KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1788 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- märtsi 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai 37509152220), määruskaebus Kaltšuk (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 28.02.2018 saabus Viru Maakohtusse Nikolai Kaltšuki taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab N. Kaltšuk riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Taotluse kohaselt sai isik kätte 21.02.2018 venekeelse Riigikohtu määruse kohtuasjas nr 3-7-1-1-1141, mille kaebetähtaeg lõppeb 21.08.2018 (kriminaalasi 1-14-2658).
- Viru Maakohtu 02.03.2018 määrusega jäeti N. Kaltšuki taotlus rahuldamata. 2.
- Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2658 tunnistati N. Kaltšuk süüdi KarS § 114 p-de 3 ja 5 järgi ning karistati 16 aasta vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 14.10.
- Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2015 otsusega tühistati Viru Maakohtu 09.04.2015 otsus osaliselt. N. Kaltšuk tunnistati süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja karistati 13 aasta vangistusega ning tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi karistati 9 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti N. Kaltšukile liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati tema kinnipidamisest 14.10.
- N. Kaltšuk kaitsja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, mis jäeti menetlusse võtmata 08.03.2016 määrusega. Seoses sellega jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsus 08.03.
- Esitatud õigusabi taotlusest tuleneb, et isik soovib esitada kaebust Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses tema suhtes tehtud kohtuotsustega kriminaalasjas. 2.
- Maakohus ei ole tuvastanud, et süüdimõistetu suhtes oleks detsember 2017 – jaanuar 2018 tehtud kohtuotsus samas või teises kriminaalasjas. RÕS § 37 lg 3 alusel maakohus keeldub riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. Maakohus leidis, et antud küsimuses on kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid ammendunud, kuid otsuse jõustumisest on möödunud juba üle 1 aasta 11 kuu 22 päeva, seega on 6 kuune kaebetähtaeg ületatud. Kuna konventsiooni artikli 35 nõue on täitmata, siis tuleb jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
- Viru Maakohtu 02.03.2018 määruskaebuse peale esitas kaebuse N. Kaltšuk, kes palub rahuldada kaebus ning anda talle õigusabi. Teisi keeli kui vene keel ta ei valda. Kaebaja leiab, et tulenevalt KrMS § 10 lg-st 5 oleks tulnud talle Riigikohtu määrus tõlkida. Selle määruse tõlke sai ta 21.02.
- Seega hakkab KrMS § 10 lg-st 10 tulenevalt tähtaeg kulgema alates tõlke kättesaamisest ning ei ole rikutud konventsiooni artikkel
- RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et N. Kaltšuki määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et RÕS § 37 lg-st 3 tulenevalt on alus keelduda riigi õigusabi andmisest N. Kaltšukile. On märkimisväärne, et maakohus tegi kriminaalasjas nr 1-14-2658 otsuse 09.04.2015, ringkonnakohus 20.11.2015 ning Riigikohus jättis esitatud kaebused menetlusse võtmata 08.03.
- Riigikohtusse esitasid kassatsioonkaebuse nii N. Kaltšuk ise kui ka tema kaitsja. Süüdimõistetu N. Kaltšuki kassatsioonkaebus jäeti 08.03.2016 määrusega läbi vaatamata ja tagastati. Nimetatud määrusest on soovinud N. Kaltšuk tõlget, mis on koostatud 04.04.2016 ning 05.04.2016 ka edastatud isikule. Seejuures ei ole isik taotlenud samaaegselt tõlget 08.03.2016 määrusest, millega jäeti kaitsja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Nimetatud määrusest on isik soovinud tõlget märkimisväärselt hiljem, mistõttu on tõlge koostatud alles 15.02.2018, edastatud 16.02.2018 ning väidetavalt on N. Kaltšuk selle kätte saanud 21.02.
- Seega oli N. Kaltšuk teadlik juba märtsis 2016 tema suhtes tehtud Riigikohtu lahendist. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades, et isik on ühest määrusest pidanud vajalikuks tõlget ning teise määruse osas on huvi tundnud peaaegu 2 aastat hiljem, siis ei saa rääkida, et isiku suhtes kehtiks lõpmatuseni õigus taotleda määrusest tõlget, eesmärgiga venitada erinevaid tähtaegu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 35 tulenev vastuvõetavuse nõue (kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates) on täitmata. Seda enam ei saa arvestada 6 kuu algust alates teise määruse tõlke kättesaamisest, kuna süüdimõistetu oli varasemalt teadlik kassatsiooni tulemusest; tal oli kaitsja, kellelt sai ta infot ning tulenevalt KrMS § 363 lg-st 6 jõustub Riigikohtu otsus avalikult teatavakstegemise päeval ning edasikaebamisele ei kuulu. Ei ole eluliselt usutav, et isik ootas peaaegu 2 aastat, enne kui ta hakkas määruse sisu osas huvi tundma.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 02.03.2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Aarne Sarjas
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.