Obsah (11)

§ 114§ 415§ 68§ 65§ 184§ 199§ 274§ 201§ 63§ 64§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-5456 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi

§ 114

lg 1 p 5, 6; § 184 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 201 lg 2 p.1, 4; § 274 lg 2 p 4; § 344 lg 1; § 345 lg 1 ja Dmitri Baranovi süüdistuses

§ 114

lg 1 p 5,6 ; § 199 lg 2 p 7, 9; § 201 lg 2 p 1,4; § 344 lg 1; § 345 lg 1järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatava Artur Ovsjannikov’i kaitsja advokaat Toomas Pilt Süüdistatav Artur Ovsjannikov, isikukood: 38503250346; kodakondsus Eesti Vabariigi; emakeel vene keel; töökoht: ei tööta; elukoht: viibib Tartu Vanglas; karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust neist viimati: 04.11.2009 Harju Maakohtu poolt

§ 415lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1a 3k 27p,

§ 65lg 1 alusel vangistusega 7a 1k 23p, karistusaja algus 05.12.2008.

Viru Maakohtu 14.01.2015.a määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni 28.01.

1. Vabanes Tallinna Vanglast 27.01.
2. Harju Maakohtu 17.02.2016 määrusega pöörati ärakandmata karistus 1aasta ja 1 päev vangistust täitmisele alates 22.03.
3. Tõkend: vahistamine alates 21.03.2017.a (kriminaalasjas nr 1-09-4205 pöörati karistus täitmisele, mida kandis kuni 23.03.2017.a). Prokurör Natalia Miilvee Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON
4. Jätta süüdistatava Artur Ovsjannikov’i põhjendamatu läbi vaatamata. kaitsja apellatsioon kui ilmselt 1
5. Määrata Advokaadibüroole Oja, Nõu ja Partnerid (reg. number 10406358) seoses advokaat Toomas Pildi poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 180,00 (sada kaheksakümmend) eurot.
6. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Artur Ovsjannikov’ilt Eesti Vabariigi kasuks 180,00 (sada kaheksakümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE
7. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu 17.01.
9. a otsusega üldmenetluses tunnistati Artur Ovsjannikov süüdi

§ 114

lg 1 p 5,6 järgi ning karistati teda 11 (üheteistkümne) aasta pikkuse vangistusega. Mõisteti Artur Ovsjannikov süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistati teda 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. Mõisteti Artur Ovsjannikov süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 ,9 järgi ning karistati teda 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. Mõisteti Artur Ovsjannikov süüdi

§ 274lg 2 p 4 järgi ning karistati teda 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega.

Mõisteti Artur Ovsjannikov süüdi

§ 201

lg 2 p 1, 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel karistati teda 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 13 (kolmeteistkümne) aasta pikkune vangistus.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 24.

märtsist 2017.a. karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti

1. märts 2017.a. ESITATUD APELLATSIOON
2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava Artur Ovsjannikov’i kaitsja vandeadvokaat Toomas Pilt, kes vaidlustab kohtuotsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja on seisukohal, et Artur Ovsjannikovile

§ 114

lg 1 p 5, 6 järgi mõistetud karistus on liiga raske ja sellest tulenevalt on liiga raske ka

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks saadud 13 aasta pikkune vangistus. Kaitsja leiab, et Artur Ovsjannikovi süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka eelnevate sündmustega, mille käigus IO Artur Ovsjannikovile võlgu jäi ja viimane sellest tulenevalt jäi omakorda võlgu isikutele, kellelt ta oli IO soovitusel raha laenanud. Kuna IO oli Artur Ovsjannikovi petnud, siis hakati mingi aja pärast Artur Ovsjannikovi ähvardama, lubati talt 2 võtta auto ära, teda püüti sundida narkootikume Soome vedama ning ähvardati teda ennast ja tema lähedasi füüsilise vägivallaga. Eeltoodust tulenevalt kaitsja on seisukohal, et Artur Ovsjannikovi süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka IO eelneva käitumise ja tema ebaseadusliku tegevusega ja neid asjaolusid arvesse võttes oleks võimalik ka Artur Ovsjannikovile

§ 114lg 1 p 5 ja 6 järgi mõista kergem karistus.

Kaitsja on seisukohal, et Artur Ovsajnnikovi puhul esinevad alljärgnevad karistust kergendavad asjaolud: 1)

§ 57

lg 1 p 2 – süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus; 2)

§ 57

lg 1 p 4 – süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 3)

§ 57lg 1 p 5 – süüteo toimepanemine ähvarduse ja sunni mõjul.

Maakohus on oma otsuses arvesse võtnud ainult süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Ülejäänud karistust kergendavatele asjaoludele ei ole kohus eraldi hinnangut andnud. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Artur Ovsjannikovi suhtes on ainult võimalik saavutada karistuse eesmärki, mõistes talle liitkaristuseks 13 aasta pikkune tähtajaline vangistus. Kohus ei ole kaitsja hinnangul veenvalt põhjendanud, miks just selline mõistetud vangistusmäär on ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja hinnangul on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka oluliselt lühema karistuse mõistmisega. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 17.01.2018.a. otsus osaliselt Artur Ovsjannikovile karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistavale kergem karistus

§ 114

lg 1 p 5, 6 järgi ning sellega seoses mõista ka

§ 64lg 1 alusel kergem liitkaristus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
2. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks karistuse mõistmise osas.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega 3 seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on õigustatult leidnud, et A. Ovsjannikovi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on keskmisest suurem. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kaitsja poolt apellatsioonis välja toodud argumendid, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

lg 1 p 4,5 tähenduses on paljasõnalised ega toetu maakohtu poolt hinnatud tõenditele. Ringkonnakohus märgib, et A. Ovsjannikovile inkrimineeritud raskeima kuriteoepisoodi

§ 114

järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 14-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1-20-16 asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Olukorras, kus A. Ovsjannikov on süüdi mõistetud kuritegude toimepanemises

§ 114

lg 1 p 5, 6; § 184 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 201 lg 2 p.1, 4; § 274 lg 2 p 4; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning temale on mõistetud

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus alla raskeima kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, on alusetu ning perspektiivitu rääkida süüdistatavale mõistetud liiga raskest karistusest. Kohtukolleegiumi veendumusel, maakohus on alla raskeima kuriteo koosseisu sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral A. Ovsjannikovi süü suurust ning karistust kergendavat asjaolu. Maakohtu lõppjäreldus A. Ovsjannikovile karistuse mõistmise osas ei kuulu seega süüdistatava kaitsja apellatsiooni alusel muutmisele.

1. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 330 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsusega tutvumise ajakuluks 2,5 tundi ning apellatsiooni koostamine ajakuluks 3 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtukolleegium peab põhjendatuks maakohtu otsusega tutvumise ajakuluks 2 tundi ning mõistetud karistuse osas apellatsiooni koostamise mõistlikuks ajakuluks 1 tund, seega kokku 3 tundi (s.o. 180 € sh käibemaks). KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu A. Ovsjannikovi kanda. allkirjastatud digitaalselt 4