1-17-8824/14

1 Kriminaalasi nr 1-17-8824 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8824 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Denis Kaljuranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DENIS KALJURAND, isikukood kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx 38104225216, Karistuse kandmise algus 15.06.2017 ja lõpp 15.02.2019 Kaitsja v.-adv. R. Objartel RESOLUTSIOON Jätta DENIS KALJURAND vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 180 (ükssada kaheksakümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 30 eurot) eurot v.-adv. R. Objarteli poolt määratud korras süüdimõistetu Denis Kaljuranna kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Denis Kaljurannalt menetluskuluna kaitsjatasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot riigituludesse v.-adv. R. Objarteli poolt osutatud õigusabi eest. Denis Kaljurannal tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700062413 ning selgitus: „Denis Kaljurand, 1-17-8824, 2 kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Denis Kaljuranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Denis Kaljurand kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 21.09.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8824 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu 16.06.2017 otsusega mõistetud karistust, s.o 1 aasta 6 kuud 14 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. Denis Kaljuranna karistuse kandmise alguseks loeti 15.06.
3. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 18 korral, reaalset vangistust kannab ta kaheksandat korda. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks – röövimised, vargused, teise isiku narkootikumi ostmisele ja tarvitamisele ahvatlemine eesmärgiga saada raha. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkosõltuvus. Vangistuses osaleb kinnipeetav sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning sõltlastele mõeldud Corrigo tugigrupis. Lisaks alustas ta riigikeele B1-taseme õpet ning osales vestluses psühholoogiga. Alates 16.10.2017 töötab ta vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav abikaasale kuuluvas korteris aadressil xxxx, xxxx. Vabanemise korral soovib isik asuda elama samal aadressil. Elukoht vastab tingimustele ning abikaasa on andnud nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Isikul on keskharidus, ta on läbinud parameediku kursused. Viljandi Vanglas on kinnipeetav omandanud maaler-krohvija kutse. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Väidetavalt on isik enamasti töötanud ametlikult, kuid on olnud ka perioode, mil ta oli töötu või talle oli vormistatud töövõimetus, mis praeguseks hetkeks on aegunud. Kinnipeetava sissetulekuks oli kuritegelikul teel saadav tulu ja töötasu. Toimepandud kuriteod on seotud isiku majanduslike raskustega ning sõltuvusprobleemiga. K-raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 8680,30 eurot. Väidetavalt on ta motiveeritud oma võlgnevusi tasuma. Isiku vanemad lahutasid
4. aastal, isa on surnud. Emaga on kinnipeetaval suhted toetavad, noorema venna A , kes on kriminaalkorras karistatud, on suhted neutraalsed. Lähivõrgustikus on ka abikaasa S. K. Kinnipeetava tutvusringkonna moodustasid suures osas narkomaanid ja narkootikumidega seotud isikud. Enda sõnul oskab ta vajadusel "ei" öelda ja suudab teha iseseisvalt otsuseid. Korduvad kriminaal- ja väärteod, sh käitumiskontrollide ajal sooritatud kurija väärteod, iseloomustavad isiku riskivat ja hoolimatut elustiili. Kinnipeetav ei tarvita enda 3 sõnul alkoholi. Samuti puuduvad andmed, et isik on käitunud alkoholijoobes vägivaldselt. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud, kuid on diagnoositud narkosõltuvus. Varasema vangistuse ajal tarvitas isik Murru Vanglas narkootikume.
5. aastal on teda karistatud teise isiku narkootikumi tarvitamisele kallutamise eest. Isik on tarvitanud erinevaid narkootikume (segakasutus). Viimane tarvitamine oli
6. aastal. Isikul on diagnoositud psüühika- ja käitumishäired, ärevus ja depressiivsus ning ta saab psühhiaatrilist ravi. Enesekahjustamine anamneesis. Viru Vangla psühholoogi sõnul on isikul üldiselt adekvaatne enesehinnang, kuid igapäevaelus on kohanemisraskused. Isik kordab oma vigu, pingesituatsioonis võib kaotada enesekontrolli, tavaolukorras on pigem passiivne ja rahumeelne. Kinnipeetav teadvustab oma probleeme, kuid väldib nendega tegelemist, tarvitades narkootikume. Kinnipeetaval on realistlikke eesmärke, kuid puudub järjekindlus nende realiseerimisel. Varavastased kuriteod on saanud isiku elu loomulikuks osaks. Varasemale manipuleerivale käitumisele ametnikega viitavad korduvad enesevigastused. Samuti on varasemate vangistuste ajal esinenud ebasobivat käitumist, kuid käesoleva karistuse kandmise ajal on kinnipeetav olnud ametnikega viisakas. Isik sooritas uue kuriteo katseajal. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 86%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus leiab, et Denis Kaljurand tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb vangla ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi. Vangla teeb ettepaneku määrata Denis Kaljurannale katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 15.02.
7. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Denis Kaljuranna lähedaseks ja toetust pakkuvaks isikuks vabaduses on tema abikaasa S. K. Vestlusest S. Kga selgus, et suhted kinnipeetavaga on head ja teineteist toetavad. S. K on nõus kinnipeetavat tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral toetama vabaduses hakkama saamisega. Tapa linnas elab veel ka isiku ema J. G, kes pakub samuti pojale toetust oma võimaluste piires. Denis Kaljurand omab tutvusi isikute hulgas, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada (narkootikume tarvitavad või omavad isikud). Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus elama asuda aadressile xxxx, xxxx. Tegemist on 2-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub isiku abikaasale. Eluase on püsiv ja sobiv. S. K on andnud nõusoleku, et kinnipeetav saab antud elamispinnale elama asuda. S. K omab ametlikku töökohta AS-is xxxx. Abikaasa loodab, et ka Denis Kaljurannal on võimalik AS-i xxxx tööle saada. Väidetavalt on abikaasa antud teemal oma ülemustega vestelnud. Juhul, kui kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töökuulutused, haigekassa, koolitused jne). Ükski karistus isiku kuritegelikku ja sõltuvuskäitumist seni muutnud ei ole. Kinnipeetava käitumist vabanedes mõjutab kõige enam asjaolu, kas ta suudab eemale hoida narkootikumidest. Võimalusel tuleks isikul kaaluda juba vangistuses olles sõltuvusravile asumist. Samuti mõjutab isiku käitumist see, kas ta leiab töökoha, mis tagaks kindla sissetuleku ja mis omakorda vähendaks riske varavastaste kuritegude sooritamise osas. Kui kohus leiab, et Denis Kaljurand tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Denis Kaljurannale katseaeg ja käitumiskontrolli kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 15.02.
8. Denis Kaljurand ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Praegu ei ole tal narkosõltuvust. Ta tahab elada koos naisega. Naisega neil ühiseid lapsi ei ole. Naisel on 2 tütart, kes on täiskasvanud ja elavad eraldi. Enne vangistust töötas ta AS-is xxxx pöörmepuhastajana, samuti AS-is xxxx. Tal olid probleemid narkootikumidega. Raha ei jätkunud nende ostmiseks ja seepärast pani ta toime vargusi. Tööpäevadel ta narkootikume ei tarvitanud. Ta tahab käia tööl ja 4 elada oma perega. Ta suudab väljas olles narkootikumidest kõrvale hoida. Kui ta tahab hakata narkootikume tarvitama, siis pöördub ta kohe Rakveres psühholoogi poole. Varem on ta psühholoogi külastanud muul põhjusel. Sotsiaalprogrammid ja keeleõpe on tal läbitud. Ta töötas majandustöödel ja avavanglas on tal ka töökoht olemas. Ta maksab oma võlad nii kiiresti ära kui saab. Vanglas on ta töötanud viimased 7 kuud. Sotsiaalprogrammid on talle kasulikud olnud. Vana suhtlusringkonnaga, kus oli ka narkosõltuvusega isikuid, ei taha ta enam suhelda. Kui ta vabaneb, siis läheb ta tööle xxxx. Abikaasa juba rääkis oma ülemusega ja ta võetakse sinna tööle. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks on ta valmis. Ta loodab, et kohus leiab võimaluse ta vabastamiseks. Ta ise tahab korralikku normaalset elu elada. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Denis Kaljuranna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Denis Kaljuranna ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et Denis Kaljurannal on avanenud võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on kandnud ära poole vangistusest, 9 kuud on jäänud kanda. Lisaks enne tähtaega vabastamise formaalsetele eeldustele on täidetud ka materiaalsed eeldused. Kaitsealune on käitunud karistuse kandmise ajal positiivselt, on tegelenud riskivaldkonda käsitlevate programmidega. Karistuse peamine eesmärk on see, et isik muudaks oma hoiakuid. Kaitsealune kinnitas, et tema seisukohad sõltuvusainete suhtes on muutunud, ta ei soovi neid edasi tarvitada. Vabaduses soovib kaitsealune abi otsida, kui tuleb pähe mõte narkootikume tarvitada. Denis Kaljurand töötab, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vanglaväliseks eluks püstitatud eesmärgid on realistlikud, ta soovib asuda tööle, soovib minna töökohta, kus ta varem on töötanud. Tema abikaasa on kinnitanud Denis Kaljuranna tööle asumise võimaluse olemasolu. Kinnipeetavale on teada, et juhul kui ta tööle ei saa, tuleb tal end Töötukassas arvele võtta. Need riskid, mis on välja toodud vangla ja kriminaalhooldusametniku poolt, on maandatavad kontrollnõuete ja kohustuste näol. Denis Kaljurand on teadlik kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuste rikkumiste tagajärgedest, motivaatoriks on üsna pikk katseaeg. Tegemist on isiku viimase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalusega. Praegu oleks võimalik veel Denis Kaljurand allutada käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele, kaitsealune saaks sel ajal abi ka kriminaalhooldajalt, kes on ka sotsiaaltöötaja riskivaldkondadega tegelemisel. Kui kinnipeetav peaks kandma karistuse lõpuni ära, siis paraku puudub tema üle igasugune kontroll. Kaitsja palub kohtul Denis Kaljurand vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja anda talle võimalus oma elu korraldada kriminaalhooldaja valve all. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Denis Kaljurand ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 12 kehtivat väärteokaristust ja 6 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Korduvalt on ta kandnud reaalset vangistust. Iseloomustuse kohaselt on varavastased kuriteod saanud isiku elu loomulikuks osaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on seotud sõltuvusprobleemiga, sest isik on enamasti töötanud ametlikult, kuid 5 vaatamata töökoha ja kindla sissetuleku olemasolule, pani ta toime varavastaseid kuritegusid. Ka Denis Kaljurand tunnistas kohtuistungil seda, et tal ei jätkunud raha narkootikumide ostmiseks, mistõttu pani ta toime vargusi. K-raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 8680,30 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkosõltuvus ning arvestades, et isiku tutvusringkonna vabaduses moodustasid suures osas narkootikume tarvitavad ja narkootikumidega seotud isikud, siis võib narkootikumide tarvitamise jätkamist vabanemisel pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohtu 24.01.2017 kohtuotsusega asendati isikule mõistetud 6-kuuline vangistus üldkasuliku tööga 180 tunni ulatuses, mille tegemise tähtajaks määrati 6 kuud ning Denis Kaljurand (endise nimega J) allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal aga pani Denis Kaljurand toime uue kuriteo ning Viru Maakohtu 30.05.2017 kohtuotsusega mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, millele liideti Viru Maakohtu 24.01.2017 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 5 kuud 14 päeva vangistust. Eeltoodust nähtub, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Denis Kaljuranna vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud Corrigo tugigrupis ja vestlusel psühholoogiga, õppinud riigikeelt B1tasemel. Samuti selle, et ta on töötanud majandustöödel koristajana ning alates 06.04.2018 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vabanemisel on tal olemas elukoht ning abikaasa ja ema toetus, kinnipeetava väitel ka võimalus asuda tööle AS-is xxxx. Samas märgib kohus, et elu- ja töökoht ning lähedaste toetus olid isikul olemas ka enne vangistust, kuid need ei hoidnud ära kuriteo toimepanemist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. R. Objartel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 180 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 180 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik