← Eesti

1-17-11942/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2018.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11942

(17267000773)Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Istungisekretär Jaanika Lusti Prokurör Küllike Kask Kriminaalasi Merli Ninn süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi Süüdistatav RESOLUTSIOON Merli Ninn Isikukood või sünniaeg: 48801174211 Karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Pärnu Maakohtu 04.04.2014 otsusega KarS § 202 lg 1 järgi, millele liideti Pärnu Maakohtu 12.09.2012 otsusega mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 300 tundi ÜKT-d; Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Merli Ninn KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Merli Ninn ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 16 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Lk 1 / 4 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid. Kriminaalasja nr 17267000773 /kohtuasja nr 1-17-11660 toimikumaterjalide juurde jätta valgesse ümbrikusse pakendatuna CD-andmekandjal Häirekeskuse numbrile 112 16.09.2017 tehtud kõne salvestis. Menetluskulud. Välja mõista Merli Ninn´ilt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 1250 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 270 eurot, kõik kokku 1520 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Merli Ninn´il menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates juunist 2018.a kuni maini 2019.a iga kuu
  1. kuupäevaks võrdsetes osades 126,67 eurot ning viimase osamakse suurus on 126,63 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK MERLI NINN´I süüdistatakse selles, et tema ühiselt koos J. K kooskõlastatud tegevusega ja kaasabil 16.09.2017 ajavahemikul kell 20:00 kuni kell 22:01 nõudis grupis koos J. K X alusetult väidetavalt Merli Ninnile 3000 euro võla tagasi maksmist, ähvardusega piirata isiku vabadust, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara Lk 2 / 4 omandamise ning võttis X vabaduse, mis seisnes selles, et J. K lasi X i heal tuttaval D. S kutsuda X oma kodust, asukohaga Pärnu maakonnas Pärnu linnas X ja istuda Merli Ninni kuuluvasse ja tema juhitavasse sõiduautosse Opel Zafira, registreerimismärgiga X , tagumisele istmele J. K i kõrvale. Sõidukis ütles J. K X ile, et nüüd nad sõidavad ühise tuttava juurde Pärnus Riia mnt-l. Kohale jõudes väljus D. S sõidukist, J. K käskis X il autosse istuma jääda ja ütles, et teeme ühe tiiru. Merli Ninn alustas sõitu mööda Riia mnt-d Papiniidu tn suunas ja J. K ütles sõidu ajal, et X il ei ole enam mitte mingisugust varianti, tema jaoks on haud kaevatud ja kohale jõudes läheb ta hauda, nad lähevad X. X mõistis sellest, et Merli Ninn ja J. K viivad teda metsa ja kavatsevad temaga midagi ette võtta, mille tulemusel tundis kannatanu hirmu, et J. K võib tema suhtes midagi halba teha ja tema jaoks oli oht reaalne, kuna teab, et J. K on viibinud kinnipidamisasutuses tapmise eest. J. K nõudis sõidu ajal X Merli Ninnile koheselt raha ära maksmist. Jõudes Pärnu maakonda X territooriumil asuvasse metsamassiivi koordinaatidele X kus andis J. K X ile märku sõidukist väljumiseks ja juhatas metsas süvendi juurde, mis tundus X ile hauana. J. K ütles X ile, et ta läheb sinna, mille peale ütles X , et on nõus Merli Ninnile raha maksma esmaspäeval. Seejärel kutsus J. K X i autosse tagasi ja ütles, et peab esmaspäeval Merli Ninnile ära maksma 200 eurot. Merli Ninn sõidutas X i J. K juhendamise järgi Pärnus x juurde ning X sõidukist väljumisel kordas nõuet maksta esmaspäeval Merli Ninnile 200 eurot. Selline Merli Ninni tegu on kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi, s.o varalise kasu väljanõudmine grupis, kui on ähvardatud kasutada vägivalda ja võtta vabadus isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt nõuab prokurör kohtus Merli Ninni süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ja 5 alusel vangistusega 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata vangistust 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui Merli Ninn ei pane 4 (neli) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasi saabus kohtusse üldmenetlusena, kuid süüdistatav ja prokurör on kaitsja juuresolekul enne kohtuliku menetluse lõppu sõlminud ja esitanud kohtule kinnitamiseks kokkuleppe. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaks asjaolus kuriteo toimepanemise alaealiste juuresolekul. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Lk 3 / 4 Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalasja nr 17267000773 /kohtuasja nr 1-17-11660 toimikumaterjalide juurde jätta valgesse ümbrikusse pakendatuna CD-andmekandjal Häirekeskuse numbrile 112 16.09.2017 tehtud kõne salvestis. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 1250 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 270 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.