← Eesti

1-06-10509/134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. mai 2018 1-06-10509 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Sergei Mahhovi (isikukood 37703182228) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Sergei Mahhov Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a otsusega tunnistati Sergei Mahhov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 3 – § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
  9. juuli
  10. Karistusaja lõpp saabub
  11. augustil
  14. jaanuaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Mahhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud S. Mahhovi vabastamist.
  15. Viru Maakohtu
  16. märtsi
  17. a määrusega jäeti S. Mahhov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et S. Mahhovil on üks kehtiv kriminaalkaristus, vangistuses viibib ta mitmendat korda. Seega ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Praegu kannab S. Mahhov karistust mõrvakatse eest. Kohus luges positiivseks, et S. Mahhov on vangistuses omandanud riigikeele B2-tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi ja osalenud vestlustel psühholoogiga. Siiski ei saa kinnipeetava käitumist lugeda heaks, kuna tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on kinnipeetav vangistuse algusest alates määratud tööle vangla majandustöödele koristajana, kuid ta on algusest peale töötamisest keeldunud. Kinnipeetaval on alaline elukoht ema ja kasuisa juures. Samas puudub S. Mahhovil kindel igakuine sissetulek, mis võimaldaks iseseisvalt majanduslikult toime tulla. Enne vangistust puudus S. Mahhovil legaalne sissetulek ning ta elatus ebaseaduslikust tegevusest. Seega võib sissetuleku puudumine tingida uute varavastaste kuritegude toimepanemise. S. Mahhovi tutvusringkonda võivad kuuluda ka kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ning kallutada teda uute kuritegude toimepanemisele. Kuigi kinnipeetav on vangistuses viibinud väga pikka aega, ei olnud kohus – arvestades süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal ning vabanemisjärgseid väljavaateid – veendunud, et kinnipeetav käituks vabanemisel õiguskuulekalt. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Mahhov, kes palub maakohtu määruse tühistada ja uuesti läbi vaadata võimaluse enda ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. S. Mahhovi hinnangul on maakohtu määrus põhjendamatu, ei ole veenev, ammendav ega vastuoludeta. Maakohus jättis tähelepanuta positiivse ning keskendus vaid S. Mahhovit negatiivselt iseloomustavale teabele. S. Mahhov märgib distsiplinaarkaristuste kohta, et ta on halduskohtus kolm distsiplinaarkaristust vaidlustanud (haldusasi nr 3-18-351), kuna leidis, et nende kohaldamine ei ole seaduslik. S. Mahhovi hinnangul ei oleks kohus tohtinud peamise argumendina distsiplinaarkaristustega arvestada, kuna need on halduskohtus vaidlustatud. S. Mahhov toob välja teda positiivselt iseloomustava teabe – ta on läbinud ettenähtud kursusi, sotsiaalprogramme ja vestlusi. S. Mahhovil pole alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seonduvaid riske. Tal ei ole probleeme ka elutingimustega. Töökohta on vanglas viibides äärmiselt keerukas leida, kuna ükski töötaja ei võta endale vastutust ega anna garantiikirja töökoha andmiseks korduvalt karistatud tundmatule isikule. S. Mahhov on valmis alluma elektroonilisele järelevalvele. S. Mahhov märgib, et oleks õiglane lugeda karistusaja alguseks Hispaanias kantud karistuse kandmise algusaeg (
  19. juuli 2002), kuna Hispaanias kantud karistus on arvel ka Eesti karistusregistris ja seda nimetatakse iseloomustustes. Määruskaebuse täienduses märgib S. Mahhov, et tema käitumine vanglas ei ole väljunud ühiskonnas kehtestatud normide piirest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  20. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
  21. aprilli
  22. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Viru Maakohus on vaidlustatud määruses vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades S. Mahhovit ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures ei ole kohus jätnud S. Mahhovi ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega pole ringkonnakohtul ka alust maakohtu määrust tühistada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  23. S. Mahhovi hinnangul ei oleks maakohus tohtinud ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvestada tema distsiplinaarkaristustega, kuna ta on nende määramise kohta tehtud Viru Vangla
  24. novembri
  25. a käskkirja halduskohtus vaidlustanud. Ringkonnakohus S. Mahhovi sellise seisukohaga ei nõustu. Viru Vangla
  26. novembri
  27. a käskkiri, mille resolutiivosas määrati S. Mahhovile kokku kolm distsiplinaarkaristust, on haldusakt 2

(3)haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 1 kohaselt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (kõnealuses käskkirjas pole hilisemat kehtivuse algusaega märgitud). Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist võttis Tartu Halduskohus
  1. mai
  2. a määrusega kohtuasjas nr 3-18-351 S. Mahhovi kaebuse Viru Vangla
  3. novembri
  4. a käskkirja nr 6-3/1137-1 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse. Halduskohus ei ole käesoleva kohtumääruse tegemise hetkeks Viru Vangla
  5. novembri
  6. a käskkirja tühistanud. Samuti ei ole halduskohus esialgse õiguskaitse korras selle käskkirja kehtivust halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lg 1 p 1 alusel peatanud. Seega on Viru Vangla
  7. novembri
  8. a käskkiri S. Mahhovile distsiplinaarkaristuste määramise kohta praegu kehtiv haldusakt. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega tuli maakohtul ja tuleb ka ringkonnakohtul S. Mahhovi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda sellest, et Viru Vangla
  9. novembri
  10. a käskkirjaga S. Mahhovile määratud kolm distsiplinaarkaristust on kehtivad. Ringkonnakohus märgib, et S. Mahhovile
  11. aprillil 2017 määratud distsiplinaarkaristus on käimasoleva määruskaebemenetluse ajaks VangS § 65 lg 5 alusel kustunud. Seega on S. Mahhovil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud Viru Vangla
  12. novembri
  13. a käskkirjaga VangS § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise (tööst keeldumise) eest.
  14. Rikkumised, mille eest S. Mahhovit distsiplinaarkorras karistati, näitavad, et S. Mahhovi käitumine vangistuses on kaugel eeskujulikust. Korduv (koristus)tööst keeldumine viitab süüdimõistetu subkultuurilistele hoiakutele, mis räägivad kõnekalt tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Vangla materjalidest nähtuvalt on S. Mahhov ka varem näidanud sarnaseid subkultuurilisi hoiakuid, keeldudes
  15. aastal vanglas koos teiste kinnipeetavatega kaheks kuuks toidust, põhjusel, et toidujagaja oli isik, kellelt polnud süüdimõistetute arvates sobilik toitu vastu võtta (KoTo, tl 87).
  16. S. Mahhov kannab karistust mõrvakatse eest, varasemad karistused on arhiveeritud. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Mahhov kõrgohtlik (KoTo, tl 87). S. Mahhovi varasem elustiil oli hoolimatu, ta suhtub ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ükskõikselt ning ta on impulsiivne ja puuduliku probleemilahendamis-oskusega. Vabanedes on S. Mahhovil küll kindel elukoht ema ja kasuisa juures, kuid tal pole töökohta. Seegi asjaolu võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski, kuna varem polnud S. Mahhovil seaduslikku sissetulekut. Kuigi on positiivne, et S. Mahhov on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud vestlustel psühholoogiga ning õppinud riigikeelt, ei kaalu märgitu kolleegiumi hinagul üles kõrgele retsidiivsusriskile osutavaid tegureid. Kolleegiumil ei ole usku, et S. Mahhov suudaks vabanedes käituda õiguskuulekalt. Seetõttu ei ole S. Mahhovi vangistusest ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
  17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  18. märtsi
  19. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium jätab tähelepanuta S. Mahhovi väited karistusaja alguse muutmise kohta, kuna need ei puuduta käesoleva menetluse eset. Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.