmisega ei ole samuti kaebuse rahuldamiseks alust. Samuti nõustub kohus sellega, et vastustaja ei aktsepteerinud kaebaja sisendkäibemaksuarvestuses 3406 euro suuruse käibemaksu deklareerimist lähtuvalt arvetest nr 039 ja 040 ning seonduvalt halumasina ja pöördalusega kiletusseadme väidetava soetamisega osaühingult Good Frequency. Maksuhaldur leidis, et arvetel näidatud müüja ei saanud olla seadmete tegelikuks müüjaks ning on seda ammendavalt põhjendanud maksuotsuse punktis 1.2 ja seitsmeteistkümnes vastavasisulises alapunktis sama haldusakti lehekülgedel 13-
  49. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 ei pea kohus tarvilikuks maksuhalduri seisukohta täiendavalt üle korrata või motiveerida, sest ka selles osas jääb kaebus rahuldamata.
  50. Mis puudutab kontrollitava perioodi käibemaksu vähendamist ja tagasi nõudmist, siis ei ole OÜ Esveko Wood suutnud tõendada, et vaidlusaluste tehingute puhul olid teiseks osapooleks nimelt osaühingud Baltic Festivals või Good Frequency ning maksuhalduri vastavasisulised seisukohad on ümber lükkamata. See tähendab ka seda, et kaebaja ei ole maksukorralduse seaduse § 150 lõikes 1 nimetatud kohustust piisavas ulatuses täitnud. Kaebusest nähtuvalt OÜ Esveko Wood mingil määral ka möönab, et OÜ Baltic Festivals ei pruukinud olla tegelik müüja, kuid leiab, et tegemist ei olnud pahauskse käitumisega. Siinkohal nõustub kohus siiski maksuhalduri seisukohaga, sest maksuotsuse lehekülgedel 3-8 ja 11-12 kajastatud kokkuvõttest ilmneb küllalt selgelt, et OÜ Baltic Festivals nimetatud kaupa ei müünud ning ehitustöid ei teostanud, mis pidi kaebajale ühtlasi ka arusaadav olema. Seejuures on küllalt ilmekas maksuotsuse punkti 1.1.
  51. alapunktis 33 ja punkti 1.1.
  52. alapunktis 13 esitatud kirjeldus selle kohta, kuidas toimus finantseerimine ja kuidas laekunud sularaha pangaautomaadist koheselt sularahas välja võeti. Seadmete värvimist ja värvimise ajahetke puudutavad ning muud detailide tasandile jäävad väited eraldivõetuna võib mõnes osas ka vaieldavaks või ebapiisavaks seisukohaks lugeda, kuid kokkuvõttes ning kogumis need käibemaksu vähendamise suhtes vastu võetud otsustusi ei muuda. Maksuhalduri sellekohaseid seisukohti ei lükka ümber ka 30.05.2016 seisuga haldusasja materjalide juurde esitatud kaks seadmete üleandmisevastuvõtmise akti ning fotod (III kd, tl 82-97). Muude tõendite ja asjaolude taustal ei saa nendest järeldada seda, et kaup soetati osaühingult Baltic Festivals. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud M. A. ütlused olid küllaltki üldised ning nendest ei järeldu samuti seda, et vaidlust puudutavad seadmed soetati OÜ-lt Good Frequency või OÜ-lt Baltic Festivals või et ehitustöid teostas nimelt OÜ Baltic Festivals (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 112-113). Kaebaja heidab vastustajale ette ka tuginemist PRIA 24.09.2013 vaatluse materjalidele, millest nähtus, et seadmed olid vanad, üle värvitud ja osaliselt tarnimata, mistõttu kavatseti toetust tagasi nõuda. Vastava kohtuvaidluse tulemusena osutuski toetuse hilisem tagasinõudmine põhjendamatuks, sest PRIA tunnistas oma 17.07.2014 otsusega investeeringutoetuse tagasi nõudmist puudutava otsuse kehtetuks. Kaebaja on selle otsuse haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitanud (III kd, tl 74). Eelnimetatud otsusest nähtub, et toetuse varasema tagasinõudmise põhjuseks oli tahtlik valeandmete esitamine, kuid Tartu Halduskohtusse esitatud kaebuses välja toodud asjaolude pinnalt ning haldusökonoomika seisukohalt vaadatuna pidas PRIA siiski õigemaks vastavad otsustused ise kehtetuks tunnistada. Kaebaja esitas haldusasja materjali juurde ka PRIA 28.11.2014 kontrollakti, milles on konstateeritud 24.09.2013 täheldatud puuduste kõrvaldamist (III kd, tl 78). Käesoleva vaidluse kontekstis seostub see siiski ainult seadmete tegeliku soetamise tõendamisega, aga mitte otseselt sellega, milline äriühing vastava kauba müüs või et selle müüs OÜ Baltic Festivals. Mõningatel kaebaja seisukohtadel võibki antud juhul olla sisuline tähendus tulumaksu määramise õiguspärasuse kontekstis, kuid see on teine teema. Samuti ei muuda käibemaksu osas midagi kaebaja etteheited seonduvalt K. S. ja K. S. selgituste väidetava ebausaldusväärsusega ega sellega, et vaatlus teostati vahetult enne osade seadmete kohale 8 toimetamist või vaatluse läbiviimise muude menetluslike aspektidega, sest maksuhalduri seisukoht nõuetekohaste arvete puudumisest käibemaksuseaduse § 31 lg 1 ja § 37 tähenduses põhineb erinevatele asjaoludele ning tõenditele antud tervikhinnangul, mida on maksuotsuse punktides 1.1.1 – 1.1.2 ja punktis 2 piisava põhjalikkusega kajastatud, mis on veenev ja mida kaebaja üksikute vaieldavuste esiletoomisega ümber lükanud ei ole. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuhaldur on seonduvalt käibemaksuga ebaõigeid järeldusi teinud.
  53. Tulumaksukohustus oli võimalik määrata kindlaks käibemaksu kontrolli raames esitatud tõendite alusel ning maksuhalduri eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda. See ei vaja ka põhjalikumat motiveerimist. Seega ei ole kaebaja etteheide ettenähtust ulatuslikuma kontrolli läbiviimisest põhjendatud.
  54. Maksu- ja Tolliameti käsitlusest ilmneb, et kaebaja kajastas kontrollitaval perioodil OÜ Baltic Festivals ja OÜ Good Frequency nimelt väljastatud arvete pinnalt sisendkäibemaksu põhjendamatult, sest väidetavad tehingupartnerid ei saanud olla nendeks isikuteks, kes tegelikult seadmeid müüsid ja ehitusteenust osutasid ning see seisukoht on mõistetav. Samas ei järeldu sellest siiski automaatselt seda, et vastavaid seadmeid üleüldse ei soetatud ja et tegemist oli ettevõtlusest väljaviidud rahaga. Mis puutub kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete ostmisesse ja väidetavalt osaühingult Baltic Festivals summas 105 720 eurot, siis seadmete olemasolu kui sellist maksuhaldur tegelikult ei eita. Seadmete olemasolu nähtub üsna selgelt maksuotsuse punktist 2.1, haldusasja juurde esitatud muudest materjalidest ning tunnistajana üle kuulatud M. A. ütlustest (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 113). Erimeelsused on taandunud pigem küsimusele sellest kas seadmed olid uued, millal neid värviti või ei värvitud, millal need täpselt kohale toodi ja paigaldati ning muule sellesarnasele, kuid kauba olemasolus või vähemalt osalises olemasolus ei ole vaidlust olnud. Samas kaebaja ei eitagi, et seadmed ei olnud täiesti uued, et osa kaupa saadi kätte hilinenult ja seadmete värvimine toimus kulude kokkuhoidmise eesmärgil (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 112-115). Kauba hilinemisele viitab ka PRIA varasemate otsustuste kehtetuks tunnistamine ning 28.11.2014 kontrollakt (III kd, tl 78), mille osaühing Esveko Wood esitas, kusjuures tulumaksu kontekstis on see tõlgendatav kaebaja seisukohtade kasuks. Lähtuvalt eelnimetatust võib tekkida küll küsimus kauba soetamisele kulutatud summa põhjendatusest, kuid sellega kaasneb ka küsimus väljamakse täies ulatuses tulumaksuga maksustamise lubatavusest. Kaebaja on osundanud seoses eelnimetatuga Riigikohtu 14.05.2012 lahendi nr 3-3-1-12-12 punktile 18, milles on viitega haldusasja nr 3-3-1-60-11 punktile 33 selgitatud, et olukorras, kus kaup on saadud väljamakse alusel, tuleb tulumaksu määramiseks viia maksustamine läbi hindamise teel. Hindamise eesmärgiks on selgitada välja kui palju pidi äriühing olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest maksma, sest üldjuhul ei ole mõistlik eeldada, et see saadi tasuta. Maksuhaldur ei nõustunud käibemaksu kontekstis kaebajaga ka selles, et arvete nr 039 ja 040 alusel soetati seadmed OÜ-lt Good Frequency ning leidis, et nimetatud äriühing ei olnud seadmete tegelikuks müüjaks, kuid arvestades seadmete olemasolu, tulumaksu siiski ei määratud. Selline otsustus muidugi kaebaja õigusi ei riku, kuid teisalt ilmneb maksuhalduri seisukohtade ebajärjekindlus või vastuolulisus kui ühtede tehingute puhul maksustatakse väljamakse tulumaksuga ja teiste puhul mitte. Seoses eelnimetatuga on maksuhaldur küll märkinud, et pidas seadmete hinda reaalseks, kuid see on mõnevõrra teistsuguse rõhuasetusega teema. Kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete hinna mittevastavuse korral oleks maksuhaldur saanud seda hindamise teel kindlaks teha. Antud juhul ei ole vastustaja hindamist läbi viinud ning väljamakse täies ulatuses tulumaksuga maksustamine ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb vaidlustatud haldusakt nendelt väljamaksetelt määratud ja maksuotsuse punktis 2.1 kajastatud 28 102 euro ja 78 sendi suuruse tulumaksu määramist puudutavas osas tühistada. Samas on väidetavalt soetatud ehitusteenuse puhul olukord mõnevõrra teistsugune ning tulumaksu määramine põhjendatud. 4166 euro ja 61 sendi suuruse tulumaksu määramist on piisavalt põhjendatud maksuotsuse punktis 2.2 ja kohus ei pea vajalikuks seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 üle korrata, 9 sest selles osas jääb kaebus rahuldamata. Eelnevalt osundatud Riigikohtu 14.05.2012 lahendi nr 3-31-12-12 punktis 18 on selgitatud seonduvalt teenuste maksustamisega veel täiendavalt, et olukorras, kus äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (kauba valmistamine, ehitustööd), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse täies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Antud juhul ei olnud teenust osutanud isikud usaldusväärselt tuvastatavad ning seetõttu nõustub kohus ka maksuhalduri seisukohaga selles, et tulumaksu määramine hindamise teel ei olnud taolises situatsioonis vajalik.
  55. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Maksuotsus tuleb tühistada selles osas, mis puudutab täiendava tulumaksu määramist summas 28 102 eurot ja 78 senti seonduvalt kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete soetamisega.
  56. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaebaja taotleb tasutud riigilõivude väljamõistmist 765 euro suuruses summas ning õigusabikulude väljamõistmist summas 1765 eurot. Õigusabikulude summas sisaldub ka käibemaks. Seega on vastav menetluskulu kokku 2530 eurot. Vastustaja ei ole seonduvalt menetluskulu suuruse kui sellisega vastuväiteid esitanud. Õigusabikulu ei saa samuti ülemääraseks pidada. Seega tuleb menetluskulu vastustajalt välja mõista vastavalt sellele proportsioonile, milles kaebus rahuldati. Maksuotsusega vähendati deklareeritud sisendkäibemaksu summas 23 638 eurot ja 40 senti ning määrati täiendavat tulumaksu summas 32 269 eurot ja 39 senti, millest 28 102 euro ja 78 sendi suurune summa seonduvalt kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete soetamisega määrati põhjendamatult. Seega tuleb vastustajalt kaebaja taotletud õigusabikuludest ja vastavatest riigilõivudest menetluskuluna kaebaja kasuks välja mõista 1271 eurot ja 83 senti. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik Jõustus Riigikohtu 07.06.2018 otsusega. RESOLUTSIOON
  57. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
  58. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  59. juuni
  60. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  61. septembri
  62. a otsused osas, milles jäeti kaebus OÜ Good Frequency väljastatud arveid puudutavas osas rahuldamata, ning menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.
  63. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada vastavas osas kaebus ning tühistada Maksuja Tolliameti
  64. detsembri
  65. a maksuotsus nr 12.2-3/10938-56 osas, milles vähendati Esveko Wood OÜ
  66. a juunikuu eest deklareeritud sisendkäibemaksu 3406 euro võrra.
  67. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Esveko Wood OÜ kasuks välja menetluskulud 2140 eurot.
  68. Tagastada kautsjon. 10 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.