2-18-3406/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3406 Tsiviilasi G G ja A G hagi O G vastu kohtulahendiga väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 1 997,82 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 A G, isikukood *, elukoht * Hageja 2 G G, isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja N G, isikukood *, elukoht * Hagejate lepinguline esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kadi Sitska, Liis Suik Advokaadibüroo Kostja O G, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja Andrus Post Kirjalikku menetlusse määramise aeg 04.04.2018.a RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Suurendada alates 05.03.2018.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1066764 kostjalt O G’lt hageja A G kasuks väljamõistetud igakuist elatist 139,01 eurolt 165 euroni kuus kuni hageja A G täisealiseks saamiseni *
4. Suurendada alates 05.03.2018.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1066764 kostjalt O G’lt hageja G G kasuks väljamõistetud igakuist elatist 139,01 eurolt 165 euroni kuus kuni hageja G G täisealiseks saamiseni *
5. Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. 1 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1.Pärnu Maakohtu 26.07.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-6676 suurendati hageja 1 kasuks väljamõistetud elatist 139,01 euroni kuus ning mõisteti hageja 2 kasuks kostjalt välja elatis 139,01 eurot kuus. Elatis mõisteti välja kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad elavad koos ema N G’ga. Hagejate ema sissetulekuks on töötasu 860 eurot ja lastetoetus mõlemale lapsele kokku 100 eurot. Kostjal ei ole tervisega probleeme ning kostja ei ole töövõimetu. Kostja töötab ehitajana ning tal on olemas C-kategooria juhiluba, mis võimaldab leida täiendavat sissetulekut. Samuti on kostja kahe noorema lapse ema töövõimeline. Kostja tasub läbi kohtutäituri elatist 139 eurot kuus, mis on väiksem kui elatise alammäär, milleks on ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Laste vajadusi ei ole vaja tõendada, kui nõutakse elatist alammääras, millele on Riigikohus viidanud lahendis 3-2-1-78-13 punktis
6. Alates
7. aastast on kuupalga alammäär 500 eurot, mistõttu on miinimumelatis 250 eurot kuus. Eeltoodu alusel palusid hagejad suurendada kohtuotsusega väljamõistatud elatist kummagi hageja kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.
8. 12.04.2018.a. täiendasid hagejad oma seisukohti. Ühe hageja eluasemekuludeks on 240,25 eurot kuus, sidekulud on 15 eurot kuus. Kummagi hageja toidule kulub 150 eurot kuus. Tervishoiukulud on kummalegi hagejale 15 eurot ning hügieenikulud samuti 15 eurot kuus. Koolikohustuse täitmise kulud on 50 eurot kuus, riiete ja jalanõude kulud 80 eurot kuus. Huviringi kulud on hageja 1 puhul 96 eurot kuus ja hageja 2 puhul 40 eurot kuus. Kulutused vabale ajale on 25 eurot. Majapidamistarvete kulud on 5 eurot ja kodutehnika kulud samuti 5 eurot kuus. Kokku on hageja 1 kuludeks igakuiselt 696 eurot ja hageja 2 kuludeks 640 eurot kuus. Eeltoodu alusel on hagejad seisukohal, et ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine väiksemas määras kui 250 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel 250 eurot kuus jääks ema kanda ikkagi rohkem kulusid kui isa kanda. Kostja vastuväited 2 3.Kostja vaidleb vastu elatise suurendamisele hagejate poolt taotletud määras. Kostja on nõus tasuma kummagi hageja kasuks elatist 150 eurot kuus. Kostja on töötu. Tema viimane töökoht oli * OÜ, kus kostja töötas novembrist 2017 kuni 2018 aasta märtsi alguseni. Ka enne töötamist oli kostja töötu ning sai * Vallavalitsusest toimetulekutoetust. Kokku on kostjal neli alaealist ülalpeetavat. Arvestades, et kostja peab kõiki oma lapsi võrdselt üleval pidama, oleks kostja kohustus maksta laste ülalpidamiseks 1 000 eurot kuus. Nimetatud kohustus ei ole jõukohane ka Läänemaa tingimustes väga head palka (1000 eurot kuus netos) saavate inimeste jaoks. Kui kostja töötas * OÜ-s oli tema sissetulek 607,47 eurot kuus netotasuna. Kohaldamisele kuuluvad PKS §102 lg 1 ja 2 sätted, sest kostjal ei ole isegi keskmise töötasu puhul võimalik tasuda elatist hagejate poolt nõutud määras kahjustamata oma teise kahe lapse ülalpidamist. Hagejatel on mastaabisäästust tulenevalt väiksemad vajadused kui elatise alammäär. Arvestades, et kumbki vanem peab panustama võrdselt, oleks kahe lapse puhul kokku nende ülalpidamiseks makstav summa 1000 eurot, mis on rohkem kui laste tegelikud vajadused. Kohtuotsuse põhjendused 4.Hageja 1 A G kasuks on kostjalt O G’lt välja mõistetud elatis 139,01 eurot kuus. Samas summas on kostjalt välja mõistetud elatis hageja 2 kasuks Pärnu Maakohtu 26.07.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 sätestab jõustunud otsuse muutmise korduvate kohustuste osas. Kohtu hinnangul on hagi esitatud TsMS § 459 alusel. Hagejad tuginevad asjaolule, et elatise alammäär on käesoleval ajal 250 eurot kuus. Seetõttu paluvad hagejad suurendada väljamõistetud elatist. 5.Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär on Vabariigi Valitsuse 21.12.
10. a määruse nr 189 § 1 alusel
11. aastal 500 eurot kuus, seega ½ sellest käesoleval aastal on 250 eurot. 6.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja A G sündinud *, tema isa on O G ja ema N G /tlk 12/. Hageja G G on sündinud *, tema isa on O G ja ema N G /tl 11/. Eeltooduga on tõendatud, et hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud esitama kohtule hagi ülalpidamise nõudes kostja vastu. 7.Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. M O on sündinud * ja R G on sündinud * /tl 14/. Seega on kostjal kokku neli alaealist last, kelle ülalpidamist on kostja kohustatud tagama tulenevalt PKS §-st
12. 3
13. Pooled vaidlevad, kas kostja on kohustatud maksma elatis alammääras, mis käesoleval ajal on 250 eurot kuus või esinevad PKS § 102 lg 2 sätestatud alused. PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9.Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta töötuna ja tööotsijana arvel alates 07.03.2018.a. ning ta ei saa hetkel töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kostja ei ole kohtule avaldanud, kas tööleping temaga lõpetati tema enda initsiatiivil või tööandja initsiatiivil. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et ta on töövõimeline ning tal on Ckategooria juhiluba. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostjal keskeriharidus. Seega ei ole takistusi, et kostja saaks teenida sissetulekuna vähemalt keskmist palka. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest nähtub, et Töötukassa on teinud kostjale väljamakseid seoses koolitusega. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et kostja on osalenud Töötukassa poolt korraldatavatel koolitustel, et täiendada oma oskusi paremaks läbilöömiseks tööjõuturul. 10.TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Statistikaameti andmetel oli (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA5321)
14. aastal Läänemaal keskmine brutokuupalk 1017 eurot ja netokuupalk 826 eurot. Kuna kostjal on keskeriharidus, lisaks C-kategooria juhiluba ning kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et kostjal on takistusi vähemalt keskmise töötasu teenimiseks, siis ei arvesta kohus kostja väidetega, et tal puudub käesoleval ajal sissetulek. Kostja nelja alaealise lapse vanemana on kohustatud tagama oma lastele ülalpidamise. Seetõttu arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmisel, et kostja on suuteline teenima vähemalt keskmist netosissetulekut so 826 eurot kuus. Riigikohus lahendi 2-16-2343/41 punktis 13 märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
17. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on palk 860 eurot kuus. Arvestades, et keskmine netosissetulek on Läänemaal käesoleval ajal 826 eurot kuus, siis on põhjendatud asuda seisukohale et vanemate varalised võimalused on võrdsed, kuid erinevus on ülalpeetavate arvus.
18. Kostja on kohustatud üleval pidama ennast ja nelja last. Seega jääb keskmise töötasu saamisel iga isiku ülalpidamiseks kostjal 165 eurot ( 826/5). Kohus nõustub kostjaga, et ka 4 keskmise palga saamisel, ei ole tal võimalik pidada hagejaid üleval seaduses sätestatud elatise alammääras, sest siis jääks tema kaks teist last varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad hagejad. Hagejate seadusliku esindaja väide, et teiste laste ema on töövõimeline, ei anna samuti alust kostjalt elatise väljamõistmiseks elatise alammääras. Hagejate ülalpidamise kohustus lasub kostjal, mitte aga kostja kahe teise lapse emal. Kohus leiab, et arvestades kostja ülalpeetavate arvu, on põhjendatud kostjalt elatise suurendamine 139,01 eurolt kuus 165 euroni kuus kummagi hageja kasuks. Seega kuulub kohaldamisele PKS § 102 lg 2 osas, mis sätestab et mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel elatise alammääras, jääks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
19. Kohus on teinud TsMS § 230 lg 3 alusel päringu kinnistusraamatusse, e-maksuametisse ja maanteeametisse, kust saadud vastuste kohaselt kostja ei ole kinnisasjade ega mootorsõidukite omanik /tl 135-138/. Seega puuduvad kohtul andmed, et kostjale kulub muud vara, mille arvelt elatist maksta.
20. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on samuti keskmises määras. Arvestades, et mõlemad vanemad peaksid eelduslikult panustama laste ülalpidamisse võrdselt, siis on ühe hageja ülalpidamiseks kokku 330 eurot kuus ning kahe lapse peale kokku 660 eurot. Hagi kohaselt saab hagejate seaduslik esindaja ka riiklikke lastetoetusi igakuiselt summas 100 eurot. Kokku on võimalik kasutada laste ülalpidamiseks seega 760 eurot kuus, mis lapse kohta teeb 380 eurot kuus.
21. Kohus on seisukohal, et 380 eurot kuus lapse ülalpidamiseks, mis moodustab 46% keskmisest Läänemaa netosissetulekust, on mõistlik summa. Kohus nõustub kostjaga, et kahe lapse puhul tuleb arvestada ka mastaabisäästu.
22. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, suurendades kummagi hageja kasuks väljamõistetud elatist 165 euroni kuus.
23. Hagihind on 1 997,82 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda, Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Ruth Sild kohtunik 6