1-17-5885/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5885 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. märtsi 2018 määrus Rainis Räbovõitra (ik 38208266514) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Rainis Räbovõitra vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega mõisteti Rainer Räbovõitra süüdi KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti R. Räbovõitra kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 07.05.
6. Tartu Maakohtu 16.11.2017 määrusega vabastati R. Räbovõitra tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga 6 kuud. Katseajal oli R. Räbovõitra kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 ning lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi.
7. 28.02.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles R. Räbovõitrale kandmata karistuse, s.o 1,5 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramist, sest R. Räbovõitra on rikkunud temale kohtuotsuse alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ilmuda ettenähtud aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning elada kriminaalhoolduse ajal kohtu poolt määratud alalises elukohas. Maakohtu määrus
8. Tartu Maakohtu 21.03.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele R. Räbovõitrale Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 kuu ja 3 päeva vangistust.
9. Erakorralises ettekandes heidetakse süüdimõistetule ette katseajal korduvat alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, s.o 07.02.2018, 12.02.2018, 17.02.2018, 22.02.2018, 23.02.2018 ning 26.02.
11. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et süüdimõistetu rikkus 07.02.2018 alkoholi tarbimise keeldu. Eelkõige on rikkumise tõenditeks 07.02.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et süüdimõistetul tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi positiivne näit 1,18 mg/l kohta; joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, millest nähtuvalt esines süüdimõistetul silmade punetus, reaktsioonikiiruse häiritus, koordinatsioonihäired, ärritatus ja ründav käitumine ning alkoholilõhn; 09.02.2018 süüdimõistetu poolt koostatud seletuskiri kriminaalhooldusametnikule, milles süüdimõistetu kinnitab, et tarvitas 07.02.2018 alkoholi.
12. Maakohus leiab, et 12.02.2018 rikkumine on samuti tõendatud. Kuigi süüdimõistetu keeldus indikaatorvahendisse puhumast ning alkoholijoobe taset mõõta ei õnnestunud, siis alkoholijoobe võimaldavad lugeda tõendatuks eelkõige 12.02.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, millest nähtuvalt esines süüdimõistetul häiritud koordinatsioon, segane kõne, ärritatus ning tajuhäired.
13. Maakohtu hinnangul ei ole usaldusväärselt tõendatud, et süüdimõistetu 17.02.2018 alkoholi tarvitamise keeldu rikkus. PPA Lõuna Prefektuuri 21.02.2018 teatisest ei nähtu alkoholitarvitamisele viitavat infot, samuti puudub indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll.
14. 23.02.2018 rikkumine on maakohtu hinnangul leidnud tõendamist. Eelkõige tõendavad nimetatud asjaolu 23.02.2018 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ning protokollist nähtuvad alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (eelkõige alkoholilõhn, koordinatsioonihäired). Süüdimõistetu eitas kohtuistungil sellel kuupäeval alkoholi tarvitamist ning väitis, et alkoholilõhn oli tingitud kõrile kompressi tegemisest. Maakohus leiab, et isegi, kui eeldada süüdimõistetu väite õigsust, ei seleta kompressi tegemine koordinatsioonihäireid. Lisaks ei olnud süüdimõistetu võimeline 23.02.2018 täitma elukoha vahetamise avaldust, kritseldades sellele üksnes mingi kuupäeva ja arusaamatu allkirja.
15. 26.02.2018 rikkumine on maakohtu arvates samuti tõendatud. Nimetatud rikkumise puhul on eelkõige tõenditeks PPA 28.02.2018 teatis, 26.02.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ning süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused.
16. Lisaks on kohtumenetluse käigus süüdimõistetu pannud toime alkoholi tarvitamise keelu rikkumised 05.03.2018 ning 12.03.
17. Esimene episood on tõendatud kella 13.00 ajal ja 17.30 ajal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega, millest nähtuvalt oli indikaatorvahendi näit positiivne. Samuti tuvastati mõlemal kellaajal süüdimõistetul alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, s.o häiritud reaktsioon, taju ja koordinatsioon. 05.03.2018 2 alkoholi tarvitamist on kohtuistungil tunnistanud ka süüdimõistetu. 12.03.2018 episood on tõendatud 13.03.2018 PPA Lõuna Prefektuuri teatise, 12.03.2018 joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et isik ei olnud suuteline puhuma. Samuti on süüdimõistetu kohtuistungil tunnistanud 12.03.2018 alkoholi tarvitamist.
18. Süüdimõistetu on rikkunud 07.02.2018 ja 23.02.2018 registreerimiskohustust. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et 07.02.2018 ta registreerimisele ei jõudnud ning tarvitas sellel päeval alkoholi. Nimetatud kuupäeval toimetati süüdimõistetu politsei poolt kainenema. 23.02.2018 ilmus süüdimõistetu kohustatud ajaks registreerimisele, kuid tema joobes oleku tõttu ei olnud võimalik kriminaalhooldust tema üle teostada. Eelnevalt maakohus tuvastas, et süüdimõistetu oli 23.02.2018 tarvitanud alkoholi. Alkoholi tarvitatuna registreerimisele ilmumist ei saa lugeda registreerimiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks.
19. Ettekande kohaselt rikub süüdimõistetu ka kohtu poolt määratud kohustust elada alalises elukohas aadressil XXXX Maakond. Maakohus tuvastas, et nimetatud talu müüsid süüdimõistetu ja ta õde M.R. 21.02.2018 ära. Süüdimõistetu on korduvalt keeldunud kriminaalhooldusametnikule oma elukohta avaldamast. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii kriminaalhooldusametniku kui ka süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused. Süüdimõistetu alalise elukoha puudumisele viitavad muuhulgas asjaolu, et kohtul ei olnud võimalik sellel aadressil kohtuistungi kutset süüdimõistetule kätte toimetada, samuti süüdimõistetu enda käitumine (erinevatel aadressidel viibimine, 26.02.2018 arestimajja ilmumine ja väide, et süüdimõistetul ei ole kuhugi minna, samuti 23.02.2018 elukoha vahetamise taotluse esitamise üritamine).
20. R. Räbovõitrat iseloomustab positiivselt asjaolu, et süüdimõistetu on korrektselt täitnud kohustust leida vabanemisel töökoht või võtta ennast Töötukassas arvele. Samuti on süüdimõistetu asunud end alkoholisõltuvusest vabanemiseks ravima. Siiski ei kaalu nimetatud positiivsed asjaolud üles eeltoodud rikkumisi. Vaatamata alkoholivastase ravi alustamisele on R. Räbovõitra jätkanud alkoholi tarvitamist ning oma käitumisega on süüdimõistetu rohkem kui kuu aja vältel teinud enda üle kriminaalhoolduse teostamise sisuliselt võimatuks. Arvukate käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumise tõttu tuleb R. Räbovõitrale mõistetud karistus pöörata täitmisele.
21. Maakohus leiab, et erakorralises ettekandes on ekslikult märgitud kandmata karistusaja pikkuseks 1,5 kuud. Tartu vangla on vastuses järelpärimisele kinnitanud, et R. Räbovõitrale mõistetud karistusest on süüdimõistetu ära kandnud 6 kuud ja 27 päeva ning seega on kandmata karistuse pikkuseks 1 kuu ja 3 päeva. Määruskaebus
22. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Räbovõitra kaitsja O. Preem, kes taotleb maakohtu põhjenduste muutmist. Karistuse täitmisele pööramist esitatud määruskaebuses ei vaidlustata.
23. Maakohus leidis, et 12.02.2018 viibis R. Räbovõitra Võru linnas aadressil XX alkoholijoobes. Tõenditena viidati indikaatorvahendi kasutamise protokollile ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollile. R. Räbovõitra seletas kohtuistungil, et 12.02.2018 ei olnud ta alkoholijoobes, kuid tervislik seisund ei võimaldanud tal alkomeetrisse puhuda. Hilisemalt kutsuti talle Võru Arestimajja kiirabi. Samas ei võetud asja juurde kiirabikaarti, mis oleks kinnitanud tema ütlusi selles, et joove puudus. Seega ei ole etteheidetav rikkumine usaldusväärselt tõendatud. 3
24. Maakohus tõdes, et 23.02.2018 tuli süüdimõistetu kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes ning seetõttu ei saanud läbi viia ka registreerimistoimingut. R. Räbovõitra kinnitas, et tal paluti kriminaalhooldaja juures registreerimiskohustuse täitmisele saabumisel puhuda alkomeetrisse, kuid alkomeeter joovet ei näidanud. Võimaliku alkoholilõhna tingis külmetusega seoses kasutatud kompress. Ka nimetatud juhtumi osas leiab süüdimõistetu, et rikkumised ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohus on õiguspäraselt viidanud määruse põhjendavas osas 12.02.2018 ja 23.02.2018 R. Räbovõitra poolt toime pandud rikkumistele.
26. Määruskaebuses vaidlustatakse 12.02.2018 süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et nimetatud rikkumine ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus oma seisukohta ammendavalt põhjendanud ja 12.02.2018 episood on leidnud tõendamist. PPA Lõuna Prefektuuri poolt 13.02.2018 kriminaalhooldajale saadetud teatisest nähtub, et 12.02.2018 toimetas patrull R. Räbovõitra kainenema, kes oli agressiivselt meelestatud ning politseisse teataja sõnul käitunud ebaadekvaatselt ja vägivaldselt. 12.02.2018 indikaatorvahendi protokollist nähtub, et süüdimõistetu keeldus alkoholijoobe kontrollile allumast. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esines süüdimõistetul häiritud reaktsioonikiirus, segane ja agressiivne kõne, häired aja –, isiku – ja kohatajus, väga häiritud koordinatsioon, samuti rahutus, ärritatus, omamehelik ja agressiivne käitumine. Lisaks nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et süüdimõistetu ei suutnud protokolli adekvaatselt allkirjastada, s.o allkirjad on loetamatud ning asuvad ebamääraselt (tl 8). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodu alusel tõsikindlalt tõendamist leidnud, et 12.02.2018 oli R. Rabovõitra alkoholijoobes. 16.02.2018 esitatud seletuskirjas väidab süüdimõistetu, et ta ei olnud alkoholi tarvitanud ning keeldus indikaatorvahendisse puhumast tervislikel põhjustel (tl 21-22). Tervislikust seisundist tulenev suutmatus alkomeetrisse puhuda ei seleta koordinatsiooni – ja tajuhäireid, samuti agressiivsust ja segast kõnet. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus veendunud, et 12.02.2018 rikkus R. Rabovõitra alkoholi tarvitamise keeldu.
27. Määruskaebuses vaidlustatakse ka 23.02.2018 alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumist. 23.02.2018 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et süüdimõistetul esinesid silmade punetus, reaktsioonihäired, aeglane kõne, kerged tasakaalu – ja koordinatsioonihäired. Süüdimõistetu käitumine oli ärritunud ning tugevalt oli tunda alkoholilõhna (tl 12-13). Süüdimõistetu keeldus alkoholijoobe kontrollile allumast ning protokolli allkirjastamast. Samas on süüdimõistetu protokolli esimesele lehele suurelt kirjutanud „käisin 26.02.2018“ (tl 12). Sarnasel viisil on süüdimõistetu dateerinud ja allkirjastanud ka elukoha vahetamise taotluse (tl 14). Kolleegiumi hinnangul viitab eeltoodu sellele, et süüdimõistetu ei saanud täiel määral aru, milliseid ankeete ta parajasti allkirjastab. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu oli alkoholijoobes. Lisaks viitab 23.02.2018 alkoholi tarbimisele ka 28.02.2018 PPA Lõuna Prefektuuri saadetud teatis, mille kohaselt teatas 23.02.2018 kriminaalhooldusametnik, et R. Räbovõitra käis nimetatud kuupäeval kriminaalhooldusosakonnas vastuvõtul, olles tugevas alkoholijoobes, ning keeldus kriminaalhooldajal laskmast alkoholijoovet fikseerida. Eelnev on kriminaalkolleegiumi hinnangul piisav tõendamaks, et süüdimõistetu rikkus ka 23.02.2018 alkoholi tarvitamise keeldu.
28. Kaitsja taotleb 23.02.2018 registreerimiskohustuse rikkumisega seotud põhjenduste eemaldamist maakohtu määruse põhjendavast osast. Tuvastamist on leidnud, et R. Räbovõitra 4 rikkus 23.02.2018 alkoholi tarvitamise keeldu ning ilmus kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes. Sellises seisundis ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik registreerimiskohustust tavapärasel viisil läbi viia, kuna süüdimõistetu ei olnud piisavalt adekvaatne. Seega on süüdimõistetu ka nimetatud registreerimiskohustust rikkunud.
29. Tuginedes eeltoodule on kriminaalkolleegium seisukohal, et R. Räbovõitra rikkus 12.02.2018 ja 23.02.2018 alkoholi tarvitamise keeldu ning sellest tulenevalt ka 23.02.2018 registreerimiskohustust. Seetõttu on maakohus kriminaalkolleegiumi hinnangul karistuse täitmisele pööramise otsustamisel õiguspäraselt tuginenud ka eelmainitud rikkumistele ning määruskaebuses toodu ei anna alust maakohtu määruse põhjenduste muutmiseks.
30. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.03.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Mati Kartau