← Eesti

3-18-277/21

Obsah (4)§ 121§ 203§ 45§ 47

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale sobilikku tööd, s.o töötamist abikokana (riigivastutuse seadus (RVastS) § 6 lg 1). Seetõttu tagastas kohus kohustamisnõude

§ 121lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. I. Ginzburg esitas 15.04.2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.04.
  2. a määruse tühistamiseks. I. Ginzburg leiab, et tähtis on tuvastada käskkirja õigusvastasus, kuna vangla tegi uue käskkirja samadel alustel ja asjaoludel. Kaebaja väitel sunnib kohus teda läbima uuesti kohtueelse menetluse ja kirjutama uue kaebuse, mis annab vanglale võimaluse uuesti teha õigusvastaseid tegevusi. Kaebaja märgib, et vangla õigusvastaste tegevuste alusel vaidlustatava käskkirja kehtimise ajal karistati teda 2 korda kartseriga. Kaebaja arvates tuleb preventiivsel eesmärgil jätkata kaebuse läbivaatamist. Kaebaja leiab, et kuna kaebuses on kohustamisnõue, siis ei saa kohus keelduda kaebuse läbivaatamisest.
  3. Viru Vangla esitas 26.04.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vangla leiab, et halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust kaebaja väide, et talle määrati distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest. Vangla selgitas, et kaebaja vaides esitatud taotlust pakkuda talle erialast tööd ei lahendanud vangla iseseisva otsusega, kuna vangla hinnangul oli tegemist kaebaja ühe põhjendusega. Vangla arvates isegi kui pidada kõnesolevat taotlust iseseisvaks taotluseks, siis oleks see vangla poolt 17.01.2018 keeldumisega lahendatud ning vanglale ei ole teada, et kaebaja oleks selle peale esitanud vaide, mistõttu ei saa kohtueelset menetlust pidada läbituks. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  5. Kaebaja taotles halduskohtus preventiivsel kaalutlusel Viru Vangla 28.11.
  6. a käskkirja nr 6-2/970-1 õigusvastasuse tuvastamist ja vangla kohustamist andma talle erialast tööd abikokana. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse nii tuvastamis- kui ka kohustamisnõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust Tartu Halduskohtu 03.04.

  1. a määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Kaebaja väitel on tähtis tuvastada käskkirja õigusvastasus, kuna vangla tegi uue käskkirja samadel alustel ja asjaoludel, seega tuleb preventiivsel eesmärgil jätkata kaebuse läbivaatamist. Halduskohus on käesolevas asjas õigesti kindlaks teinud, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja jätab määruskaebuses tähelepanuta, et tuvastamiskaebust on võimalik esitada üksnes väga piiratud juhtudel (

§ 45

lg 2) ning kuna käesoleval juhul on kaebajal olemas tõhusam vahend (s.o uue tööle määramise käskkirja tühistamisnõue) oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamine lubatav (Riigikohtu 09.02.

  1. a määrus nr 3-3-1-75-16, p 9). Halduskohus on vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 13 kaebajale selgelt märkinud, mil viisil kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Eeltoodut ei väära kaebaja määruskaebuses märgitud asjaolud, et kaebajal tuleb läbida taaskord kohtueelne menetlus ja esitada kohtule uus kaebus. Kaebaja väidetust nähtub hoopiski, et tal on sisuliselt väga selge arusaam, mida tal teha tuleks enda õiguste kaitseks.
  2. Kaebaja väitel ei saa kohus keelduda kaebuse läbivaatamisest, kuna kaebuses on esitatud kohustamisnõue. Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja kaebuses vangla kohustamist anda talle erialast tööd abikokana. RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega on kohustamiskaebuse aluseks haldusorgani kohustus toiming sooritada ning kaebaja õiguste rikkumine.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus märkis määruse p-s 15 põhjendatult, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale sobilikku tööd, s.o töötamist abikokana, viidates ka asjakohastele vangistusseaduse (VangS) sätetele (§ 37 lg 1, § 38 lg 1). Kuna kaebajal puudub käesolevas asjas kohustamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus, siis nõustub ringkonnakohus eeltoodud osas halduskohtu määrusega kaebuse tagastamise kohta

§ 121lg 2 p 1 alusel.

14. Ringkonnakohus märgib kaebajale täiendavalt, et kuigi halduskohus tagastas kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, ei nähtu asja materjalidest ka seda, et kaebaja oleks läbinud kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt VangS § 1¹ lg-le 5 ja

§ 47lg-le 1.

Vangla tegevuse peale kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb läbida kohustuslik vaidemenetlus. Nimelt tulenevalt VangS § 1¹ lg-st 5 peab kinnipeetav enne kohustamisnõude esitamist kohtule olema eelnevalt esitanud vangla keeldumisele mingit toimingut teha vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus peab olema vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustamisnõude puhul saab lugeda kohtueelse menetluse läbituks juhul, kui kohustuslikus vaidemenetluses on vaidlustatud vangla keeldumine taotletud tegevusest. Kaebuse tagastamine kohustamisnõude osas olnuks käesolevas asjas põhjendatud ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata 3 jätmise tõttu. Eeltoodud märkus ei mõjuta halduskohtu määruses märgitud kohustamisnõude tagastamise aluse ja põhjenduste õigsust. 15. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus I. Ginzburgi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.04.2018. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.