← Eesti

4-18-1113/19

Obsah (7)§ 201§ 124§ 90§ 94§ 242§101§102

4-18-1113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2018.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-1113 [2670,18,000257] Kohtunik Anu Tammeniit Koht

§ 201

lg 1; VTMS § 2, § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 19.02.2018. a otsus täies ulatuses ning menetlus väärteoasjas nr 2670,18,000257 lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 24.01.2018.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna välijuht Rivo Saare väärteoprotokolli nr XXXX selle kohta, et Toomas Kõresaar 24.01.2018 kella 09.38 ajal Pärnu linnas Merimetsa tänaval Raja tänava ja Saare tänava vahel juhtis mootorsõidukit XXXX) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on alates 17.12.2017.a

§ 124

lg 3 p 2 sätete kohaselt peatunud seoses mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtaja saabumisega (kehtetu arstitõend). Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi

) § 90 lg 1 p 1 ja § 101 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, millised on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi. 1

(4)4-18-1113 19.02.2018.a otsusega nr 2670,18,000257 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest Toomas Kõresaarele karistuseks

§ 201lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

Kaebuse sisu 01.03.2018.a esitas Toomas Kõresaar Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele, kuna ta ei ole etteheidetavat väärtegu toime pannud. Kaebuse esitaja Toomas Kõresaar palub kohtuvälise menetleja tehtud otsus tühistada, kuna ta omab kehtivat mootorsõiduki tervisetõendit. Tervisetõend on lisatud ka kaebusele. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna peaspetsialist Imre Veber oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja Toomas Kõresaare kaebus rahuldamata. Liiklusregistri 19.02.2018 ja 19.03.2018 päringust nähtub, et isiku juhtimisõigus on peatunud alates 17.12.2017 ning menetlusalune isik ei ole juhtimisõigust taastanud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja kinnitas, et viis tervisetõendi 2010.a ARK-i ning ta ei olnud teadlik sellest, et Maanteeameti poolt on tehtud märge tervisetõendi puudumise kohta. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust toimunud tehioludes. Tõendatud on, et Toomas Kõresaar juhtis 24.01.2018 kella 09.38 ajal Pärnu linnas Merimetsa tänaval Raja tänava ja Saare tänava vahel mootorsõidukit XXXXX. Eeltoodu on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Ka Toomas Kõersaar ei ole mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas eitanud. Õigusvaidlus taandub praegusel juhul seega vaid küsimusele, kas Toomas Kõresaar omas 24.01.2018 kella 09.38 ajal mootorsõidukit juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust või mitte. Antud väärteoprotokollist nähtub, et Toomas Kõresaarele heidetakse ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuivõrd juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 2 kohaselt seoses mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtaja saabumisega (kehtetu arstitõend). Väärteoprotokolli kohaselt on kohtuväline menetleja leidnud, et rikutud on

§ 90

lg 1 p-s 1 sätestatut ning toime on pandud

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.

§ 201

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 124

lg 3 p 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Juhiloa andmete väljatrükist nähtuvalt on Toomas Kõresaare B-kategooria juhtimisõigus peatunud 17.12.2017. a. Kohus leiab, et kuigi Toomas Kõresaare juhtimisõigus oli

§ 124lg 3 p 2 alusel 2

(4)4-18-1113 peatunud, ei toonud see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd

§ 94

lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse

§ 201

lg 1 tähenduses.

§ 124lg 1 kohaselt tingib juhtimisõiguse peatumine vaid juhtimise ajutise keelamise.

Seega ei saa Toomas Kõresaart käsitada juhtimisõiguseta isikuna

§ 201lg 1 tähenduses.

Kuigi Toomas Kõresaare tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud, peab kohus tulenevalt VTMS § 133 pst 4 väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ehk kontrollima, kas väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seejuures ei tohi kohus sellega raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Kohus leiab, et Toomas Kõresaare tegevust ei ole võimalik kvalifitseerida ka

§ 201

lg 2 järgi, kuivõrd menetlusaluse isiku juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud, vaid registri kohaselt tema juhtimisõigus oli peatunud. Nagu öeldud, ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et Toomas Kõresaar juhtis 24.01.2018 mootorsõidukit, kuid tema juhiluba oli selleks hetkeks registri järgi peatunud, mis näeks ette

§ 124lg 1 alusel keelu ajutiselt mootorsõidukit juhtida.

Seega võib kõne alla tulla tema tegevuse kvalifitseerimine liiklusnõuete muu rikkumisena

§ 242lg 1 järgi.

Kohus leiab, et Toomas Kõresaare ütlustega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja on teinud endast kõik oleneva, et tema juhtimisõigus oleks kehtiv ehk tema tegevuses puudub väärteo koosseis. Maanteeameti vastustest nähtub, et liiklusregistri andmetel Toomas Kõresaar mootorsõiduki juhtimisõigust ei oma, kuna isikul on seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega juhtimisõigus 17.12.2017.a peatunud. Seisuga 04.04.2018 Toomas Kõresaar talle 19.11.2010 väljastatud paberil mootorsõidukijuhi tervisetõendit Maanteeametile esitanud ei ole. Maanteeamet märkis Toomas Kõresaare juhtimisõiguse liiklusregistris seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega peatunuks alles 17.12.2017, kuna liiklusregistri infosüsteemi arendust, mis muudaks juhtimisõiguse oleku peatunuks paberkandjal sisestatud tervisetõendite kehtivuse möödumisel, ei olnud senini tellitud. Kõnealuse arenduse varasemat tellimist ei võimaldanud kehv andmekvaliteet. Ühtlasi Maanteeamet selgitas, et kõiki isikuid, kellel liiklusregistris puudub kehtiv tervisetõend, on teavitatud enne juhtimisõiguse peatumist Maanteeametile esitatud e-posti aadressile. Kellel e-posti aadress puudus, said teavituse oma eesti.ee postkasti.

§101

lg 8 kohaselt peatub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit.

§102lg 4 kohaselt võib isik esitada tervisetõendi Maanteeametile ka paberil.

Kohtuistungil Toomas Kõresaar kinnitas, et esitas

  1. a tervisetõendi Maanteeametile. Kaebaja ütlusi kinnitab ka asjaolu, et Maanteeamet ei peatanud tema juhtimisõigust peale eelmise tervisetõendi kehtivuse lõppu. Kaebaja ütluste kohaselt kontrollib ta oma andmeid pidevalt ning oli kindel, et load ja tervisetõend on kehtivad. Kaebaja ei teadnud, et seda tervisetõendit Maanteeametil ei ole. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et kaebaja sellised ütlused on usaldusväärsed. Mootorsõiduki tervisetõendist nr XXX nähtub, et tõend väljastati 19.11.2010.a ning kehtib kuni 19.11.2020.a. Toomas Kõresaarel on juhtimisõigus alates 25.02.1975 ning käesoleval ajal ei ole menetlusalusel isikul ühtegi kehtivat karistust. Seega saab järeldada, et tegemist on seaduskuuleka liiklejaga ja kohtul puudub alust kahelda menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses. Kaebaja on oma ütlustes olnud järjekindel. Toomas Kõresaare seaduskuulekust ja korrektsust oma asjade ajamises kinnitab ka see, et ka varasema mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mis kehtis alates 10.07.2008 kuni 10.07.2010, on ta Maanteeametile esitanud. Maanteeameti vastusest ja juhiloa andmetest nähtub, et Toomas Kõresaare juhtimisõigus peatus 17.12.
  2. Seega on tervisetõendi 3

(4)4-18-1113 väljastamisest kuni registrisse märke tegemiseni möödunud rohkem kui 7 aastat. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei reageerinud maanteeamet koheselt, kui isikul ei olnud esitatud kehtivat tervisetõendit. Arvestades pikka ajavahemikku ja segadust registrites, ei ole välistatud, et menetlusaluse isiku esitatud tervisetõend on tahtmatult kaduma läinud. Kuivõrd asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid Toomas Kõresaare etteheidetavat rikkumist, tuleb kõik kahtlused kaebaja süüdiolekus tõlgendada isiku kasuks ning menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Samuti kohus leiab, et kuna arvuti ja e-posti omamine ning eesti.ee postkasti kasutamine ei ole kohustuslik, siis ei saanud ka Maanteeamet eeldada, et Toomas Kõresaar nende teate ka kätte saab. Seega ei saa menetlusalusele isikule ette heita seda, et ta peale Maanteeameti teate saatmist ei võtnud midagi ette registriandmete parandamiseks. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokolli nr XXXX on muudetud ja tehtud juurde kirjutusi peale seda, kui see anti menetlusalusele isikule. Nimelt on kohtule esitatud protokollis märgitud, et isik keeldus protokollile alla kirjutamast. Nimetatud asjaolu on tõendatud Toomas Kõresaare esitatud väärteoprotokolli koopiaga kohtuistungil, millel vastav märge puudub. Seega ei ole välistatud, et menetlusaluselt isikult ei võetud kohtueelses menetluses ütlusi. Juhul kui kohtuväline menetleja leidis, et väärteoprotokolli oli vaja täiendada või muuta, tulnuks seda uuesti tutvustada menetlusalusele isikule ning anda võimalus esitada vastulause. Käesolevas väärteoprotokollist ei nähtu, et muudatust oleks menetlusalusele isikule tutvustatud. Seega kohus leiab, et antud asjas on rikutud ka menetlusaluse isiku kaitseõigust. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 19.02.2018. a otsus tuleb tühistada täies ulatuses ning menetlus väärteoasjas nr 2670,18,000257 lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.