) § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kostjal polnud võimalik mootoririkke tekkimist ette näha. Tõendamist pole leidnud, et kostja oleks kahju tekitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja käis enne sõiduauto müümist teeninduses. Kostja sai eeldada, et auto on sõidukorras ning kostja kui eriteadmisi mitteomav isik ei saanud ette näha, millal ja millised puudused sõidukil ilmnevad. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Hageja on kõik nõuded täitnud, st teatanud müüdud asja puudusest ja andnud tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kostja on teatanud, et ei vastuta puuduse eest ning seega väljendanud soovimatust lepingut täita; 3) jättis kohus ebaõigesti kohaldamata
Kostja vastusest pretensioonile nähtub, et kostja ei ole nõus riket kõrvaldama. Sellega on täidetud
Ülaltoodud norm annab sel juhul õiguse lepingust taganeda; 4) ei saa asjas kohaldada
Poolte õigussuhet reguleerivad müügilepingut reguleerivad sätted, sh
, mis on ülalnimetatud normi suhtes erinormiks.
Lepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel, kui kohustatud pool tunnistab oma süüd ja nõustub lepingu muutmisega. Kostja eitas pretensiooni vastuses vastutust seoses mootoririkkega ning ei olnud nõus remonti finantseerima; 5) on hagiavalduses väljendatud tahe lepingust taganeda.
ei näe taganemisavaldusele ette konkreetset vormi ja taganeda saab ka kaudse tahteavaldusega. Kostja vastusest nähtuvalt on ta hageja tahteavaldusest aru saanud. Kostja pole väitnud nagu poleks hageja taganemisavaldust esitanud. Kostja on seisukohal, et puudub
§-st 116 tulenev alus lepingust taganemiseks; 6) asub auto Rakveres parklas, kuhu kostjal on juurdepääs, ja auto võtmed on kostja valduses (kostja viis auto parklasse ja võtmeid hagejale üle ei andnud). Seega on auto kostja valduses ehk talle tagastatud. Kuna hageja on lepingust taganenud, siis ei saa teda auto valdajana käsitleda. Asjaolu, et kostja ei ela Eestis, ei tähenda, et hageja oleks auto valdaja.
Hageja nõude rahuldamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine. 8. Hageja saatis kostjale 17.10.2013 pretensiooni (tõlge I kd, tl 134), milles muu hulgas teatas, et pretensiooni mitterahuldamisel esitab ta hagi kohtusse. Kuna kostja keeldus pretensiooni rahuldamast, esitas hageja 28.02.2014 hagi kohtusse. 4 Maakohus leidis, et hageja ei ole müügilepingust taganenud ning põhjendas seda sellega, et taganemisavalduse esitamine alles hagiavalduses on põhjendatud vaid erandlikel juhtudel. Seejuures ei ole maakohus otsuses toonud välja neid erandlikke asjaolusid, millised õigustaksid taganemisavalduse esitamist hagiavalduses. Ringkonnakohus leiab, et taoline maakohtu seisukoht on ekslik ja vastuolus ka Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-76-10 p 12, nr 3-2-1-171-11 p 13, 3-2-1-43-15, p 11). Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et taganemisavaldusest peab nähtuma poole tahe ning kohtumenetluses esitatud taganemisavalduses ei pea tuginema konkreetsele seaduse sättele, vaid vajalik on esile tuua taganemise aluseks olevad asjaolu. Sellised asjaolud on hagiavalduses esile toodud ning hageja lepingust taganemistahtest on aru saanud ka kostja vastuses hagiavaldusele (I kd, tl 93). Seega on hageja poolt täidetud taganemise formaalsed eeldused ning põhjendatud on hageja väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti
9. Taganemise kehtivuseks peavad lisaks formaalsetele eeldustele olema täidetud ka materiaalsed eeldused, st taganemisele tuginev lepingupool peab tõendama teise poole olulise lepingurikkumise. Et hinnata, kas tegemist on müügilepingu olulise rikkumisega, tuleb kindlaks teha, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning
lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagejapoolseks müügilepingu sõlmimise tingimuseks saada endale sõidukorras sõiduk ning kostja kinnituse kohaselt oli eseme üleandmisel tegemist tehniliselt korras sõidukiga. Kostja ei ole nimetatud hageja poolt esiletoodud pooltevahelisele kokkuleppe tingimusele vastuväiteid esitanud. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast sõiduki hagejale üleandmist seiskus selle mootor 10 km läbimise järel. Kostja korraldas sõiduki transpordi Rakverre ning lubas korraldada sõiduki remondi. Kostja siiski keeldus sõiduki remondist ning viis sõiduki tasulisse parklasse. Eksperdi arvamus (II kd, tl 34-54) tõendab, et sõiduki mootoririkke põhjustas hammasrihma ülejooksikurulli kinnituspoldi purunemine ning see tekkis enne müüki teostatud hammasrihma ja rihmarullikute ebakvaliteetselt teostatud vahetuse tulemusel. Lisaks nähtub eksperdi arvamusest, et sõiduki mootoririke ei ole tingitud ostja tegevusest. Ringkonnakohus leiab, et kuna mootori rikke tõttu ei olnud võimalik sõidukiga liigelda, siis ei olnud sellel kokkulepitud omadusi. Seega rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli pooltevahelise kokkuleppe tingimustest tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Tegemist on olulise lepingurikkumisega, mis andis hagejale õiguse lepingust taganeda. Seega on täidetud ka lepingust taganemise materiaalsed eeldused ning hageja poolt lepingust taganemine oli kehtiv. Ringkonnakohus märgib, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse tuvastas ka maakohus ning seda tuvastatud asjaolu ei ole kostja apellatsiooniastmes vaidlustanud. 10.
lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuna sõiduki mootoririke oli olemas sõiduki hagejale üleandmise hetkel, siis kostja müüjana vastutab selle eest ning oluline ei ole, kas kostja sellest teadis või mitte. 5 11.
lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kui tegemist on müüja poolt olulise lepingurikkumisega, ei pea ostja
lg 3 kohaselt määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks
§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Praegusel juhul nõudis hageja kostjalt esmalt sõiduki parandamist, millest kostja vaatamata lubadusele keeldus. Seega on hageja käitunud heas usus ega esitanud koheselt taganemisavaldust, kuigi
Antud juhul oli tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega ning hageja ostjana ei pidanud andma täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. 12.
lg 1 esimese lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Hageja nõuab seoses lepingust taganemisega müügilepingu alusel tasutud 3250 eurot tagastamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt, s.o 2650 euro ulatuses. Kostja on kinnitanud, et pärast sõiduki Rakverre tagastamist tasus ta hagejale müügihinnast 600 eurot. Nimetatud kostja väide on kooskõlas hageja pretensioonis (tõlge I kd, t.l 134) märgituga, mille kohaselt ta nõuab kostjalt 2650 euro tagastamist. Eeltoodu tõendab, et hagejal on kostja vastu nõue 2650 euro ulatuses (3250-600) ning sellises ulatuses kuulub hageja nõue rahuldamisele. Vaidlusalune sõiduk on hageja poolt kostjale lepingu sõlmimise päeval tagastatud ning ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on sõiduk hageja valduses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.