TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-2499 Määruse kuupäev 8. detsember 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi MM kaebus Tartu Vangla kodukorra p 7.2

§ 11lg 8).

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtule laekus
2. oktoobril
3. a MM kaebus Tartu Vangla direktori
4. aprilli
5. a käskkirjaga nr 1-3/61 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.2.
6. peale. Nimetatud sätte kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot või magnetofoni). Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6 põhiseadusevastaseks, kuna tema arvates piirab see PS §-st 32, § 44 lg-st 1 ja § 45 lg-st 1 tulenevaid õigusi, rikub PS §-st 14 tulenevat hea halduse tava ning PS § 3 lg-st 1 tulenevat halduse legaalsuse põhimõtet. Samuti palub kaebaja tunnistada Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
7. õigusvastaseks ja tühiseks põhjusel, et seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Lisaks palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla direktori tegevuse Tartu Vangla kodukorra p-st 7.2.
8. sätestatud piirangu kehtestamisel, sest see on kaebaja arvates kehtestatud seadusi ja volitusnorme eirates, selles kehtestatud piirang on ebavajalik ning inimväärikust alandav. Nimetatud piirangut kehtestades on Tartu Vangla direktor kaebaja arvates rikkunud ATS §-s 59 ja 62, VangS §-i 41, Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p-te 2 ja 7 ning HMS § 56 lg-s 2 sätestatut. Kaebaja märgib, et piirang omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele peab ka kinnipeetavate suhtes tulenema otse seadusest ning selle võib väiksemate piirangute puhul kehtestada seadusest tuleneva volitusnormi alusel määrusega, mitte aga Tartu Vangla direktori üldkorraldusega. Kaebuse täpsustuses märgib MM, et
9. oktoobril
10. a vanglast vabanenud K. Sutt tahtis talle jätta Zilette Fusioni habemeajamiskomplekti, ent kaebaja ei julgenud seda distsiplinaarkaristust kartes endale võtta.
11. Tartu Halduskohus tagastas
12. novembri
13. a määrusega MM kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 1 alusel põhjusel, et kaebajal on läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6 tühistamiskaebuse osas.

2. detsembril
3. a laekus Tartu Halduskohtule MM määruskaebus, milles ta palub tühistada
4. novembri
5. a määruse. Kaebaja leiab määruskaebuses, et kohus oleks pidanud tema kaebuse nõuet käsitlema õigusvastasuse tuvastamiskaebusena. Kaebaja arvates HMS § 63 lg 4,

§ 9

lg 5 ja PS § 15 annavad talle õiguse esitada kolme aasta jooksul kohtule tuvastamiskaebuse ilma vaidemenetlust läbimata. Kaebaja selgitab, et kui kohus tuvastab, et kõnealune Tartu Vangla kodukorra p 7.2.

1. on antud volitusi ületades, ebapädeva haldusorgani poolt ja see on vastuolus Põhiseadusega, muutub see punkt automaatselt õigustühiseks. Kaebaja on ka märkinud, et soovib tuvastada vangla direktori poolt toime pandud õigusrikkumisi, et nende alusel saaks algatada distsiplinaar- või kohtumenetluse KarS § 324 alusel.
2. Tartu Halduskohus rahuldas
3. detsembri
4. a määrusega MM määruskaebuse ning tühistas
5. novembri
6. a määruse, kuna õigusvastasuse tuvastamiskaebuse osas ei pea enne kohtusse pöördumist läbima VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Seetõttu ei olnud õigustatud tagastada MM kaebust

§ 11lg 31 p 1 alusel.

Kohtu seisukoht

1. Halduskohus on seisukohal, et MM kaebus Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
2. õigusvastasuse tuvastamiseks ja taotlus normi põhiseadusega vastuolu tuvastamiseks ning Tartu Vangla direktori tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
3. väljaandmisel tuleb

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

6.

§ 11

lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 7

lg 1 teisest lauselt tulenevalt tuvastamiskaebuse puhul puudub kaebeõigus juhul, kui kaebajal ei ole põhjendatud huvi asjaolu tuvastamise suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on

1. veebruari
2. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-100-09 öelnud, et juhul kui kohus on seisukohal, et isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi, tuleb kaebus

§ 11lg 31 lg 5 alusel määrusega tagastada.

1. aprilli
2. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-100-09 on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud ilmselgelt põhjendatud huvi puudumise korral kaebuse tagastamist, et halduskohus võib tagastada kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll 2 ära näidatud, kuid on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel.
3. MM kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
4. õigusvastasuse tuvastamiskaebuse esitamisel saavutada nimetatud sätte tühisus. Tuvastamine aga on pelgalt juriidilise fakti kindlakstegemine, millel ei ole vahetuid õiguslikke tagajärgi. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
5. õigusvastasuse tuvastamise korral jääb nimetatud haldusakt kehtima ja see ei too kaasa haldusakti tühisust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal ilmselgelt puudub põhjendatud huvi Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
6. õigusvastasuse tuvastamiskaebuse esitamiseks.
7. Eraldi taotlusena on kaebaja soovinud, et kohus tuvastaks Tartu Vangla direktori tegevuse õigusvastasuse Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
8. sätestatud piirangu kehtestamisel. Nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on kaebaja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt see, et selle alusel saaks algatada distsiplinaar- või kohtumenetluse KarS § 324 alusel. Kohus märgib, et üldjuhul saab menetlustoimingu vaidlustada kohtus koos lõpliku haldusaktiga ehk antud juhul Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
9. vaidlustamisega. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud vaid siis, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks. Kuna käesoleval juhul on Tartu Vangla direktori poolt välja antud lõplik haldusakt ehk Tartu Vangla kodukord, siis ei saa nimetatud haldusakti väljaandmisel tehtavaid toiminguid eraldi vaidlustada. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetaval puudub seadusest tulenev subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist, mistõttu see ei saa olla kaebuse põhjendatud huviks. Kui kaebaja leiab, et tema suhtes on vangla administratsiooni poolt toime pandud karistusseadustikus sätestatud süütegu, siis on kaebajal võimalik pöörduda uurimisasutuse või prokuratuuri poole.MM kaebus eelnevalt käsitletud nõuete osas ei ole halduskohtus menetletav, siis ei saa kohus eraldi menetleda ka kaebaja taotlust tunnistada Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
10. põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus selgitab, et halduskohtul on õigus jätta iga seaduse või muu õigustloov akt põhiseadusega vastuolu korral kohaldamata üksnes konkreetse kohtuasja lahendamisel. Eraldi nõudena see halduskohtus lubatav ei ole.
11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 11lg 31 p-st 5 tagastab kohus MM kaebuse.

Maare Aloe Kohtunik 3