1-17-9970/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9970 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Külli Zimm ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Martin Villemsi osas vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Martin Villems, isikukood: 37102282734, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja kestus: 15.11.2017-16.10.2022 Ei soovi kaugkohtuistung 02.05.2018 RESOLUTSIOON Jätta Martin Villems temale Tartu Maakohtu 15.11.2017 lahendiga nr 1-17-9970 mõistetud vangistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 15.11.2017 määrusega võttis kohus seisukoha isiku karistuste liitmise osas. Määrusega suurendati KarS § 65 lg 1 alusel Martin Villemsile Tartu Maakohtu 04.09.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2410 mõistetud 10 aasta 1 kuu pikkust vangistust temale Hispaania Kuningriigi 22.02.
3. a kohtuotsusega mõistetud 3 aasta pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 1 kuu vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Martin Villemsi ärakantud karistusaeg Hispaania Kuningriigi kohtuotsuse järgi, s.o 2 aastat 29 päeva vangistust ning ärakantud karistusaeg Tartu Maakohtu 04.09.
4. a otsuse järgi (
5. maist
6. a kuni
7. septembrini
8. a ja
9. veebruarist
10. a kuni
11. novembrini
12. a), s.o 6 aastat 1 kuu vangistust ning alates 15.11.2017 kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 11 kuud 1 päev vangistust. 14.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Villemsi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskonna turvalisus, rahvatervis (mitte konkreetsed isikud). Oht seisneb ühiskonna turvalisuse ohtu seadmises (tulirelva ja selle laskemoona ebaseaduslik käitlemine), narkootikumide levitamisele kaasaaitamises (hankimine, tarvitamine ja võimalik edasilevitamine). Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Samuti juhul, kui isikul tekivad majanduslikud raskused või näeb soodsat võimalust tulu saamiseks. Juhul, kui jätkab suhtlemist kriminaalsete tuttavatega ning ei muuda oma kuritegelikke hoiakuid. Oht on tõenäoline kui kinnipeetav ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning ei mõista kuritegeliku käitumise ajendeid ja tagajärgi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 38%. Seega, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tartu vangla kinnipeetav Martin Villemsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistuses
13. korda ja erinevate asjade eest: relvad, kanep ja Hispaaniast midagi. On kokku 9 aastat vangistuses olnud. On omandanud keevitaja eriala, lõpetab puidu eriala
14. juunil, töötanud majandustöödel ja sööklas. Avavanglaga on kummaline asi, kus hiljuti suurendati ohtlikkust ja on nüüd kõrgohtlik, mistõttu sinna üleviimine on välistatud. 2016 ei olnud ohtlik ja nüüd suurendati 10% ohtlikust. Ei saanud enam ülikooliski käia, õppis ajalugu ja õigust. Viimane distsiplinaarkaristus oli üle 4 aasta tagasi. Vabastav hingamine lõpetati ära, kuna ei ole õpetajat enam, aga joogas käib edasi. Hetkel ei tööta, vangla ei ole leidnud tööd. Vabanemisjärgne elukoht kuulub isale ja seal elavad isa, õde ja vend. Läbisaamine on normaalne, suhtleb ema ja isaga telefoni teel, õde on pidevalt Brüsselis. Külas ei ole keegi käinud, kuna kinnipeetav ei ole soovinud, et vanglasse tullakse, see ei ole meeldiv kogemus. Vabanedes asuks tööle XXX ekspordi spetsialistina. Narkootikume ei ole 9 aastat tarvitanud ja usub, et Sir E.Johnil on õigus, kui ütleb, et kõik, kes 50ndates eluaastates narkootikume tarvitavad, on naeruväärsed. Elektroonilise valve kohta teab, et teda aheldatakse masina külge teatud raadiusega ja kogu liikumine peab olema kooskõlastatud kriminaalhooldajaga. Sõpru on palju, võib nimetada palju advokaate, kes on kursusekaaslased juura ajast. Saab hakkama kohustusega mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid kui võimalik, palub lubada jätkata tööd MTÜs A., kuid see eeldab kokkupuutumist kinnipeetavatega, nendele töö leidmisega vabanemisel. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Martin Villemsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Martin Villemsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu kannab teist reaalset vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt järgib süüdimõistetu nüüd elus budismi põhimõtteid. Õigustab kanepi tarvitamist. Süüdimõistetu puhul on positiivsed asjaolud osalemine sotsiaalprogrammides, tööhõives ja eriala omandamisel. Vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning toetav ema. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Problemaatiline on isiku elukoht vabanemise korral, sest isik vangla iseloomustuse kohaselt ei suhtle isa ja õega ning nüüd asub isik elama eramusse, kus elavad õde oma perega ja ka isa. Viimase kuriteo sooritas isik kriminaalhooldusalusena. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Martin Villemsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Martin Villemsi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Martin Villemsi vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Martin Villems kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Martin Villems temale mõistetud vangistusest ära kandnud üle poole ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil XXX. Nimetatud eluase kuulub süüdimõistetu isale. Kinnipeetava ema A. V. sõnul elab koos tema ja abikaasaga antud aadressil ka nende tütre pere - tütre abikaasa ja kaks täisealist last. Kõik vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
15. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
16. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. On positiivne, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne, tal on vabanemisel olemas töökoht ning toetavad lähedased. Eelöeldu siiski ei anna alust leida, et Martin Villemsist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal. Kinnipeetav on toime pannud nii Eestis kui Hispaanias ühiskonnaohtlikke kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Materjalidest nähtuvalt on süüdlane varem kuulunud ka kuritegelikku gruppi, mis tegeles krediitkaardi pettusega ning käesolevalt on ka selle eest karistatud. Samuti on isik korduvalt toime pannud tulirelva ja laskemoonaga ning narkootikumide omamisega seotud rikkumisi. Esiteks ei saa vaadata mööda sellest, et Martin Villemsit on varem korduvalt karistatud ja vanglas on ta olnud ka varasemalt. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab Martin Villemsit õiguskuulekal rajal hoida. Kuigi asja materjalidest ning isiku kinnitusest nähtub, et tal on toetav lähivõrgustik ning elama asub isik vanemate ning õe pere juurde, ei ole tegemist positiivse asjaoluga, mida isiku puhul varem ei esinenud. Vastupidi, toetav lähivõrgustik perekonna näol oli kinnipeetaval olemas ka varasemalt, sellest olenemata on ta toime pannud korduvalt uusi kuritegusid. Ka töökoha olemasolu iseenesest kuritegusid ära ei hoia: tööd on süüdimõistetu teinud varemgi, ent sooritanud sellegipoolest kuritegusid. Kusjuures majanduslikul toimetulekul ei ole kinnipeetaval raskusi esinenud ning varasemad töökohad ei ole olnud madalapalgalised. Sellest olenemata on kinnipeetav asunud toime panema majandusliku kasu saamise eesmärgil süütegusid. Materjalidest nähtuvalt oli kuritegude toimepanemist mõjutanud isiku narkosõltuvus, mis sai alguse kanepi tarvitamisest ravi eesmärkidel, muutus sõltuvuseks ning päädis ka kokaiini tarvitamisega. Kuigi vangistuses on isik läbinud aktiivse rehabilitatsiooni, osalenud sotsiaalprogrammides, osalenud korduvalt Anonüümsete Narkomaanide presentatsioonidel ja kinnitas enda hinnangul, et tema eas narkootikumide tarvitamine on naeruväärne, ilmneb materjalidest, et isiku suhtumine narkootikumidesse ei ole tegelikkuses tarbimist välistav. Vangla iseloomustusest nähtuvalt õigustab isik mõningal määral narkootikumide tarvitamist ning tema sõnul ei ole kanep mingi eriline narkootikum ja on veendunud, et ravimina on kanep äärmiselt oluline. Vestlustel on kinnipeetav vanglaametnikele väljendanud soovi peale vabanemist asuda elama riiki, kus kanepi tarvitamine on legaalne. Kuigi isik on pikalt viibinud vangistuses, ei ole kohtu hinnangul siiski võimalik olla tõsikindlalt veendunud, et isik ei asu vabanemise korral uuesti tarvitama narkootikume. Isik ei teadvusta, et just kanepi tarvitamisest tekkis talle sõltuvus, mis tõi kaasa juba kangemate narkootiliste ainete tarvitamise. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on isik varasema tarvitajana narkootikumide suhtes üle keskmise salliv, säilib tõenäosus, et isik asub taas narkootikume tarvitama, mis toob kaasa vältimatult uute kuritegude toimepanemise. Kohtu arvates ei vasta Martin Villemsi vabastamine ennetähtaegselt ligi 4 aastat 5 kuud enne karistusaja lõppu ka ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Martin Villemsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Vangla on iseloomustuses kirjeldanud kinnipeetavat kui rigiidse mõtlemisega enesekeskset isikut, kes leiab, et ühiskond võiks kohaneda tema järgi ja mitte vastupidi ning ühiskonna norme järgib üksnes endale vajalikus ulatuses. Kinnipeetava varasem käitumine kinnitab seda ja paraku ei ilmne ka isiku kohtus antud ütlustest, et temas oleks tegelikkuses toimunud olulised muudatused seadusekuulekuse suunas ja isik soovib oma edasises elus teha kannapöörde, mis võimaldaks loota, et käesolev, järjekorras teine vangistus, saab olema viimane. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik