KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2018 Tallinn Haldusasja number 3-17-1212 H
§ 121lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 1).
Menetlust ei ole võimalik lõpetada HKMS § 152 lg 1 p-i 3 või 4 alusel. Kuna kaebaja ei ole enam kutse andjaks ning vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teate nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korralduse nr 14.1-2/1 alusel läbiviidava haldusmenetluse tulemusel on tehtud Teeninduse Kutsenõukogu 23.08.2017 otsus nr 6.1-7/10, on kaebus muutunud perspektiivituks. SA Kutsekoda 16.05.2017 teate ja 15.05.2017 korralduse alusel algatatud järelevalvemenetlus on peatatud ning see ei riku kaebaja õigusi. Kui järelevalvemenetlust jätkatakse ja selle tulemusel tehakse kaebaja suhtes negatiivne otsus, on kaebajal võimalik vaidlustada see otsus kohtus. Kaebaja õigusi võib mõjutada järelevalve tulemusel tehtud otsus, mitte teade järelevalve alustamise kohta ega korraldus järelevalve alustamiseks. Kaebaja leiab ka ise, et kohtumenetlus on perspektiivitu ja sisutühi.
- MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus esitas halduskohtu määruse peale 15.12.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.11.2017 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja õiguste riive ja intensiivsus on halduskohtu poolt sisuliselt ja õiguslikult läbi kaalumata. Seega ei ole täidetud oluline eeltingimus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. SA Kutsekoda 16.05.2017 teadet nr 6.4-2, 5a/166 tuleb käsitada kohustava sisuga haldusaktina. Kuna teade ei sisaldanud põhjendusi haldusjärelevalve alustamise kohta ega ühtegi SA Kutsekoda
- a juhendis „Kutse andmise tagamine ja järelevalve“ toodud alust või ajendit järelevalve alustamise kohta, ei ole teade nõuetekohaselt motiveeritud. Järelevalvemenetluse algatamise põhjuseid ei olnud välja toodud ka SA Kutsekoda juhatuse 15.05.2017 korralduses. Seega ei vasta 16.05.2017 teade ega 15.05.2017 korraldus HMS §-des 55-56 sätestatud haldusakti nõuetele. Haldusjärelevalve alustamine oli sisuliselt väär ka põhjusel, et SA Kutsekoda oli aktsepteerinud kaebaja
- a aruande kutse andjana tegutsemise kohta. Halduskohtu määrusest ei selgu, milliste tõendite pinnalt on kohus jõudnud järeldusele, et järelevalvemenetlus on peatatud ning see ei riku kaebaja õigusi. Kuna asjas vaieldakse selle üle, kas järelevalvemenetlus on õiguspäraselt algatatud, tuleb esmalt lahendada küsimus kaebaja õiguste rikkumisest menetluse alustamisel. Alles seejärel saab tõusetuda küsimus sellest, kas järelevalvemenetluse läbiviimine ja kontrolli tulemuste kohta haldusakti koostamine on võimalik. Järelevalvet võib alustada üksnes HMS §-des 54‒56 toodud nõuetele vastava motiveeritud haldusakti alusel, mitte lähtudes haldusorgani suvast.
- SA Kutsekoda palub jätta määruskaebus rahuldamata. 4
(6)3-17-1212 Kaebaja on 26.09.2017 menetlusdokumendis ise palunud haldusasja menetlus lõpetada, sest ta on juba kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud. Menetluse lõpetamine kaebaja taotletud, s.o HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel ei ole võimalik. Asjaolu, et kaebaja ei ole alates 23.08.2017 enam kutse andja, ei tähenda seda, et kaebaja on saavutanud taotletava eesmärgi. Asjaolu, et kaebaja suhtes järelevalvemenetluse läbiviimine võib olla välistatud, ei saa kaasa tuua olukorda, mis on reguleeritud HKMS § 152 lg 1 p-s 4, vaid saaks olla mõjuvaks põhjuseks kaebusest loobumiseks. Kaebus on perspektiivitu, sest sellega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Järelevalve alustamisega ei ole rikutud kaebaja õigusi ning kaebaja saab vaidlustada üksnes haldusjärelevalve tulemusel tehtavat haldusakti. Haldusjärelevalve alustamisest teavitamine (HMS 35 lg 1 p 2) on menetlustoiming ega saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja eesmärk hoida ära tema suhtes negatiivse otsuse tegemist ei ole saavutatav haldusjärelevalve alustamise õigusvastaseks tunnistamisega. Isegi kui eeldada, et vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi, puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS §
§ 121lg 2 p 1 alusel.
Kaebajal puudub HKMS § 45 lg 3 kohaselt kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kaebajal on võimalik vaidlustada tema suhtes järelevalvemenetluse jätkamise tulemusel võimalikult tehtavat negatiivset otsust. Kaebajal puudub HKMS § 45 lg 1 alusel kaebeõigus ka keelamiskaebuse esitamiseks, milleks kaebust saaks teoreetiliselt kvalifitseerida. Puudub mistahes põhjus, miks haldusjärelevalve tulemi hilisem vaidlustamine ei tagaks kaebajale piisavalt efektiivset kaitset. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 19. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 20. Halduskohus on jätnud kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (HKMS kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni §
§ 121lg 2 p 2).
Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda eraldi seda, kas menetlus oleks tulnud lõpetada HKMS § 152 lg 1 p-s 3 või 4 sätestatud alusel. Kaebaja ei väida määruskaebuses, et kohus oleks pidanud menetluse lõpetama ühel nendest alustest. Samuti väljendas kaebaja 31.10.2017 seisukohas selgelt oma tahet jääda kaebuse juurde ja menetlusega jätkata. Kuigi kaebaja pidas edasist kohtumenetlust perspektiivituks, ei saa tema sooviks pidada seda, et SA Kutsekoda jätkab vaatamata tema kutse andja õiguste kehtetuks tunnistamisele tema suhtes algatatud haldusjärelevalve menetlust. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema suhtes järelevalvemenetluse algatamine oli õigusvastane. 21. Kohus leiab, et SA Kutsekoda 15.05.2017 korraldus ja 16.05.2017 teade ei ole haldusaktid, vaid tegemist on menetlustoimingutega. HMS § 35 lg 1 p 2 kohaselt algab haldusmenetlus muu hulgas menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Ka juhul, kui tehakse konkreetne otsus menetluse algatamise kohta, ei ole tegemist haldusaktiga, vaid haldusorganisisese töökorraldusliku otsusega, mis otseselt ei mõjuta isikute õigusi või kohustusi (vt ka A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, Tartu, lk 127). Seega on menetluse algatamine ja ka menetluse käigus tõendite kogumine üldjuhul suunatud menetluse tulemusel haldusakti andmisele ega oma iseseisvat regulatiivset mõju. Menetlustoiming on kohtus iseseisvalt vaidlustav, kui ta riivab menetlusosalise või menetlusvälise isiku õigusi sõltumata menetluse lõppresultaadist (nt menetluse otstarbeks äridokumentide äravõtmine, teisele menetlusosalisele konfidentsiaalse teabe avaldamine vms). Sellisel juhul rakendub menetlustoimingu suhtes erandina sisuliselt sama õiguslik režiim, mis lõplike toimingute puhul, sest riive tõttu on neil isiku õiguste jaoks osaliselt lõplik, mitte ainult menetluslik iseloom (A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, Tartu, lk 471). 5
(6)3-17-1212
- HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praeguse vaidluse asjaoludel ei saa välistada, et kaebajal oli kaebuse esitamise ajal järelevalvemenetluse raames tehtud menetlustoimingute (menetluse alustamine, teates märgitud järelevalvetoimingute tegemine) vaidlustamiseks kaebeõigus HKMS § 45 lg 3 alusel. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et järelevalvemenetluse algatamine mõjutas kaebaja edasist tegevust negatiivselt juba järelevalvemenetluse ajal. Näiteks on mitmed kaebaja moodustatud kutsekomisjoni liikmed teavitanud kaebajat pärast tema suhtes järelevalvemenetluse algatamisest teadasaamist soovist mitte osaleda tulevastel kutseeksamitel hindamiskomisjoni töös. Samuti teavitas Tallinna Tööstushariduskeskus kaebajat 29.05.2017 kirjaga, et loobub tulenevalt õpilaste ühisest otsusest juunis toimuma pidanud kutseeksami sooritamisest, tuues põhjusena välja „kutseeksami ümber toimuva“ ning pidades asjaolude selguse huvides paremaks korraldada kutseeksami asemel koolieksam. Eeltoodust nähtub, et järelevalvemenetluse algatamine ja selle raames järelevalvetoimingute tegemine omas kaebajale tema õigusi piiravat mõju juba menetluse ajal ehk sõltumata menetluse lõpptulemusest.
- Arvestades kohtumenetluse kestel muutunud olukorda seoses sellega, et kaebaja kutse andja õigused tunnistati Teeninduse Kutsenõukogu 23.08.2017 otsusega kehtetuks, ei oleks aga ka HKMS § 45 lg 3 alusel menetlustoimingu vaidlustamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärke. HKMS kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni §
§ 121
lg 2 p 2 alusel võis kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnes, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
- Kaebuse väidetest nähtub, et kaebaja sooviks kaebuse esitamisel on olnud saavutada olukord, kus tema suhtes algatatud järelevalvemenetlus lõpetatakse ning tal võimaldatakse takistusteta jätkata tegutsemist kutse andjana (sh viia segamatult läbi iluteenindajate eksameid). Olukorras, kus kaebaja kutse andja õigused on tunnistatud KutS § 13 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel kehtetuks, ei ole kaebusega enam võimalik seda eesmärki saavutada ning ka võimaliku kaebuse rahuldamise korral ei oleks kaebajal võimalik kutse andjana edasi tegutseda. Lisaks on vastustaja ringkonnakohut teavitanud, et lõpetas 20.03.2018 korraldusega nr 1-3/8 kaebaja suhtes algatatud haldusjärelevalvemenetluse. Ka sel põhjusel ei oleks järelevalvemenetluse alustamisel tehtud menetlustoimingute õiguspärasuse hindamine ja kaebuse menetlusega jätkamine enam eesmärgipärane ega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole halduskohtule esitatud menetlusdokumentides ega määruskaebuses väljendanud huvi järelevalvemenetluse läbiviimise õigusvastasuse tuvastamiseks eesmärgiga esitada hiljem kahju hüvitamise nõue ega ole välja toonud muid põhjendatud huve tuvastamiskaebusega menetluse jätkamiseks, seega neid aspekte ringkonnakohus ei analüüsi (vrd Riigikohtu 01.11.2015 otsus nr 3-3-1-22-15, p 15).
- Eeltoodust tulenevalt on halduskohus jätnud kaebuse lõppjäreldusena õigesti läbi vaatamata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)