1-15-6997/98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6997 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus Viktor Abrami vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu määruskaebus Viktor Abram (ik 39203305711), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 05.10.2015 otsusega tunnistati Viktor Abram süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3-ndiku võrra. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg-te 6 ja 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti V. Abramile 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Süüdimõistetu karistusaeg algas 28.05.2015 ja lõpeb 28.01.
6. Tartu Vangla esitas 08.03.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Abrami vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 18.04.2018 määrusega jäeti V. Abram tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on küll täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kuid alljärgnevad asjaolud seda ei võimalda.
8. V. Abramil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat liitkaristust kannab ta varavastaste süütegude, s.o grupiviisilise röövimise ja süstemaatilise varguse, samuti kehalise väärkohtlemise eest. V. Abrami kuritegelik käitumine on püsinud muutumatuna pika aja jooksul. Süüdimõistetu varasemast elukäigust nähtuvalt on V. Abramile kolmel korral kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes ta
9. aasta septembris ning juba
10. aasta märtsis pani toime uued kuriteod. Ka käesoleva karistuse aluseks olnud kuritegu on toime pandud katseajal. Sellest järeldub, et V. Abramile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, sest ta on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole V. Abrami käitumist mõjutanud kinnipidamiskohas karistuse kandmine ega ka vanusega kaasnev teatav elukogemus. Seetõttu on alust arvata, et V. Abrami jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega.
11. V. Abramil on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 19.05.2017 määrati talle noomitus temale mittekuuluvate esemete omamise eest. Lisaks puudub süüdimõistetul vabanemisjärgne kindel töökoht. Põltsamaa F. AS on väidetavalt valmis V. Abramile tööd pakkuma, kuid käesolevaks ajaks ei ole ettevõte väljastanud seda kinnitavat garantiikirja. Maakohtu hinnangul on oluliseks tingimuseks kindla töökoha olemasolu. Seda põhjusel, et süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning seetõttu on oluline, et V. Abramil oleks töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ning aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske ja võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. Ka V. Abram ise on kinnitanud, et uute kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb tal leida endale töökoht.
12. Süüdimõistetu iseloomustusest nähtub, et V. Abram tarvitab narkootikume alates
13. eluaastast. Ise ta sõltuvust narkootilistest ainetest ei tunnista ega näe ka seost narkootikumide tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahel. Kohtu hinnangul on oluline sõltuvusprobleemi tunnistamine ja seoste nägemine sõltuvusprobleemi ja õigusvastase käitumise vahel. Ainult seeläbi saab vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ja maandada V. Abramist lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks.
14. Maakohus peab positiivseks, et V. Abram on vangistuse jooksul osalenud vangla tööhõives ja omandanud puidupingitöölise eriala. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ning „Eluviisitreening“, süüdimõistetuga on läbi viidud vestlused põhjustagajärg seoste analüüsimiseks. V. Abramil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning toetav tugivõrgustik, kes soovib süüdimõistetut aidata nii materiaalselt kui moraalselt.
15. Maakohtu hinnangul kaaluvad negatiivsed asjaolud üle positiivsed omadused. Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab maakohus, et V. Abrami tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda V. Abrami varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, samuti osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka V. Abrami isik. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Abram, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 2
17. Süüdimõistetu ei nõustu maakohtu väitega, et V. Abram on kuriteo toime pannud lisaks majandusliku kasu saamise eesmärgil ka tingituna narko-sõltuvusest. V. Abramil ei ole sõltuvust narkootilistest ainetest, sest vastasel juhul peaks süüdimõistetu seda ise tunnistama ning asuma vanglas narko-sektoris. Tegemist on valeinformatsiooniga, millega on vangla kas tahtlikult või kogemata pannud süüdimõistetu negatiivsesse ja halba seisu. V. Abram kinnitas ka kohtus, et tal ei ole sõltuvust, ning selgitas, kust nimetatud valeinformatsioon tekkinud on. Kohus ei tohiks sellist ekslikku ja ebaõiget teavet süüdimõistetu kahjuks tehtud otsuses süüdimõistetule ette heita.
18. V. Abram on seisukohal, et maakohus on alusetult pidanud võrreldes süüdimõistetu varasema karistatusega vähemtähtsaks positiivseid näitajaid. V. Abram on kohtus oma süü üles tunnistanud ja seda puhtsüdamlikult kahetsenud, mis on oluline asjaolu vabastamise otsustamisel. V. Abram mõistab oma tehtud teod hukka ning lubab, et on muutunud ja enam seadusi ei riku, vaid elab vabaduses kehtivate reeglite ja normide järgi.
19. Vabastamise positiivseks tingimuseks on kindla elukoha olemasolu ja perekonna igakülgne toetus. Kuigi V. Abramil puudub otsene garantiikiri, on AS F nõus süüdimõistetu tööle võtma. Vabanemise korral on süüdimõistetu nagunii kohustatud kohtupoolse tingimusena Eesti Töötukassas end arvele võtma. Sealt saadav töötuabiraha oleks garantiiks, et süüdimõistetu ilma rahata ei elaks. Ennetähtaegselt vanglast vabanemisel aitab süüdimõistetut õiguskuulekale elule suunata ka kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldusesse suhtub V. Abram positiivselt ning mõistab selle vajadust. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse süüdimõistetu käitumist ja talle kohtu poolt pandud kohustuste täitmist ning soodustatakse V. Abrami sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada süüdimõistetut hoiduma kuritegude toimepanemisest.
20. Süüdimõistetu hinnangul vastab ärakantud karistus toime pandud kuriteo raskusele. V. Abram leiab, et talle tuleks anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ja süüdimõistetu suudab edaspidi elada vabaduses õiguskuulekat elu. Lisaks leiab süüdimõistetu, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei vabane ta karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. V. Abram on nõus täitma kõiki tingimusi, mis talle kohtu poolt pannakse. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Abramit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning V. Abrami ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidiselt kaebuses esitatud seisukohale leiab ringkonnakohus, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on 3 maakohus veenvalt põhjendanud, miks V. Abram tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
23. Kriminaalkolleegium nõustub, et V. Abrami iseloomustamiseks on võimalik välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 7). Siiski ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane tingimus, s.o õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt on V. Abramile karistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristus. Lisaks on süüdimõistetul kolm kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Seega on V. Abramit üritatud juba korduvalt läbi erinevate karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Tähelepanuväärne on asjaolu, et käesoleva karistuse aluseks olnud kuriteo pani süüdimõistetu toime vähem kui kuu pärast eelmist kohtuotsust. Harju Maakohtu 06.04.2015 otsusega mõisteti V. Abramile karistuseks üldkasulik töö ning sama aasta aprillis pani V. Abram toime grupiviisilise röövimise sissetungimisega. Eelmise reaalse vanglakaristuse kandmiselt vabanes V. Abram
24. aasta septembris ning juba
25. aasta märtsis pani süüdimõistetu toime uued kuriteod. Sellest järeldub, et V. Abrami puhul ei ole varasemalt kriminaalhooldusele allutamine andnud tulemusi ning süüdimõistetu on sellest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist.
26. Süüdimõistetu varasemast elukäigust nähtub, et V. Abram on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu vägivallaga toime pandud kuriteo eest, mille eesmärgiks oli samuti rahalise kasu saamine. Arvestades, et süüdimõistetul oli 13.02.2018 seisuga rahalisi nõudeid 4768 euro ulatuses ning V. Abramil puudub vabanemise korral kindel töökoht, on ringkonnakohtu hinnangul olemas risk, et süüdimõistetu asub vabanemise korral majanduslike raskuste ilmnemisel taas varavastaseid kuritegusid toime panema.
27. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et V. Abrami isik ja tema varasem elukäik, varasemalt mõistetud kriminaalkaristused, osaliselt käitumine kinnipidamiskohas ning kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul V. Abrami ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et V. Abram oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole V. Abrami ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.04.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4