← Eesti

3-17-2189/18

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Haldusasja number 3-17-2189 Määruse kuupäev ja koht

  1. aprill 2018, Tartu Kohtunik Janar Jäätma Haldusasi Andrei Zertsovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks RESOLUTSIOON
  2. Tagastada Andrei Zertsovi kaebus.
  3. Jätta taotlus koopiate saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  4. Andrei Zertsov esitas
  5. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt viibis A. Zertsov
  6. märtsist-
  7. märtsini 2017 kartserikambrisse nr
  8. Kaebaja viibis
  9. augustist-
  10. augustini 2017 kartserikambris nr
  11. Kaebaja on seisukohal, et vangla solvas ja alandas teda ning rikkus tema elukvaliteeti, kuna kamber oli määritud väljaheitega. A. Zertsov taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.
  12. Tartu Halduskohus jättis
  13. märtsi 2018 määrusega A. Zertsovi menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas tasuma riigilõivu 250 eurot viie päeva jooksul määruse jõustumisest. Halduskohtu määrus jõustus
  14. märtsil
  15. Riigilõiv tuli tasuda hiljemalt
  16. märtsil
  17. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kohtule vastanud ega riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise vältimatu eeltingimus. Seega tuleb Andrei Zertsovi kaebus tagastada (halduskohtumenetluse seadustik § 121 lg 1 p 2).
  18. A. Zertsov esitas
  19. märtsil 2018 taotluse koopiate väljastamiseks (taotlus Tartu Vanglale
  20. august 2017; taotlus Tartu Halduskohtule
  21. oktoober 2017; taotlus Tartu Halduskohtule
  22. november 2017; pöördumine Tartu Halduskohtule
  23. veebruar 2018, s.o kokku 9 lehel). Taotluse esitaja palub koopiaid, et asi edasi kaevata.
  24. A. Zertsov taotleb kohtult koopiaid enda poolt koostatud erinevatest pöördumistest vanglale ja kohtule. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja
  25. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakiri (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-59-16, p 13).
  26. Kohtu arvates puudub taotluse esitajal käesoleval hetkel vajadus taotluses esitatud dokumentidest koopiate saamiseks, kuna nende sisu on talle teada. Samuti oli tal võimalik enne kaebuse kohtule esitamist teha sellest nt käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Taotluse esitaja ei ole ka taotluses esitanud selliseid põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et koopiate väljastamata jätmine tooks kaasa kaebaja õiguste rikkumise.
  27. A. Zertsov märgib, et vajab koopiad edasikaebamiseks. Kui isik soovib esitada määruskaebust nt kaebuse tagastamise määruse peale ja lisada koopiad, selleks puudub vajadus. Taotluses märgitud dokumendid on haldusasja toimikus olemas. Halduskohus juhib täiendavalt tähelepanu, et Tartu Ringkonnakohtu
  28. märtsi 2018 määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
  29. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A. Zertsovi taotluse koopiate väljastamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.