Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-679

§ 100lg 4).

2.

1. Välja mõista A.N. lt D.N. kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahju 1278 eurot. 2.
2. Kohtuotsuse punkt 2.
3. on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1) 2.
4. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
5. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
6. Jätta maa ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. D.N. (hageja) esitas
8. aprillil 2017 hagi A.N. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise alatest
9. a maist 2225 eurot ja elatise 235 eurot kuus.
10. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Õige on hagi jooksva elatise osas. Elatise maksmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja peab tõendama kahju olemasolu. Samuti peab hageja tõendama, et ta kandis ainuisikuliselt ülalpidamisega seotud kulud. Kostja täitis hageja ülalpidamise kohustust kohaselt nii abielu ajal kui ka pärast seda. 2 Kostja märkis, et O. N ja kostja abielu lõppes
11. a veebruaris. Pärast kooselu lõpetamist tasus kostja igakuiselt elatist hageja kasuks nii hageja kui ka täisealise tütre K. N arvelduskontole. O. N oli sellekohane kokkulepe.
12. a veebruarist kuni vastuse esitamiseni tasus kostja elatist üle 3692 eurot. Hageja jäi pärast O. N ja kostja kooselu lõppemist elama korterisse, mille soetamiseks oli võetud laen. Kostja tasus laenu kuni lahutuseni, s.o 1202,10 eurot. Osa laenu tagasimaksest tuleb lugeda elatise kohustuse täitmiseks, kuna hageja elas selles korteris. MAAKOHTU LAHEND
13. Viru Maakohus rahuldas hagi
14. oktoobri 2017 otsusega ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest
15. aprillist 2017 kuni hageja (maakohtu otsuse resolutsioonis ilmselt ekslikult märgitud A. S) täisealiseks saamiseni
16. jaanuaril
17. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks ka kahjuhüvitise 2225 eurot. Maakohus määras, et kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulud jäeti kostja kanda.

97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Minimaalne elatise suurus kuus alates on 01.01.2017 235 eurot. Selle nõude osas tunnistas kostja hagi.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja vastuväiteid väidetava elatise tasumise kohta ei saa võtta arvesse. Poolte vahel ei olnud kokkulepet elatise maksmiseks mujale kui hageja esindaja pangakontole. Samuti võis kostja lisaks miinimumelatisele tasuda hageja kontole ka täiendavaid toetusi ja teha kingitusi. Hageja esindaja kontole ei tasutud miinimummääras elatist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 2225 eurot, kuulutas otsuse viivitamata täidetavaks ja jättis menetluskulud kostja kanda, ning teha uus otsus, millega jätta 2225 eurot välja mõistmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) ei ole põhjendatud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine. Hageja sai korrapärast elatist. Viivitamatu täidetavus tekitab kostjale kahju; 2) hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ja ei põhjendanud oma seisukohti. Kostja esitas tõendid, et ta on elatist tasunud ja ei ole hagejale kahju tekitanud. Maakohus ei ole üldse põhjendanud, miks ta ei võta kostja esitatud tõendeid ja väiteid arvesse. Sellega rikuti TsMS § 436; 3 3) kohaldas maakohus valesti

§ 108

. Riigikohtu hinnangul tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (3-2-1-136-13); 4) ei tõendanud hageja endal kahju tekkimist.

1. Ringkonnakohus peatas kostja taotlusel
2. oktoobri 2017 määrusega maakohtu kohtuotsuse viivitamatu täidetavuse.
3. Hageja vaidles apellatsioonile vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada tagasiulatuva elatisena väljamõistetud summa suuruse, viivitamatu täitmise ja menetluskulude jaotuse osas ja selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab välja 1278 eurot, tühistab osaliselt viivitamatu täitmise ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
5. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest (resolutsiooni punktid 2 ja 3), selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Apellant vaidlustas otsuse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahju, viivitamatu täitmise ja menetluskulude osas (resolutsiooni punktid 4, 5 ja 6).
6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kokkuleppe puudumine vanemate vahel välistas kostja poolt elatise tasumise kohustuse viisil, et ta tasus hageja keelekoolituse eest ning kandis 17-aastase hageja arvele raha märkega „elatis“. Maakohtu lahendist ei nähtu põhjendused

§ 108

alusel esitatud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatuse kontrollimise kohta. Ülalpidamisnõue on suunatud hageja igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, seetõttu peaks ülalpidamiskohustuse rikkumise korral hageja esitama esmalt täitmisnõude kostjale. Käesolevas asjas ei ole kostja omaks võtnud hageja väidet, et ta nõudis kostjalt kindlal viisil kohustuse täitmist. Tõendanud hageja oma väidet ei ole.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Ringkonnakohus märgib, et järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta hageja kui õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel.
3. Ringkonnakohus leiab, et elatise tasumise kohustuse täitmisena saab arvestada hageja keele õpingute eest tasumisega kokku 145 eurot, millega hageja on alternatiivselt ka nõustunud. Samuti saab arvestada kostja poolt hageja kontole ülekantud summadega perioodil 28.04.2016 – 28.04.2017, kokku summas 802 eurot. Enam kui aasta enne hagi esitamist ning pärast hagi 4 esitamist tasutud summasid ringkonnakohus ei arvesta vaidlusaluse nõude täitmisena. Samuti ei saa hageja ülalpidamiskohustuseks lugeda kostja poolt K.N. tasutud summasid ega kostja ja hageja ema ühisvaraga seotud kulutuste kandmist ega kohustuste täitmist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista

§ 108alusel 1278 eurot.

1. Maakohus tunnistas otsuse tervikuna viivitamata täidetavaks viidates kostja õigeksvõtule. Ringkonnakohus leiab, et viivitamatult saab olla täidetav otsus osas, millega rahuldati hagi alates hagi esitamisest. Tagasiulatuvas osas nõuet kostja õigeks võtnud ei ole. Ringkonnakohus jätab viivitamatult täidetavaks otsuse osas, milles kostja nõude õigeks võttis (käesoleva otsuse p 2.2.), kahju hüvitisena väljamõistetud summa osas (käesoleva otsuse p 2.4.) kuulub otsus sundtäitmisele pärast jõustumist.
2. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, märkides, et hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust ja leiab, et olukorras, kus hageja tähtaegselt menetluskulude nimekirja maakohtule ei esitanud ning hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab ka apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi