1-16-11530/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11530 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus süüdimõistetu Vitas Malinauskase vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vitas Malinauskase (Malinauskas; isikukood 38706040304) kaitsja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 20.02.2017 otsusega karistati Vitas Malinauskast KarS § 212 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse, s.o 6 kuud vangistust, kaetuks rakseimaga, s.o 04.08.2016 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.03.2015 ja karistuse kandmise lõpp 31.10.
5. Maakohtu määrus
6. Viru Maakohtu 11.04.2018 määrusega jäeti V. Malinauskas vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
7. Maakohus leiab, et süüdimõistetu V. Malinauskas ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Toimepandud kuritegusid iseloomustab läbivalt majandusliku kasu saamise eesmärk ning grupis tegutsemine. Viimased kuriteod on olnud etteplaneeritud. Vabanemisel on isikul küll garanteeritud töökoht OÜ-s L., kuid tema töökogemus on vähene ning enne vangistust tagas pere sissetuleku elukaaslane. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 110 429,13 eurot, mis maakohtu hinnangul raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses ning säilib risk, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel asuda uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetav kannab muuhulgas karistust ka kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mis tähendab, et tema tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad teda negatiivselt mõjutada. Varasemalt on isikul esinenud probleeme alkoholiga, sest ta on alkoholijoobes pannud toime kaks vägivaldset kuritegu. 2.
8. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on varem ühel korral olnud allutatud käitumiskontrollile, sh on talle kohaldatud elektroonilist valvet. Elektroonilise valve tingimuste täitmisega probleeme ei olnud, küll aga pani isik käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 17.10.2011 kohtumäärusega vabastati V. Malinauskas karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega 10 kuuks ning katseajaga kuni 27.06.
9. Karistusregistrist nähtuvalt pani isik uue kuriteo KarS § 212 lg 1 järgi toime 22.10.2012 ning kuriteo KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi 15.03.2013, mis tähendab, et isik pani toime uued kuriteod, olles vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul kindlus, et isik sel korral tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel suudab edukalt läbida talle määratava katseaja, mille pikkus oleks enam kui 2 aastat 6 kuud ning käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2.
10. Kuigi V. Malinauskase kriminaalasja menetlenud ringkonnaprokurör on teatanud, et jääb süüdimõistetuga sõlmitud kokkuleppe juurde toetada tema tingimisi enne tähtaega vabastamist, märgib maakohus, et sellised kokkulepped süüdimõistetu ja prokuratuuri vahel ei ole maakohtu jaoks siduvad. 2.
11. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta olnud hõivatud majandustöödel, osalenud vestlustes ning riigikeeleõppes A1-tasemel. Samuti selle, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning et vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ning milliseid peab maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 11.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3.
13. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud olulisena arvestamata distsiplinaarkaristuste puudumine, mis on väga oluline kaalutlusõiguse teostamisel. Määruskaebuses korratakse üle veelkord süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning leitakse, et need kaaluvad negatiivsed üle. 3.
14. Kaitsja viitab Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele ja leiab, et kuigi tegemist ei ole kriminaalmenetluse allikaga, tuleb seda siiski arvestada, et avalikult toetatakse tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on vangistuses teinud põhjaliku töö selleks, et teda tingimisi ennetähtaegselt vabastataks. Vaatamata korduvale karistatusele ei ole süüdimõistetu 2 vangla subkultuuriga kohenenud. Lisaks vaatamata nõuetele, kui need oleksid täitmises, on võimalik säilitada isiklikult elamiseks vajalik miinimum. Võrreldes varasemate karistustega on süüdimõistetu käitumine käesolevaks ajaks muutunud, mis välistab uute kuritegude toimepanemise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et V. Malinauskase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
17. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti kõike üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Korduvalt samade positiivsete asjaolude kordamine samuti ei anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ja seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks isikul oli ka enne vangistus olemas elukoht ning lähedased, ometi ei hoidnud see ära uusi kuritegusid, seega sisuliselt ei ole ka käesolevalt tegemist lõppjärelduses asjaoluga, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. See, et ei nõustuta maakohtu põhistusega, ei tähenda, et need oleksid otsitud või ei tugineks millelegi. Maakohus on arvestanud nii vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldaja arvamuses toodut kui ka KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Siinjuures viitab kaitsja Euroopa Nõukogu ministrite soovitusele, mis ei ole asjakohane ning sellele järeldusele jõuab ka kaitsja ise. Kaitsja toob sisuliselt määruskaebuses välja, et ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik asjaolu ning kui süüdimõistetu käitub vangistuses hästi, siis peaks olema ennetähtaegne vabastamine talle justkui garanteeritud. Nii see siiski ei ole. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetava seadusejärgne õigus. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18) Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, mis on veelkord üle korratud määruskaebuses ning on leidnud kogumis, et need ei ole asjaolud, mis annaksid aluse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valva alla. Taaskord, maakohtu põhistustega mittenõustumine ei tähenda kaalutlusõiguse rikkumist. Kohtukolleegiumi veendumust, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve alla määramisega määratav kriminaalhooldus välistaks uute kuritegude toimepanemise, ei suurenda ka asjaolu, et süüdimõistetu suhtes varasemalt määratud kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Elektroonilise valve läbis süüdimõistetu sisuliselt edukalt, kuid pani siiski käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Varasem kriminaalhooldus ning varasemad karistused ei ole hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Veelgi enam, isik on varasemalt ennetähtaegselt vabastatud, kuid see ei olnud piisav põhjus süüdimõistetule, et näidata, et ta on võimeline oma käitumist muutma. Puuduvad asjaolud, mille alusel saaks väita, et käesoleval 3 ajaks on asjad nii kardinaalselt muutunud, et kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetul distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole selline eriline asjaolu, millele üksnes tuginedes tuleks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus jääb edutuks.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
19. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus