Obsah (8)

§ 199§ 263§ 64§ 68§ 65§ 404§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-11787 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11787 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 11 kuud, tunnistati süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 9 kuud.

§ 64

lg 1 alusel pärast 08.06.2016 toimepandud kuritegude kogumi eest mõisteti Daniil Spirkovile liitkaristuseks vangistus 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Daniil Spirkovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks 2 põhikaristuseks mõisteti vangistus 8 kuud.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.02.-27.02.2016, 21.08.-23.08.2016, 14.11.-15.11.2016, 22.11.-23.11.2016, 25.05.-26.05.2017, s.o 11 päeva, kandmisele jääb vangistus 7 kuud ja 19 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.06.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 kuu 26 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks Daniil Spirkovile mõisteti vangistus 11 kuud ja 15 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus, karistuse kandmise alguseks loeti 11.09.2017. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varguste eest, käesolevalt kannab ta karistust varguste ning avaliku korra rikkumise eest vägivallaga. Kuriteod on muutunud raskemaks. Soodusteguriteks on grupi mõju, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, seiklushimu. Tallinna Vanglas alustati 11.12.2017 kriminaalmenetlust nr 17922500088

§ 404, s.o süütamise, tunnustel.

Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Rahvastikuregistri järgi puudub isikul kindel elukoht, alates 24.04.2017 on ta registreeritud xxxx linnaosa elanikuks. 18-aastaselt läks ta ema juurest aadressilt xxxx, xxxx minema ning ei ole pikemat aega oma perega suhelnud. Emaga suhtles umbes korra 1-2 kuu jooksul. Alates jaanuarist 2016 elas kinnipeetav Narvas sõbra G. S juures aadressil xxxx, umbes pool aastat peale seda elas xxxx aadressil xxxx tuttava R. T juures umbes 3 kuu vältel. Hiljem elas tuttavate juures xxxx xxxx maanteel. Kinnipeetava sõnul elas ta kahe õe ja nende vanemate juures. Ta ei pidanud maksma eluaseme eest ning oli mugav elada teiste inimeste arvelt. Enne vangistust tuli kinnipeetav xxxx tagasi xxxx ning elas umbes kuu aega xxxx vanaema juures aadressil xxxx. Vabanemisjärgselt puudub kinnipeetaval kindel elukoht, sest vanaema ega ema ei ole nõus võtma teda enda juurde elama. Isik õppis 1.-

1. klass xxxx Vene Gümnaasiumis, 4.-
2. klass xxxx Gümnaasiumis ja 7.-
3. klass xxxx Põhikoolis. Peale seda omandas kinnipeetav kutset kinnisvarahoolduse erialal xxxx Ametikoolis. Kinnipeetav ei mäleta, kas on sooritanud kutsehariduskeskuses eksameid. Mitmeid kordi on isiku käitumist arutatud alaealiste komisjonides. Aasta ja neli kuud oli isik xxxx teel xxxx Laste Turvakeskuses, sest olid probleemid koolis õppetööga, puudus palju tundidest, ei ööbinud kodus, pidutses. Kinnipeetav ei ole motiveeritud haridusteed jätkama, kuid teda huvitab eesti keele oskuse arendamine. Kinnipeetav töötas peamiselt mitteametlikult, vahetas tihti töökohti. Kinnipeetav võrdleb varastamist tööga. Varastatud asju on ta müünud pandimajade kaudu. Kinnipeetav õppis kinnisvarahooldust, kuid ei suuda midagi selle kohta rääkida. Ta soovib töötada selles valdkonnas, kuid ei tea, mis selle jaoks tegema peab. Vanglas on isik nõus töötama, kuid vanglast vabanedes ei näita motivatsiooni ametlikult tööd leida, arvab, et saab hakkama ning töö leidmine on lihtne. Enne vangistust teenis isik raha varastamise teel ja vahel toetas teda majanduslikult ka ema. Süüdimõistetul on võlad, mille tasumisest ta huvitatud ei ole. 09.04.2018 seisuga on kinnipeetaval K-raha andmetel täitmata rahalisi nõudeid summas 4648,41 eurot. Peamiselt kulutas isik raha narkootikumide ostmisele, suuri raskusi oli tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Isikul on väljakujunenud kulutamisharjumus seoses alkoholi ja narkootikumide tarbimisega. Isik õigustab varastamist ega näe selles probleeme ning vajadust elustiili muutmiseks. 3 Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema N. K, ema elukaaslane K. T, poolõde A ning kaksikud vend ja õde: A ja A. Daniil Spirkovi perekond elab xxxx aadressil xxxx kolmetoalises korteris. Isa maksis pojale elatisraha kuni poja täisealiseks saamiseni ning suhtlus nende vahel toimus harva. Peamiselt kasvatas isikut ema üksinda, ema elukaaslasega tekkisid tal konfliktid. Kinnipeetav on olnud keerulise käitumisega laps ning perel oli raske teda kasvatada. Ema sõnul püüdsid nad lahendada käitumisprobleeme spetsialistide abiga, kuid see ei toonud tulemust. Kinnipeetava suhted emaga on keerulised, kuna kinnipeetav ei soovi alluda vanemate kontrollile. Daniil Spirkov on varastanud ka kodust. Isiku suhtlusringkond on kriminaalse taustaga, vägivallakuritegu ja mõned vargused on toime pandud grupis. Kinnipeetav ise tunnistab, et on mõjutatav teiste poolt. Isikul on riskiv elustiil, teda on 20 korral karistatud väärteokorras. Tema väidete kohaselt on tal alati kaasas taskunuga ning gaasipihusti. Samuti tunnistab isik, et on mitmeid kordi sõitnud juhilubadeta ning alkoholijoobes. Kinnipeetaval on alkoholisõltuvus, kuid ise ta seda ei tunnista. Jooma hakkas ta alates
4. eluaastast. Isik tarvitab nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Enne vangistust on ta tarvitanud alkoholi igapäevaselt. Kinnipeetava sõnul ei ole ta alkoholi ostmiseks raha kulutanud, sest on seda varastanud. Ta tunnistab, et vanglas viibida kainena on tema jaoks raske. Käesolevalt kannab isik karistust vägivallakuriteo eest, mis on toime pandud alkoholijoobes. Samuti tunnistab ta, et varguste toimepanemise ajal oli ta samuti alkoholi tarvitanud. Isik ei näe vajadust oma käitumist muuta. Ühe korra on ta sattunud haiglasse alkoholi üledoosi tõttu. Kinnipeetav on proovinud elu jooksul väga erinevaid narkootikume, tarvitas neid ka alkoholijoobes. Käesolevalt kannab isik vangistust vägivallakuriteo eest, mille toimepanemise ajal oli ta narkootikume tarvitanud. Enne vangistust suitsetas isik kanepit igapäevaselt, amfetamiini tarbis vähemalt kolm korda nädalas. Ecstasyt on ta proovinud umbes 6 korda. Isikut on karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetaval on narkosõltuvus, kuid ise ta seda ei tunnista. Arvab, et kanepi peab legaliseerima ning ei ole nõus tarvitamist lõpetama isegi siis, kui saab katseajaga välja. Varasest teismeeast peale on ta saanud psühhiaatrilist ravi, mistõttu käitumine ka paranes. Vanglas saab kinnipeetav samuti psühhiaatrilist ravi. Isikul on raske oma tegusid põhjendada ning ta pidevalt õigustab ennast. Teiste isikutega probleemide tekkimisel võib ta käituda agressiivselt. Ühe korra on teda karistatud väärteokorras ametiisiku solvamise eest, kuid vanglas vanglaametnikega probleeme ei ole ette tulnud. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Isiku mõttemaailm keerleb kättemaksuplaanide ümber, kuna ta ei ole rahul sellega, et viibib vanglas. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 90%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 80%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava bioloogiline isa A. S ja ema läksid lahku, kui isik oli kaheaastane. Ema sõnul püüdsid nad lahendada kinnipeetava käitumisprobleeme psühholoogide ja psühhiaatrite abiga, kuid soovitud tulemuseta. Ema väitel sattus kinnipeetav halva mõjuga tuttavate gruppi ja pani toime kuritegusid. Daniil Spirkovil ei ole hirmu ja vastutustunnet, esineb raskusi enesekontrolliga. Isikul on raske töötada, kuna ta ei suuda alluda korrale. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud noorukid. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda vanaema V. S juurde aadressile xxxx, xxxx. 13.03.2018 teostas ametnik elukohakontrolli antud aadressil. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel elukoht, kuna vanaema ei anna oma nõusolekut, et kinnipeetav vabaneb peale vangistust tema juurde elama antud aadressile. Samuti ei ole ema nõus, et Daniil Spirkov vabaneb tema juurde aadressile xxxx, xxxx. Seega pärast vangistust ei ole isikul elukohta, kuhu vabaneda. Rahvastikuregistri järgi puudub isikul kindel elukoht, alates 24.04.2017 on ta registreeritud xxxx linnaosa elanikuks. Enne seda oli ta registreeritud aadressil xxxx, xxxx (ajavahemikus 03.08.1992 – 04.03.2004), seejärel aadressil xxxx, xxxx (ajavahemikus 05.03.2004-23.04.2017). 4 Korter aadressil xxxx, xxxx, kuhu Daniil Spirkov loodab ka vabaneda ja selle enda omandisse saada, on ema sõnul maha müüdud. Enne vangistust elas kinnipeetav perest eemal ja aeg-ajalt ema toetas teda materiaalselt, kuna poeg ei töötanud. Alates aprillist 2016 oli ta töötuna arvele võetud xxxx Töötukassas. Varasem kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärki, Daniil Spirkov rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, jättes tegemata ÜKT tunnid. Vabaduses on suurimaks riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust: 15.12.2017 määrati noomitus keelatud esemete valdamise eest (mängukaardid); 21.12.2017 määrati noomitus mitteheaperemeheliku suhtumise eest talle usaldatud esemetesse. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Juhul kui kohus leiab, et Daniil Spirkov tuleb vabastada ennetähtaegselt vangistusest, kohustada isikut täitma

§ 75lg 2 p 2,21 sätestatud kohustusi.

Arvestades toimepandud teo ühiskonnaohtlikkust, mõistetud karistust ja seda, et Daniil Spirkovi karistusaja lõpp on 26.08.2018, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 26.08.

1. Daniil Spirkov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elukohta, kuhu vabaneda, tal ei ole. Ta ei oska täpselt öelda, kas tal on distsiplinaarkaristusi 1 või
2. Ta teab, et kui kohus ta tingimisi enne tähtaega vabastab, peab ta olema mingi elukohaga seotud. Ta leppis kokku oma lähedase sõbraga, et hakkab elama tema juures aadressil xxxx, xxxx. Sõbra nimi on G. S. Esialgu elab ta tema juures. Lähedastest suhtleb ta ema, isa ja vanaemaga. Ta suhtleb oma bioloogilise isaga. Töökohta tal ei ole, aga ta on valmis töötama. Tal on keskeriharidus kinnisvarahoolduse alal. Ta lõpetas
3. klassi, läks tehnikumi, kus õppis 3 aastat ja sai keskerihariduse. Ta on oma erialal töötanud
4. aasta suvel Muugas. Töötas kinnisvaraettevõttes, mis tegi sisetöid, välistöid ja fassaadi, töötasid grupis, 3 inimest oli neid seal. Ta on valmis töötama ja teab isegi, kust tööd saada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Daniil Spirkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Daniil Spirkovi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Daniil Spirkov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Isikut on karistatud varguste eest ning viimati lisaks ka avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Seega on kuriteod muutunud raskemaks. Vabaduses töötas kinnipeetav peamiselt mitteametlikult ning vahetas tihti töökohti. Ta on harjunud elama teiste isikute arvelt ning kulutama oma raha mõtlematult, peamiselt narkootikumide ostmisele. Süüdimõistetul on tasumata nõudeid 4648,41 euro ulatuses, mille tasumisest ta ei ole huvitatud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades asjaolu, et iseloomustusest nähtuvalt õigustab kinnipeetav varastamist ning ei näe selles probleemi ega vajadust oma elustiili muuta, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks nähtub iseloomustusest, et isiku suhtes on Tallinna Vanglas 11.12.2017 alustatud kriminaalmenetlust nr 5 17922500088

§ 404, s.o süütamise, tunnustel.

Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus, mida ta ise ei tunnista. Enne vangistust tarvitas ta alkoholi igapäevaselt. Ka kanepit suitsetas ta enne vangistust igapäevaselt ning amfetamiini tarvitas vähemalt 3 korda nädalas. Kinnipeetav arvab, et kanep tuleks legaliseerida ning ta ei ole nõus tarvitamist lõpetama isegi siis, kui kohus ta katseajaga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastab. Isik on varasemalt ühel korral olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, jättes tegemata üldkasuliku töö tunnid. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab täita kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Kohus leiab, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei viita sellele, et ta oleks mõistetud karistusest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud ning valmis oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerima. Kinnipeetava vabastamise kasuks ei räägi ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, tema perekonnaliikmed ei ole valmis talle elukohta pakkuma, samuti puudub tal töökoht. Pereliikmed on proovinud kinnipeetavat suunata õppima ning elama seaduskuulekalt, kuid siiani tulemusteta. Isiku suhtlusringkond on kriminaalse taustaga, kuritegusid on ta toime pannud grupis ning tunnistab ka ise, et on teiste poolt mõjutatav. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et tal on võimalus elama asuda sõbra G. S juurde aadressile xxxx, kuid nimetatud elukohta ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Daniil Spirkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik